Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maalehe korraldataval aasta põllumehe konkursil kümne kandidaadi seast võitjaks valitud Jaan Metsamaa töötab aktsiaseltsi Metsaküla Piim juhatajana.
Ühtlasi omab ta 90 protsenti ettevõtte aktsiatest. Ettevõttesse põhikohaga tööle tuli ta 2006. aasta 1. aprillil, täpselt kümme aastat pärast selle moodustamist. Enne Metsaküla Piima tööle asumist oli ta ettevõttes 25 protsendiga aktsionär.
2018. aastal novembri lõpus on tal käsil üks üsna tavaline tööpäev – mis tähendab, et tegemist on palju. Aga teisalt ka ebatavaline, kuna tegemist on veel rohkem kui muidu, sest Metsaküla Piima tegevjuht Lauri Lepassar on puhkusel ja nii tuleb Jaan Metsamaal ka tema tööasjad korda ajada. Iga natukese aja tagant astub keegi kontorisse sisse või helistab, et Jaanilt nõu või abi küsida.
„Meil on väga tubli kaader,” ütleb Jaan Metsamaa. Tal on hea meel, et ettevõtte spetsialistid on noored. Loomakasvatusjuhil Innar Viksil saab Maaülikooli lõpetamisest kaks aastat, veterinaararstil Tuuli Lagemaal saab sellest samuti vaid mõni aasta. „Noored spetsialistid on kõik Eesti Maaülikooli haridusega. See on meie ettevõte edu pant, noored toovad uut hingamist ettevõttesse, uut nägemust, suhtumist. Tänu sellele on toodangu tase aasta-aastalt tõusnud,” on Jaan Metsamaa kindel.
Lisaks aitab Metsaküla Piim koolitada maaülikooli veterinaare ja Järvamaa kutsehariduskeskuse veterinaarabilisi – võtavad neid praktikale. „Noored spetsialistid on meil head õpetajad, samas ranged, praktikandid saavad siit hea koolituse,” kinnitab Jaan Metsamaa.
Aasta põllumees 2018 Jaan Metsamaa usub noortesse ja ühistegevusse ning leiab, et igaühelt on midagi õppida.
Oma ettevõtte spetsialiste on ta omakorda saatnud ettevõtte kulul mitmele poole õppima – Hiinasse, Ameerikasse. „Igalt poolt on õppida. Suur õppimismoment ka see, kui lähed kolleegidega koos kuskile, siis jutu käigus tuleb välja palju kasulikku. Seda tean omast käest. Isegi kehvemal järjel tootmistest on õppida, vaadata, milles seal võiks viga olla ja kuidas ise oled teinud,” räägib Metsamaa.
Suured investeeringud
Metsaküla Piima laudakompleks asub Harjumaal Harku vallas Kumna külas Keila lähedal. Ettevõtte kontor on sellest umbes kilomeetri kaugusel, töökoja õuel asuvas majas. Kontorihoone on nõnda tagasihoidlik, et selle ülesleidmisegagi on raskusi. Seest on kontoriruumid samuti väga lihtsad, kuigi hubased.
Farmikompleksis see-eest on kõik hooned kas uued või renoveeritud, puistesöötade söödahoidla valmis sel aastal. „Suuri investeeringuid praegusesse tootmisse enam teha polegi, selle aastaga lõpetasime ringi ära. Kui tahame laiendada, siis on teine teema,” ütleb Metsamaa.
Metsaküla Piim alustas nõukogudeaegsete, varem Ranna sovhoosile kuulunud lautadega. 2005. aastal alustasid nad noorloomalauda, 2008. aastal robot-lüpsilauda ehitust, see valmis 2010. aasta lõpus. Praegu on seal lüpsmas 560 lehma ja kokku on ettevõttes loomi 1200.
Jaan Metsamaa on põllumajandusega olnud seotud noorest east peale. Ta õppis Jäneda sovhoostehnikumis agronoomiat ning toonases Eesti Põllumajanduse Akadeemias põllumajandusökonoomikat. 1984. aastast tuli ta Saue sovhoosi põllumajandusbrigadiriks, 1987 ülendati osakonnajuhatajaks. „1990. aastatel oli juba sovhoosi asemel Saue agrofirma, eesrindliku mõtlemisega ettevõte. Oli erastamisprotsess, saigi võetud koos sealsete kaastöötajatega endine osakond rendile ja vaikselt ostsime varasid välja, nii ta alguse sai,” meenutab mees.
Metsaküla Piimas tegeleb Jaan Metsamaa praegu eeskätt investeeringutega tootmisse ja tulevikunägemuse paika sättimisega, samuti rahalise poolega.
Ühistegevus hajutab riske
AS Metsaküla Piim on ka tulundusühistu Epiko üks asutajatest. Ühistu tegeleb toorpiima varumise ja müügiga Eestis, Lätis ja Leedus. Samal päeval seisab Jaan Metsamaal ees Epikos kohtumine piimamüügi teemal. Parasjagu on käsil järgmise aasta lepingute arutelu.
Jaan Metsamaal tuleb tööd teha nii suurte tulundusühistu lepingutega kui ka Metsaküla Piima enda lepingutega, samuti nende lepingutega, mis Metsaküla Piimal on neile piima müüvate põllumajandusettevõtetega. Metsaküla Piimale müüvad piima kümmekond ümberkaudset talunikku. Tänu sellele, et nad piima ühiselt edasi müüvad, saavad talunikud sama hinna, mis Metsaküla Piimgi. Üksinda oleks väikestel raske müüa.
Metsaküla Piim on ka tulundusühistu Farm In asutaja ja liige. Farm In tegeleb lisasöötade maaletoomisega. Lisaks on nad osaühingu Farm In Production üks asutajaliige. See ettevõte rajab Imaveresse rapsiõlitehast. Detsembri lõpus saab valmis esimene etapp. Põllumehed hakkavad sealt ühtlasi saama oma loomadele söödaks rapsikooki. Siin on eesmärgiks seatud ühtlase kvaliteediga rapsikook, nii saab piimatoodangut paremini planeerida. Praegu tuleb Metsaküla Piima loomadele rapsikook Ukraina erinevaist tehastest, kuid selle kvaliteet kõigub, nii et mõnikord tuleb söödaratsioone iga päev natuke ümber teha.
Ühistegevus toob kõigile kasu
Metsamaa kinnitab, et ühistegevusest on kasu nii väiksematele kui ka suurematele põllumajandusettevõtetele.
„Ühistegevus hajutab riske. Näiteks mõni aeg tagasi oli Terel raskusi. Kui müüksin üksinda ja oleksin müünud Terele, siis oleksin väga raskes olukorras olnud. Kuid meie liikmeskonnal mitte kellelgi ei jäänud ühelgi päeval raha saamata. Epiko maandas riski ära, kuna müüb erinevatele ettevõtetele nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Kõigil korraga ikka kehvasti ei lähe,” ütleb Metsamaa.
Metsaküla Piima lehmade piima kaupluses ära tunda pole võimalik, kuid Tere toodetes ta on. Ettevõtte piim läheb Põlvasse Tere tootmisüksusesse – päevas umbes 15–16 tonni. Epikos on korraldatud praegu nii, et Harjumaalt läheb piim Põlvasse, aga näiteks Rakvere kandist Leetu ning Rapla piirkonnast Leetu ja Lätti – sinna, kuhu logistiliselt parem müüa on, ja et võimalikult väikese ringiga saaks piimaauto täis.
Müük ja logistika sõltuvad hinnast ja läbirääkimiste tulemustest. „Teeme raamlepingud ära, aga aasta sees tuleb ka muudatusi teha,” selgitab Metsamaa.
Hea teada
AS Metsaküla Piim
- 1200 looma, sealhulgas 560 lüpsilehma
- Maad kasutavad 1730 hektarit, sealhulgas ligikaudu 700 hektarit põldu, ülejäänu on rohumaa
- Sõltuvalt hooajast 24–25 töötajat
Turutrendid peavad silme ees olema, et teaks tulevikku plaanida
Aasta põllumehe tiitliga pärjatud Jaan Metsamaa hoiab pidevalt silma peal nii maailmaturu kui ka Euroopa trendidel. Näiteks mis sünnib Uus-Meremaal: kas piimatoodang kasvab, sest praegu on seal kõrghooaeg. Euroopas see-eest oli kuiv periood – kas piimatoodang kahaneb?
Praegu on piima eksporttoodete, nagu lõssipulbri ja või hind olnud oksjonitel languses. Kui on näha, et järgmiseks aastaks pronoositavad hinnad on kehvemad kui selle aasta omad, siis võib eeldada, et pikas perspektiivis hinnatõusu ei tule, vaid pigem on tegu lauge langusega.
Üles-alla sõit Ameerika mägedel
„Baltikumi piimahind sõltub Euroopa ja maailmaturuhinnast, neid trende pead ette vaatama. Ja kui teed oma ettevõtte müügi eelarveprognoosi, pead nende trendidega arvestama. Praegu vaatan, et trendid järgmise aasta toorpiimamüügiks ei ole üldse head, pigem võib hind kujuneda kehvemaks kui sel aastal,” nendib Metsamaa.
Samas on hinnad olnud viimasel ajal väga volatiilsed, nii et tihti ei saagi aru, millest see kõik mõjutatud on.
„Vanasti oli tõusud ja mõõnad lauged, nüüd käivad üles-alla hoopis järsemalt,” tõdeb Metsamaa. Üks põhjus võib olla tema sõnul see, et Hiinast on saanud suurostja, kes teinekord ostab suuri partiisid ja siis jälle mitte, nii et see hakkab kohe mõjutama.
Piimahinna prognoose tuleb arvesse võtta ka ettevõtte investeeringuid planeerides. „Kui tahan masinaid osta või midagi ehitada, siis pean enam-vähem teadma, kui palju võiks raha sisse tulla,” tõdeb ta. Õnneks saab piimatoodangu mahtu üsna hästi ette planeerida, erinevalt viljatoodangust. „Nii kehva viljasaaki kui sel aastal ei ole mina oma praktika jooksul veel saanud. See on suur tagasilöök, raha jääb saamata,” pole Metsamaa rahul.
Seevastu piima hind on tänavu suhteliselt stabiilne olnud. „Sellega võib rahul olla. Järgmine aasta loodame head vilja-aastat. Tänavu oli väga hea sügis, mis sobis taliviljade külviks. Nüüd on pöidlad pihus, loodame, et taliviljad ilusti talvituvad, see looks eelduse heale saagile. 2017 oli liigniiske, 2018 väga kuiv, loodame, et 2019 tuleb normaalne. Kolmas võiks ju normaalne tulla pärast kahte ebanormaalset. Peab olema positiivselt meelestatud,” muheleb mees.
Vaja on uut piimatööstust
Metsaküla Piim müüb üksnes toorpiima ega ka plaani mingeid piimatooteid valmistama hakata. „Oleme mahule rõhunud, töötlemine on väga kallis,” tõdeb Metsamaa.
Küll aga leiab ta, nagu paljud teisedki piimatootjaid, et Eestis võiks olla veel üks tänapäevane piimatööstus, mis toodaks ekspordiks kolmandatesse maadesse. „Eesti turg on kümme-viisteist aastat muutumatu olnud, linnapiimatoodete tarbimist juurde ei tule, Euroopas meid ka keegi ei oota. Tööstus peaks olema orienteeritud selliste piimatoodete müügile, mida saab kaugemale viia – juust, piimapulber, vadakupulber, lõssipulber,” nimetab Metsamaa.
Metsaküla hakkab laienema
Olemasolevatesse farmihoonetesse on Metsaküla Piimal selleks korraks küll kõik investeeringud tehtud, kuid ettevõttel on ka laienemisplaanid. Ühele uuele laudale on projekt juba poolteist aastat tagasi tehtud, nüüd tuleb seal veidi muudatusi teha.
„Meil on isegi ehitusluba olemas. Vaatame, kas jõuame muudatused ära teha ja kuidas järgmisel aasta piimahind on. Kui tekib langus, siis võib-olla ootame. Tänavu oleme väga palju investeerinud. Aga kui kõik on soodne, siis võib-olla hakkame suvel ehitama,” tutvustab Metsaküla Piima juht tulevikuplaane.
Kommentaar: Põhjalik ja hea ärivaistuga
Märt Riisenberg, Epiko nõukogu esimees, OÜ Farm In Production juhatuse liige, Kehtna Mõisa osaühingu juhatuse liige
Tunnen Jaan Metsamaad juba paarkümmend aastat. Teeme koostööd Epikos ja nüüd ka Farm In Productionis rapsiõlitehase rajamisel. Ta on väga auväärne mees, väga põhjalik, analüüsivõimeline, hea ärivaistuga, oskab protsesse ette näha.
Küllap on needsamad omadused toonud talle edu ka Metsaküla Piima juhtimisel. Aga samuti olen kogenud, et ta on sõbralik kolleeg, kellega on lahe koos olla.
