Ümbertehtud nõuandesüsteem lonkab endiselt

Tallinna Ülikooli tehtud põllumajanduse nõuandeteenistuse uuring toob välja, et nõustamisteenuse tarbijad on rahul, kuid teenust osutavad konsulendid ootavad nõustamiskorralduse ülevaatamist.

2015. aastal korraldas toonane põllumajandusministeerium riigihanke, et leida organisatsioon, kellega sõlmida käsundusleping maaelu arengukava vahenditest toetatava nõustamisteenuse osutamiseks põllumajandustootjatele. Kolme pakkuja seast võitis Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Seejärel oli MES-i kord sõlmida käsunduslepingud konsulentidega.

MES-i nõuandeteenistuse juhataja Leho Verk kinnitab, et kõigil konsulentidel on võimalus sarnastel tingimustel MES-iga leping sõlmida ja toetatavaid nõuandeteenuseid osutada. „MES on valmis sõlmima lepingu kõigi konsulendi kutset omavate isikutega,“ ütleb Verk.

Praegu on MES-i nimekirjas 56 konsulenti. Turul tegutseb neid aga rohkem ja mitte kõik konsulendid ei ole jõudnud MES-i nimekirja, kust põllumajandustootja saab valida konsulendi toetatud nõustamisteenuse ostmiseks.

Konsulendile ebasoodne leping

Iseseisev konsulent Epp Säga ütleb, et lasi endale MES-i käsunduslepingu tutvumiseks saata. „Käsi ei tõusnud seda allkirjastama, käsundisaajal on seal ainult kohustused ja käsundiandjal õigused,“ lausub ta. Säga selgitab, et tal on vaja maksta kontori-, telefoni-, auto-, arvuti- ja muud kulud, mida kliendi nõustamiseks vajab, aga neid kulusid MES kinni ei maksa, neid peab tasuma konsulent oma palgast, mille pealt on maksud juba makstud. „Enne teenin vähem, kui seon ennast palgatöötajana ettevõttega, kes minu töö tegemiseks vajalikke kulusid ei kata. Esitan ise kliendile arve, sellega katan oma kulud ja maksan endale küll miinimumpalka, kuid olen ise enda aja peremees,“ on Säga seisukohal.

Kuid on veel takistusi, mis ei lase kõigil konsulentidel pääseda toetatud nõustamisteenuste osutajate nimekirja. Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuses konsulendina tegutseva Olavy Sülla sõnul on suurim probleem, et MES sõlmib lepinguid vaid füüsiliste isikutega. „Mina olen täiskohaga Pärnumaa Nõuandekeskuse konsulent ja kui tahaksin MES-iga lepingu teha, siis pean olemasoleva töölepingu lõpetama,“ nendib Sülla.

„Ükski tööandja ei lubaks oma töötajal töötada samal ajal samas valdkonnas teise tööandja juures,“ selgitab ta. Oma praeguse tööandja juurest lahkumisest ja enda sidumisest MES-iga ei ole ta aga huvitatud, kuna jõuab sarnase tõdemuseni nagu Epp Säga: MES teeb lepingud, kus konsulent peab kõik oma tööga seotud kulud katma oma palgast. „See ei ole vastuvõetav,“ teatab Sülla.

MES ei saa midagi muuta

Leho Verki hinnangul on tõstatatud probleem väikese huvigrupi, mille suurus on ühekohaline arv, lobitöö, kuna nende ärihuvid on riivatud. Tallinna Ülikooli uuring näitab, et probleemidel on siiski mõnevõrra laiem kandepind. Tõsi, fookusgrupi intervjuudest tuleb välja, et kõige teravamat rahulolematust praeguse süsteemiga näitavad üles ettevõtjate ühendused, mis esindavad nii põllumajandustootjate kui ka turupõhiselt tegutsevate konsulentide (ehk MES-i konsulentide nimekirja mittekuuluvate konsulentide) huve.

See fookusgrupp soovis uuringu põhjal nõustamisvõrgustiku loomist, mis hõlmaks kõiki kehtiva kutsetunnistusega konsulente ning toetatud nõuande saamine peaks olema tagatud igas maakonnakeskuses. Praegune süsteem seab MES-iga mitteseotud konsulendid turul ebasoodsasse konkurentsipositsiooni, kuna nad peavad konkureerima riigi toetatud nõustamisteenusega. Kuid praeguses süsteemis näevad probleemi ka MES-iga lepingulistes suhetes olevad konsulendid, kes ei ole rahul lepingutingimustega.

Verk ütleb, et MES-il ei ole võimalik konsulentide lepingutingimusi muuta, sest nõuandesüsteemi tingimused on maaeluministeeriumi poolt käsunduslepinguga ette pandud ning märkimisväärset manööverdamisruumi pole. „Nõuandeteenuste hind on fikseeritud ja sellest tegevusest saadava tulu jagunemine erinevate kululiikide vahel on lepingus reguleeritud protsendikümnendiku täpsusega ja MES seda omatahtsi ümber jaotada ei saa. Asi pole selles, et me ei tahaks konsulentide soovidele lepingu tingimuste osas vastu tulla, vaid see ei ole lihtsalt võimalik,“ lisab ta.

Vastus küsimusele, miks MES ei võimalda lepingu sõlmimist juriidilise isikuga, on see, et MES ei saa selliseid lepinguid sõlmida. Leho Verk, MES-i nõuandeteenistuse juhtaja

Sama vastus kehtib ka küsimusele, miks MES ei sõlmi lepinguid juriidiliste isikutega, mis võimaldaks toetatud nõustamissüsteemi kaasata ka konsulente, kes samal ajal seotud teise tööandjaga. Verk selgitab, et toetatavat nõustamisteenust võib vastavalt käsunduslepingule osutada vaid isik, kes on MES-iga lepingulistes suhetes ja kellel on konsulendi kutse asjaomases valdkonnas. Konsulendi kutse saab aga olla vaid füüsilisel isikul, mitte ettevõttel või organisatsioonil. „Seega vastus küsimusele, miks MES ei võimalda lepingu sõlmimist juriidilise isikuga, on see, et MES ei saa selliseid lepinguid sõlmida,“ teatab Verk.

Ministeerium probleemi ei näe

Kui konsulendid on rahulolematud MES-iga, kes ei paku motiveerivaid lepinguid ja MES omakorda viitab maaeluministeeriumi etteantud käsunduslepingule, mis ei võimalda midagi paremat pakkuda, siis maaeluministeerium suurt probleemi ei näegi.

Ministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai kinnitusel on MES kõigile konsulentidele toetatud nõuandeteenuse lepingut pakkunud. Osa konsulente pole sellega ühinenud. Peamise põhjusena on leitud, et majanduslikult mõttekam on pakkuda oma teenuseid nn vabal turul. „See on olnud nende vaba valik,“ leiab Kevvai. Tema ütlusel võib paralleeli tuua tervishoiuga, kus on samuti turul riiklikult rahastatud tervishoiuteenus ning täielikult teenuse kasutaja makstav tervishoiuteenus.

Kevvail võib õigus olla – süsteem on sellisena toimiv praegu ka nõuandeteenuse turul. Ka MES-iga lepingut mittesõlminud konsulendid ei ole tööta jäänud. Epp Säga ütleb, et peale uue süsteemi rakendumist jäid kliendid talle truuks. Sama möönab ka Olavy Sülla, et ega kliente oluliselt vähemaks ei ole jäänud. Samas arutleb ta, et ei ole ju teada, kui palju oleks kliente juurde tulnud, kui saanuks pakkuda riigi toetusega teenust.

Ida-Virumaa Talupidajate Liidu juht ja konsulent Arvo Aller ütleb, et turupõhisele nõuande osutamisele üleminekul kadus 15% klientidest, kuid püsikliendid harjusid uue olukorraga ja ostavad teenust senini. Tallinna Ülikooli uuring ütleb, et nõuandeteenuse tarbijad on uue süsteemi teenuse kvaliteediga rahul.

Kuid on kaks probleemi. Tallinna Ülikool toob oma uuringus välja, et mitmed asjatundlikud ja head konsulendid töötavad turupõhistel tingimustel iseseisvate ettevõtjatena, sest nii on neile tulusam. Põllumajandustootja jaoks ahendab see konsulentide valikut. Nõustamises on eelistatud pikaajalised kliendisuhted ning kasulikum on omada nõustajat, kes saab pakkuda toetatud nõustamist. Ka puuduvad mõnedes piirkondades toetatud nõustamisteenust osutada saavad konsulendid. Teiseks nõustuvad kõik osapooled, et üha vananevale konsulentide ringile puudub piisav järelkasv. Samas pole selles valdkonnas pakutavad tingimused ka kuigi atraktiivsed, et meelitaksid valima konsulendi kutset.

Kevvai tunnistab, et erialane nõu pole praegu kõigis piirkondades kahjuks võrdselt kättesaadav. Kevvai ütleb, et MES on pidevalt astunud samme uute teenusepakkujate leidmiseks. Tema sõnul pole praegu MES-iga lepingu sõlminud konsulentidele atraktiivsemaid lepingutingimusi võimalik pakkuda ja juriidiliste isikutega lepinguid sõlmida samuti mitte, sest tingimused on riigihankega paika pandud ning neid muuta pole võimalik.

Lõpetuseks möönab ka Leho Verk, et olukord, kus mitmed kogenud ja hinnatud konsulendid on väljaspool ühist süsteemi ega osale selle tegevuses, on halb ega ole jätkusuutlik. „Kuid see ei ole ainus kitsaskoht, mis vajab tegelemist. Järjekordsetest muudatustest ei ole ilmselt pääsu, kuigi kõik asjaosalised nõustuvad, et pikki aastaid kestnud pidev muutmine on üks põhjuseid, miks nõuandesüsteem siit ja sealt lonkab,“ nendib Verk.

Kommentaar

Toomas Kevvai, maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler

Subsideeritud nõuande pakkumise piiramiseks oleme astunud samme juba sel perioodil ja plaanime samas suunas ka edasi liikuda. Hea nõuande eest, mis toetab kliendi/põllumehe majanduslikku arengut, on põllumehed valmis kindlasti maksma täishinda. Subsideeritavateks valdkondadeks peaks, kui üldse, jääma vaid need, kus põllumehe otsene majanduslik kasu on väike, aga samas ühiskonna huvi suur (põllumeeste järjest keskkonnateadlikum majandamine, loomade heaolu jms).  Oluline on senisest enam panustada nõustajate koolitusse ja järelkasvu.

Ettepanekud nõuandeteenuse süsteemi muutmiseks

Tallinna Ülikooli uurimisgrupi ettepanekud

• Konsulentide tegevuse ja nende uue põlvkonna pealekasvu jaoks piisava tegevuskeskkonna stabiilsuse tagamiseks lähtuda praegusest nõustamise korraldusest ja seda vajalikes aspektides kohandada.
• Luua konsulentidele võimalused tegutsemiseks juriidiliste isikute kaudu (äriühingud, mittetulundusühingud) või FIE-na, et pakkuda toetatud nõustamisteenuseid.
• Koostöös ettevõtjate ühendustega määratleda toetatud nõustamise kohapealse kättesaadavuse vajadus maakondades ja selle rahuldamise viis.
• Töötada välja konsulentide ühise infobaasi kontseptsioon ja asuda seda arendama.
• Luua õiguslikud võimalused erinevate nõustamise vormide ettevõtjate vajadustele vastavaks paindlikuks rakendamiseks.
• Suurendada täiendkoolituste uuenduslikkust, elulähedust, suunatust erialakompetentsile ning konsulentide individuaalsetele vajadustele.
• Muuta toetatud nõustamise rahastamise korraldus eeskätt tulemustele orienteerituks, jättes toetuse taotlejale senisest suurema vabaduse raha kasutamisel.
  Allikas: Tallinna Ülikooli 2018. aastal valminud nõuandeteenistuse uuring

Vabaturul tegutsevate konsulentide ettepanekud

• Toetatavateks teenusteks peaksid jääma vaid erialased valdkonnad (loomakasvatus, taimekasvatus, aiandus jne). Majandusvaldkonnad võiksid jääda toetuse alt välja, kuna vaba turg ja konkurents pakuvad piisavalt kvaliteetset nõuannet. Tasumise osas ei tohiks olla probleeme, kuna majandusnõuanded on tasuvad ning toovad enamikul juhul tootjale kohe raha tagasi.
• Nõuanded erialavaldkondades võiksid olla toetatud 75% ulatuses, et ka tootja ise midagi panustaks.
• Nõustamissüsteemis peab olema koht ka nõustamisettevõtetel. See tähendab, et tuleks võimaldada MES-iga lepinguid sõlmida ka juriidilisel isikul, kes maksab ise oma maksud ja kulud. Juriidiline isik võtab MES-i ees vastutuse oma konsulentide tehtud töö eest.
• Kaotada tasuta nõuandeteenus. Kui põllumajandustootjal on abi ja nõu vaja, siis suudab ta selle eest ka maksta.
  Allikad: Olavy Sülla, Epp Säde, Arvo Aller

Hea teada

Nõustamist kasutatakse oodatust vähem

Maaeluministeeriumi ja MES-i vahel sõlmitud käsunduslepingu järgi peab igal lepingu kehtivuse aastal toetatavate nõuandeteenuste kogumaht olema vähemalt 40 000 tundi ja osutada tuleb vähemalt 1000 nõustamisteenust. Eelmisel kahel aastal on eesmärgist suudetud täita vaid veidi üle poole.

Aasta 2016

• Nõuandeteenuse kogumaht 21 053 tundi.
• Unikaalseid kliente 601.
• Keskmine leping 30 tundi, rahalises mahus ligikaudu 1150 eurot.

Aasta 2017

• Nõuandeteenuse kogumaht 21 480 tundi.
• Unikaalseid kliente 612.
• Keskmine leping 29 tundi, rahalises mahus ligikaudu 1100 eurot.

2017. aastal osutas MES-i kaudu nõuandeteenuseid kokku 56 konsulenti. Regionaalsed kontaktpunktid asuvad seitsmes linnas (kuni 30.06.2017 igas maakonnas).
Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus