Tänavune aasta on kaasa toonud märgilise muutuse alusetult makstud toetuste tagasinõudmise menetluspraktikas – ka füüsilised isikud võivad vastutada toetuste tagasimaksmise eest.
Riigikohus esitas juba 2022. aastal Euroopa Kohtule küsimuse, kas alusetult saadud toetuse tagasimaksmist saab nõuda ka füüsilistelt isikutelt, kes eeskirjade eiramises osalesid. Kriminaalasi, mille raames eelotsusetaotlus esitati, käsitles juhtumit, kus ettevõtte esindajad esitasid PRIA-le tahtlikult valeandmeid ja ettevõttele maksti seega Euroopa Liidu (EL) rahastatavaid põllumajandustoetusi alusetult.
Euroopa Kohus kujundas seisukoha, põhinedes mitmel määrusel, mis puudutavad EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning liidu finantshuvide kaitset. Need määrused näevad ette, et liikmesriikidel on kohustus nõuda alusetult välja makstud toetus tagasi ja seda võib nõuda mitte ainult toetusesaajatelt (nt ettevõte), vaid ka isikutelt, kes on seotud toetuse alusetu saamisega. Lühidalt öeldes: Euroopa Kohus leidis oma veebruaris tehtud otsuses, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatud ja pettuse teel alusetult saadud toetuse tagasimaksmist võib nõuda ka teistelt seotud osapooltelt, sh füüsilistelt isikutelt, kes esitasid tahtlikult valeandmeid toetuse saamiseks.
Eeskirjade eiramise mõiste tähendab ettevõtja mis tahes tegevust või tegevusetust, mis kahjustab või kahjustaks EL-i õigust ja millel on negatiivne mõju EL-i finantshuvidele. Seega on näha, et eeskirjade eiramise mõiste on lai ja hõlmab nii nõuete rikkumist kui ka pettust. Isikute ring, kelle suhtes võib haldusmeetmeid ja -karistusi kohaldada, on määratletud kui füüsilised ja juriidilised isikud, kes on eeskirju eiranud, samuti isikud, kes on eiramises osalenud või kes peavad tagama, et eiramisi ei toimuks.
Vastutuskoorem lasub laiemal ringil
Lihtsustatult öeldes tähendab see, et lisaks toetusesaajatele võivad eeskirjade eiramise eest vastutada ka teised isikud, kes on rikkumisega seotud või kelle ülesanne on olnud selliseid rikkumisi ennetada – näiteks juhatuse liige, koostööpartner või hinnapakkumise koostaja. Selleks peab aga füüsilise isiku osalus rikkumises olema tuvastatav ja tema panus selgelt kindlaks tehtud. Samuti on oluline tähele panna, et vastutavate isikute ring ei ole piiritletud pettuse toimepanekuga, vaid üldiselt eeskirjade eiramises osalemisega.
Oluline on mõista, kui eeskirjade eiramine on kinnitust leidnud, on toetuse saaja kohustatud saadud toetuse osaliselt või täielikult tagasi maksma, olenemata sellest, kas rikkumine oli tahtlik või hooletusest tingitud.
Euroopa Kohtu otsusest lähtuvalt laieneb see kohustus ka füüsilistele isikutele, kes on seotud eeskirjade eiramisega. Otsuseid teevad siiski inimesed, mitte juriidilised isikud. Samuti on oluline tähele panna, et kuigi Euroopa Kohtu juhised anti konkreetse kriminaalasja lahendamise raames, tuleb neid järgida ka haldusmenetlustes, kuna kohtu tõlgendused on siduvad kõigile liikmesriikide kohtutele ja ametiasutustele.
Nii Euroopa Kohtu1 kui ka Riigikohtu2 otsuste valguses on selge, et füüsilised isikud peavad edaspidi arvestama võimalusega, et nad võivad vastutada erinevate tagajärgede eest juhul, kui nad on toetuse taotlust koostades eksinud või kasutanud toetuse saamiseks ebaausaid teid.
Eeskirjade järgimine on kõigi toetusesaajate ja nendega seotud isikute kohustus ja ühine vastutus. See tähendab, et ettevõtte juhid, esindajad ja teised olulised isikud ei saa toetuste tagasinõudmise korral vastutusest kõrvale hoida. See nõuab toetuste taotlemisel ja kasutamisel suuremat tähelepanu ja hoolikust.
Toetuste sihipärane kasutamine tagab maaelu arengu
PRIA pakub võimalusi koostööks ja küsimuste esitamiseks. Kui klient kahtleb oma valikutes, vajab kõrvalpilku või mõni infokild jääb arusaamatuks, siis tasub julgelt PRIA poole pöörduda – selleks on igas maakonnas teenindusbüroo ning igal argipäeval töötavad ka infotelefonid.
PRIA eesmärk ja kohustus on tagada, et iga maaelu arenguks suunatud euro jagataks õiglaselt ning jõuaks sihipäraselt kasutusse. Eeskirjade eiramiste ja alusetult makstud toetuste tõhus tuvastamine ja neile reageerimine on osa sellest tööst. Alusetult saadud toetused tuleb kliendil tagasi maksta ja tagastatud rahasummad on võimalik uuesti Eesti maaelu arendamiseks suunata. Jätkuv rõhuasetus ennetustegevustele ja eeskirjade järgimisele on oluline, et tagada toetuste süsteemi usaldusväärsus ja läbipaistvus.
1 29.02.2024 otsus asjas nr C-437/22.
2 Kriminaalasi nr 1-20-1599.
