Eesti seakasvatust laastanud sigade Aafrika katk on meie farmidest tõrjutud. Seakasvatajatel sellest elu palju kergemaks ei ole läinud. Tänavu seistakse vastamisi põuase suve tekitatud söödateravilja hinnatõusu ja sealiha arusaamatu hinnalangusega.
Sigade Aafrika katk (SAK) näitas Eesti seafarmidest taandumismärke juba möödunud aastal. SAK-i juhtumeid diagnoositi mullu võrreldes varasemaga tunduvalt vähem ning tänavu ei ole Eestis kodusigadel SAK-i enam diagnoositud. Kui möödunud aasta andis põhjust SAK-i tõttu kehtestatud kauplemispiiranguid leevendada, siis tänavu suvel lõpetas Euroopa Komisjon Eestit puudutavad III tsooni piirangud.
„Tänaseks saab öelda, et Eesti seakasvatussektor on keerulisest olukorrast taastumas,“ ütleb maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. Ta kinnitab, et Eestis on kodusigade arvu langus peatunud ja katkuga kaotatud karjast on 2018. aasta esimeseks poolaastaks ligi kolmandik taastatud.
Seakasvatajate jaoks häid hindu enam ei ole
Seakasvatajad olukorda nii ilusana ei näe. Valjala Seakasvatus kaotas SAK-ile viimase kahe aasta jooksul kaks farmitäit nuumsigu. Praeguseks kasvatatakse sigu siiski rohkem kui enne SAK-i puhangut. Ettevõtte juht Raul Maripuu ütleb, et eelmisel aastal mõeldi korra isegi investeeringutele, et tootmist efektiivsemaks muuta. Sellised mõtted tõi ettevõtte juhtidele pähe turul valitsenud olukord, kus sealiha kokkuostu hinnatase oli sööda hinnaga võrreldes jätkusuutlik. Kokkuostuhind oli läbi aasta ligikaudu 1,75 eurot kg, söödateravilja hind 140–150 eurot tonn. „Selline hinnatase rahuldas kohalikku tootjat,“ ütleb Saaremaa seakasvataja Maripuu.
1,55 eurot kilo on sealiha kokkuostuhind. Praeguste viljahindade juures on see kahjumlik.
Tänavu on aga hinnad liikunud teises suunas. Põuane suvi andis kehva teraviljasaagi ning seakasvatajatele müüdavat söödateravilja napib. Maripuu väitel on teravilja hind tõusnud keskmiselt ligikaudu 190 euroni tonni eest. Tema sõnul tähendab see, et sealiha omahind kasvab kilo kohta ligikaudu kolm senti. Siia võib lisada veel muid prognoositavalt suurenevaid sisendkulusid nagu palgad ja kütus, rääkimata karmistuvatest keskkonnanõuetest.
Maripuu arvutuste kohaselt võib eelmise aastaga võrreldes lugeda sealiha omahinna tõusuks 3,3–3,4 senti kg kohta. Eelmise aasta keskmine sealiha kokkuostuhind ei ole praeguseks aga nii palju kasvanud. Vastupidi. Hind langes järsult juba eelmise aasta lõpus ja on praegu 1,55 eurot/kg.
Maripuu sõnul on Eesti sealiha turg väike ja avatud. „Seepärast on siin ka maailma madalaimad hinnad,“ leiab ta emotsionaalselt.
„Kogu kohalik sealiha tootmine peab arvestama, et Eesti lihatööstused, kellel puuduvad kohalikud lepingulised farmid või päris oma seafarmid, toovad sisse liha, mis on kuskil üle jäänud, ja seda kõige odavama hinnaga. Selles konkurentsis langeb ka kohalikule seakasvatajale makstav hind. Letil on ju kõik tooted kõrvuti ja etiketilt loeme, et kõik on toodetud Eestis. Vahe on ainult toorme päritolus, aga seda ei märgita,“ selgitab Maripuu.
Terendab miljonitesse ulatuv tulupuudujääk
Seakasvatajad ei ole nõus ka väitega, et Eestis toimub jõuline kodusigade arvu taastumine. Marko Gorbani väitel oli tänavu esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga sigade arv ligikaudu 11 000 võrra kasvanud.
Urmas Laht Eesti Seakasvatajate Liidust ütleb aga, et kahjuks ei suudeta näha suuremat pilti. Teda teeb väga ärevaks sündivate põrsaste arvu vähenemine.
See, et sealiha tootmist ei kiputa suurendama, on loogiline, sest seakasvatajate tulukus väheneb – elektrienergia ja kütus kallinevad ning nagu kogu Eesti majanduses, valitseb ka seakasvatuses tööjõupuudus. Olukorrale lisab keerukust söödateravilja nappusest tingitud teravilja hinnatõus, millele vastandub sealiha hinna madalseis.
Tootjad on välja arvutanud, et kui sealiha kokkuostuhind jääb praegusele 1,55 eur/kg tasemele ja teravilja hind on 210 eurot tonn, siis kuni järgmise teraviljasaagini kujuneb sealihatootjate puudujäägiks 6,1 miljonit eurot.
Maaeluministri nõukoda on teinud ministrile ettepaneku töötada välja toetusmeetme pakett lihasektori tootjatele (ettepaneku alla kuulusid ka linnuliha tootjad).
Kindlasti on sektoris ettevõtteid, kellel läheb võrreldes 2015. ja 2016. aastaga hästi, aga ka neid, kellel nii hästi ei lähe. Marko Gorban, maaeluministeerium
Marko Gorban nendib, et riigil pole kuigipalju võimalusi seakasvatajatele kulude kasvu kompenseerimiseks. Ta on siiski veendumusel, et sealihasektor on mõõnast taastumas. „Kindlasti on sektoris ettevõtteid, kellel läheb võrreldes 2015. ja 2016. aastaga hästi, aga ka neid, kellel nii hästi ei lähe. 2017. aasta majandusaruanded näitasid siiski, et sealihasektoris jõudis kasumisse suurem osa ettevõtetest,“ võtab Gorban teema kokku ja lubab, et ministeerium seirab järjepidevalt sektori olukorda. Tänavuse aasta kohta näitab kokkuostustatistika, et jaanuarist juulini on võrreldes eelmise aasta sama ajaga sealihatootjate kokkuostust saadav tulu kasvanud 7% võrra. Tõsi, kokkuostuhind on langenud ja kasv on tulnud ostetavate sigade arvu suurenemisest 15% võrra.
Urmas Laht on seisukohal, et valitsus oleks kindlasti valmis toidutootjatele appi tulema, aga selleks peaks maaeluminister olukorda faktipõhiselt rohkem selgitama. „Kuid vaevalt tema valitsemise ajal enam midagi süsteemselt muutub,“ ei ole Laht lootusrikas.
Seega on seakasvatajate peamine lootus, et turg hakkab loogilisemalt käituma – kui tõusevad sisendhinnad (söödateravilja hind), siis kerkib ka sealiha kokkuostuhind.
Seakasvatuses peavad vana rasvata tootjad lõpetama
Põuasest suvest tingitud söödavilja hinnakasv on pannud seakasvatajad raskesse olukorda. Eesti suurima lihatööstuse ja seakasvatuskontserni HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere leiab, et nõrgematel sealihatootjatel jääb vaid üle oma tegevus lõpetada.
Miks on sealiha kokkuostu hind eelmise aasta suve 1,7 eurot/kg tasemelt kukkunud 1,55 euro/kg peale?
Anne Mere: Eesti sigade kokkuostuhind vabaturul (vabaturu seakasvataja on see, kellel ei ole tapamaja-töötlejaga eraldi hinnastamise kokkulepet) on seotud Saksa kokkuostuhindadega, mis peegeldavad turuhinda Euroopa turul. Euroopa madalad kokkuostuhinnad on tingitud sealiha ülepakkumisest, st toodetakse rohkem kui on nõudlust nii Euroopa Liidus kui ka eksporditurgudel.
Milline oleks sealihatootjate jaoks jätkusuutlik hinnatase?
Sõltub söödahindadest. Praeguste viljahindade juures on 1,55 eur/kg kahjumlik.
Kuidas on seakasvatuse peamised sisendkulud viimase aasta jooksul muutunud?
Kõige volatiilsem on söödakulu, umbes 60% omahinnast, ja seda enne söödahinna tõusu. Lisaks tõusevad jätkuvalt tööjõukulud.
Seakasvatust ootab ees puhastuslaine – need, kellel vanast ajast rasva pole, on kahjuks sunnitud lõpetama. Anne Mere, HKScan Estonia juhatuse esimees
Millised on põuase suve mõjud seakasvatusele?
Sööda hind kallineb. Näiteks nisu hind on tõusnud kolmandiku võrra. Lisaks on söödanisu puudus, mis tähendab, et loomi tuleb toidunisuga toita. Eriti halvendab olukorda madal kokkuostu- ja müügihind kogu Euroopas.
Seakasvatust ootab ees puhastuslaine – need, kellel vanast ajast rasva pole, on kahjuks sunnitud lõpetama. Riiklikke meetmeid on rakendatud ja dialoog maaeluministeeriumiga käib, et leida lahendus Eesti seakasvatuse kriisiolukorrale. Küsimus on eelkõige selles, kas tahame, et Eestis oleks jätkuvalt müügil kodumaine sealiha?
Kas HKScan Estonia suudab oma tootmist varustada ainult Eesti sealihaga?
Suurem osa meie toodangust põhineb eestimaisel toorainel. Nõudluse struktuurist johtuvalt ostame aeg-ajalt vajaminevat toorainet sisse.
Kuidas on viimaste aastate jooksul Rakvere Farmid OÜ-s muutunud sigade arv ja kas plaanite sealiha tootmist kasvatada?
Investeerime sel ja järgmisel aastal Eesti seakasvatusse ligi seitse miljonit eurot. Sügise alguses lõppes Ekseko seafarmi neljanda korruse renoveerimistöö ning oleme juba hakanud ehitama kahte viimast korrust. Eesmärk on parandada loomade heaolu ning tagada efektiivsem ja keskkonnasõbralikum tootmine.
Lisaks investeerime ka oma loomadesse ning nende bioloogilise võimekuse tõstmisse. Selleks uuendame Rakvere Farmide seakasvatuse süsteemi kuuluvate sigade geneetikat.
Milline on sealiha kokkuostuhinna perspektiiv?
Sõltub sealiha pakkumise ja nõudluse suhtest Euroopas, mille lihabilanss sõltub eelkõige nii sisetarbimisest kui ka ekspordist Aasiasse.
Hiina nõudluse kasvu on oodatud, aga tänavu on eksport Hiinasse pigem stagneerunud. Selgeid põhjuseid pole.
Loogiliselt võttes peaks kokkuostuhinnad üles minema, sest sisendhinnad on tõusnud ja siga kallim. Aga ülepakkumise tingimustes see ei loe.
Ebaloogilised hinnad
Hinnad seakasvatuses liiguvad pealtnäha ebaloogilist rada pidi – sisendhinnad kasvavad, kuid toodangu ehk sealiha hind langeb.
„Ei oskagi täna enam ennustada,“ ütleb Valjala Seakasvatuse juht Raul Maripuu küsimuse peale, milline on sealiha kokkuostuhinna perspektiiv. Varasemast ajast on teada, et söödateravilja hinnatõus toob kaasa ka sealiha hinnatõusu. Maripuu toob näite aastast 2012, kui teravilja hind jõudis samuti 200 euroni tonni eest. Euroopas tõusis sealiha kokkuostuhind seepeale 2,2 euroni kilo eest. „Tänavu see ei ole nii olnud. Maailma majandus on poliitikaga nii seotud, et viimasel ajal ei ole muutused hinnas eriti seotud tootmisega, vaid pigem igasuguste vastastikuste sanktsioonidega,“ nendib ta.
Põuane suvi on teraviljahinda tõstnud kümnekonna euro võrra tonni kohta, sealiha hind püsib aga viimaste aastate madalaimal tasemel. Maripuu arvab, et kui Eesti farmidest on sigade Aafrika katk välja saadud, siis mujal laiendab katk oma haaret ja ehk mõjutab lähitulevikus hindu ka Hiina farmidesse ja Belgia metsadesse jõudnud katkupisik.
Eesti Seakasvatajate Liidu juht Urmas Laht teab, et madala hinna põhjus on Euroopas valitsev sealiha ületootmine. Euroopas toodetakse 25% rohkem sealiha kui tarbitakse. Ainsana on suutnud oma sigade arvu tõsta Hispaania.
Aga Laht juhib tähelepanu, et kui vaadata Euroopa sademete kaarti, siis on nemad saanud ka teistest rohkem sademeid ja sellega koos ka tavapärase teraviljasaagi. „Mujal Euroopas on aga üles köetud paanika, et teravilja ei jätku ja see spekulatsioon hoiab ka teravilja hinda üleval,“ nendib Laht.
Faktid
Eesti sealihakasvatus sigade Aafrika katku ajal
- Sigade Aafrika katku (SAK) ajal vähenes Eesti seakasvatuse toodangu väärtus: 2014. aastal oli see 87,3 miljonit eurot, moodustades 21% loomakasvatustoodangu väärtusest. 2017. aastal oli seakasvatuse toodangu väärtus 66,3 miljonit eurot ehk 15% loomakasvatustoodangu väärtusest.
- SAK-i tõttu vähenes kodusigade arv 92 000 võrra. Praeguseks on kolmandik karjast taastatud.
- Eesti sealihaga isevarustatuse tase on alates 2015. aastast langenud ja oli eelmisel aastal 72%. See on tingitud toodangu vähenemisest, aga ka tarbimise suurenemisest: 2010–2013 tarbiti Eestis inimese kohta 32–35 kg sealiha aastas, 2016. aastal juba 44 kg.
Küsimus:
Kas olete valmis maksma tootjatele sealiha eest kõrgemat hinda kui praegune 1,55 eurot/kg?
Vastus:
Jan Inno, OÜ Matsimoka
Ostame ainult Eesti searümpa. Tarnijateks on kaks Lääne-Virumaa ettevõtet. Ostame rümpa kilohinnaga 1,95 eurot + km. Selline hind on olnud juba ligi aasta. Meie arvates tagab selline hind ka seakasvatajate järjepidevuse.
1,55 eurot rümba kilo eest tundub ebareaalne ning selline hind kasvatajate järjepidevust kindlasti ei taga.
