• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Katseprojekt näitab häid tulemusi

autor: KERLI MÕTUS, ANTS-HANNES VIIRA, KALMER KALMUS, PIRET KALMUS, ANTS KAVAK, HELIS LUIK-LINDSAAR, EESTI MAAÜLIKOOL
oktoober 2018
Kategooria: Piimandus, Põllumehe Teataja oktoober 2018
Karjaterviseprogrammide katseprojekt. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Möödunud aastal algas karjaterviseprogrammide juurutamise katseprojekt viies Eesti piimafarmis. Praeguseks on viiest farmis neljas karja tervisega seotud kulud vähenenud 7–8 eurot ühe tonni toodetud piima kohta. Seega on programmide rakendamine aidanud parandada nii karja tervist kui ka tõsta farmide efektiivsust.

2017. aastal peeti u 70% Eesti piimalehmadest farmides, kus on 300 või enam looma. Eesti piimaveisefarmid on valdavalt intensiivsed tootmisettevõtted, kus kasutatakse uusi tehnoloogiaid. Seoses sellega on muutnud ka veterinaarteenuse iseloom. Lisaks haigete loomade ravimisele peavad loomaarstid ennetama ja tõrjuma haigusi kogu karjas. Valikute mitmekesisuses tuleb farmeril koostöös loomaarstiga langetada otsuseid, mis peavad teenima loomade parema tervise ja heaolu eesmärki ja olema majanduslikult põhjendatud.

Mis on karjaterviseprogramm?

Karjatervise programmide (KTP) all mõistetakse tegevusi, mille eesmärk on põllumajandusloomade tervise ja tootmisvõime hoidmine kõige efektiivsemal tasemel, tagades farmile konkurentsivõime ja kasumlikkuse. KTP-d on komplekssed, mis tähendab, et korraga on vaatluse all kõik valdkonnad – noorkarja tervis, udara tervis, piima kvaliteet, sigimine, ainevahetus, söötmine ja sõratervis.

Igat nimetatud valdkonda iseloomustavad teatud tulemusnäitajad, mille kõrvutamine eesmärgipäraste väärtustega aitab tuvastada probleemseid valdkondi. KTP-de läbiviimise eeldus on pidev ning objektiivne andmete kogumine ja registreerimine. Enamik andmeid kogutakse üksikute loomade tasemel, kuid karja tervise ja jõudluse hindamiseks summeeritakse need karja tasemele.

Karja näitajate analüüsimisel on palju abi Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli väljastatavatest koondaruannetest ja raportitest. Erinevate valdkondade andmeid analüüsides selgitatakse välja farmi tugevused ja nõrkused.

EPA2023

Lähtudes tulemuste saavutamist pärssivatest teguritest koostatakse KTP tegevusplaan. Ka nendes valdkondades, mille tulemusnäitajad on farmis rahuldavad, toimub andmete järjepidev monitooring. Sellega on võimalik probleemid avastada ja sekkuda juba väikeste kõrvalekallete puhul ehk probleemide ennetamisele pööratakse tavalisest palju suuremat rõhku. Näiteks kätkeb ennetus uute nakkushaiguste karja toomise riski vähendamist ja seetõttu on bioturvalisuse programmid oluline osa KTP-des.

Kuna KTP-dega kaasneb loomade tervise ja seeläbi ka heaolu paranemine, aitab nende rakendamine kaasa ka tarbijate ootuste täitmisele. KTP-d peaksid olema tulevikus loomulik osa ettevõtte kvaliteedi kontrollsüsteemist. Eelduste kohaselt on KTP-del soodne mõju ettevõtte majandusnäitajatele, sest tervem kari väärindab efektiivsemalt sööta ning annab rohkem ja kvaliteetsemat toodangut.

Seni kogemust polnud

Eesti piimaveisefarmides puuduvad süsteemsed, karja kõiki valdkondi käsitlevad ja preventiivse iseloomuga karjaterviseprogrammid. Samuti on vähe teada programmi rakendamise majanduslikust mõjust ettevõttele.

MTÜ Piimaklaster peab oluliseks piimaveisekarjade KTP-de rakendamise ideed. Kogemuse saamiseks algatati mullu projekt, mille käigus testitakse KTP-de rakendamist viies erineva suurusega Eesti piimaveisefarmis kahe aasta jooksul. Projekti tulemuslikkuse hindamiseks analüüsitakse karjade tervise- ja toodangunäitajate ning majandustulemuste muutumist. Väljatöötatu leiab edasist rakendamist nii järgmiste ettevõtete nõustamise, loomaarstide ja konsulentide täiendõppe kui ka Eesti Maaülikooli veterinaaride ja loomakasvatuse õppekava täiendamise kaudu.

Programmi valdkonnad

  • Vasikate peamiste haiguste – kõhulahtisuse ja hingamisteede haiguste – esinemissageduse vähendamiseks tegeleti peamiselt ternespiimaga saadud passiivse immuunsuse ülekande parendamise ja nakkuste ülekandeteede blokeerimisega farmis, samuti hügieeni parandamise ning nakkushaiguste tõrjega.

Vaadati üle vasikate haiguste raviskeemid, selgitati nende patogeenipõhisus ja patogeenide tundlikkus antibiootikumide suhtes. Tulemuse saavutamine sõltus suuresti sellest, kui lihtne oli vasikate pidamise praktikates muutusi teha, samuti karjas ringlevatest nakkustest. Mõningaid nakkusi ei ole võimalik farmist elimineerida, kuid teatud tegevustega saab nende levikut ohjata. Mitmeaastase tõrjega seotud nakkushaiguste vähenemise mõju ei saa projektis veel arvesse võtta.

Kahes ettevõttes vähenes oluliselt kõhulahtisuse esinemissagedus, ühes hingamisteede haiguste esinemine. Antibiootikumide kasutamine vähenes oluliselt kahes ettevõttes ja seda eelkõige profülaktilise ravi vähenemise tõttu. Antibiootikumidega n-ö üleravimist täheldati eeskätt vasikate kõhulahtisuse korral.

  • Hea sõratervis on lehmade hea tervise, heaolu, sigimisvõime ja tootlikkuse eeldus. Seetõttu on sõratervisel mitmetine ja ulatuslik majanduslik mõju. Sõratervise programmi üldine eesmärk on, et karjas suureneks mittelonkavate loomade osakaal.

Esmalt kaardistatakse lonke hindamisega kogu karja lonkamise staatus – probleemi esinemine ja selle ulatus. Järgnevalt hinnatakse hooldus- ja ravivärkimise korraldust, kvaliteeti ja andmete registreerimist. Registreeritud andmete (korrektsete diagnooside) alusel analüüsitakse, kas karjas on esikohal nakkuslikud või mittenakkuslikud haigused ja selgitatakse välja konkreetse farmi kõige olulisemad riskitegurid.

Hinnatakse loomade heaolu, asemete, käiguteede, söödaalade ja lüpsiootealade korrashoidu ning farmi töökorraldust. On oluline rõhutada, et kõik eelpool kirjeldatud tegevused peavad toimuma ühtse kompleksina – kui mingis tegevuses on puudujäägid, siis eesmärgi poole liikumine (tervem ning tootlikum kari) on oluliselt pidurdunud.

  • Udara tervise programmi üks eesmärk on vähendada udaranakkuste levikut ja esinemust karjas. Selle tagajärjel paraneb piima kvaliteet. Programmi tegevusteks on lüpsmise, lüpsiseadme ja farmi keskkonnaga seotud udaranakkuste riskitegurite väljaselgitamine ning leitud puuduste kõrvaldamine.

Töötati välja patogeenipõhised ja kulutõhusad mastiidiravi juhendid, mille rakendamisel väheneb antibiootikumide ebaotstarbekas kasutamine ja vähenevad ravikulud.

Projekti jooksul on kõikides farmides vähenenud mastiidiravi maksumus ning piimakeelupäevade arv. Udaranakkuste riskitegurid on farmide lõikes erinevad, kuid ühiseks udaranakkuste riskiteguriks on olnud lüpsilautades ja poegimislautades loomade pidamistingimused.

  • Lehmade ja mullikate sigimisnäitajate optimeerimisel tegeletakse peamiselt tiinestamisega seotud küsimustega (inna avastamine, sünkroniseerimisskeemid, seemendustehnika jm), samuti poegimisaegsete ja -järgsete haiguste vähendamisega (peamiselt ainevahetus- ja jäsemehaigused). Lisaks tegeletakse keskkondliku stressi vähendamise ning optimaalse söötmise küsimustega.

Üldiselt oli sigimisnäitajate muutus testfarmides soodne – poegimisvahemik oli ühes ettevõttes eesmärgipärane (alla 400 päeva) juba projekti alguses, kaks farmi saavutasid eesmärgi projekti jooksul ning kaks ettevõtet on eesmärgile lähedal. KTP-il on siiani olnud soodne mõju ka mullikate esmaspoegimise vanusele.

Karjaterviseprogrammidest saab majanduslikku kasu

Seoses karja tervise tagamise ja loomade haigustega tekib piimafarmides terve rida erinevaid kulusid (peale ravimite ja teiste preparaatide).

36% karja tervisega seotud kuludest on kulud ravimitele.

Raviskeemides tuleb arvestada piimakeelu ajaga, mil toodetud piima ei ole võimalik müüa, kuigi selle tootmiseks tehakse kulusid. Mullikate kõrge poegimiseaga kaasneb täiendav söödakulu, ilma et samal ajal toodetaks müügiks piima. Lehmade pika poegimisvahemiku korral pikeneb madalama väljalüpsi tasemega laktatsiooni lõpufaas. Mullikate ja lehmade kehva tiinestumisega kaasneb täiendav kulu spermale ja seemendusteenusele. Haiguste tulemusel väheneb tihti ka piimatoodang ning langeb piima valgu- ja rasvasisaldus.

Karja tervise paranemisega väheneb vajadus nn sunnitud praakimise järele ning on võimalik müüa rohkem mullikaid.

Projekt on kestnud 17 kuud, andmeid saame analüüsida 16 kuu kohta. Projektis osaleva viie farmi 16 kuu kaalutud keskmine karja tervisega seotud kulu ühe tonni toodetud piima kohta oli 22,2 eurot (vt tabel lk 25). Sellest 36% moodustas otsene kulu ravimitele, 49% müümata jäänud piim ning mahahindlused baasnäitajast madalama piima rasva- ja valgusisalduse eest, ning 16% sigimisega seotud kulud.

Kasu on näha juba enne projekti lõppemist

Karjaterviseprogrammidel (KTP) on tänapäeva piimaveisefarmides oluline koht ning need on leidmas teed Eesti farmidesse.

Meie kogemuse kohaselt on tulemuste saavutamine eeskätt seotud farmi meeskonna motiveerituse ja hea koostöövõimega, sest KTP käigus antakse ettevõttele juhtnöörid eesmärkide poole liikumiseks, reaalsed tegevused peavad aga ellu viima farmis töötavad inimesed. Tulemuste saavutamine sõltub lähtekohast ja konkreetset probleemi põhjustavatest riskiteguritest ning nende mõjutatavusest.

Juba praegu, kui projekt pole veel lõppenud, on selge, et väljatöötatud KTP alusel on võimalik leida igale farmile sobiv individuaalne tegevusplaan ja selle rakendamisel on positiivne mõju nii loomade tervisele kui ka ettevõtte majandustulemustele.

Hea teada

Kuigi farmide igakuised karjatervise näitajad on kõikuvad, saab 16 kuu andmete põhjal öelda, et neljas farmis viiest on karja tervisega seotud kulud vähenenud 7–8 eurot ühe tonni toodetud piima kohta. Seega on KTP-de rakendamine aidanud parandada nii karja tervist (loomade heaolu) kui ka tõsta farmide efektiivsust.

Sildid: piimandusteadus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Seakasvatus ootab endiselt paremaid aegu

Järgmine artikkel

e-PRIAs algab maaparanduse investeeringutoetuse taotluste eeltäitmine

Seotud artiklid

Põhja-Pärnumaa gümnasistid saavad tasuta piima edaspidi ka riigipoolse toeta. Foto: Shutterstock
Piimandus

Põhja-Pärnumaa gümnasistid saavad tasuta piima edaspidi ka riigipoolse toeta

august 2023
Põllumehed: aus põllumees täidab seadusi. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ülevaade Ukraina tööliste toomisest Eestisse. Foto: Shutterstock
Piimandus

Piimandussektor on ringmajanduse parim näide

aprill 2023
Piimatootjate rekordiline tulu kaob hinnatõusu. Foto: Shutterstock
Piimandus

Piimatootjate rekordiline tulu kaob hinnatõusu

oktoober 2022
2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia
Persoon

Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

aprill 2022
Järgmine artikkel

e-PRIAs algab maaparanduse investeeringutoetuse taotluste eeltäitmine

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.