Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus allkirjastasid lepingu lisa, mille jõustumise tulemusel saavad ettevõtjad taotleda kasvulaenu kuni 500 000 eurot, lisaks langes minimaalne intressimarginaal kolmelt protsendilt kahele protsendile, millele liidetakse baasmäär.
Noortalunike ja tootjarühmade jaoks langes minimaalne intressimarginaal kahelt protsendilt ühele protsendile. Täpsed meetmete tingimused on kirjas MES-i veebilehel: mes.ee/laenud/laen-euroopa-liidu-vahenditest/laen-mak-rahastamisvahendist.
Minister Piret Hartmani sõnul ei ole tegu tänavu kaugeltki esimese toetusmeetmega meie põllumajandus- ja toidusektorile. „Kogu käesoleva aasta vältel oleme soovinud koostöös MES-iga suurendada meie põllumeeste ja toidutootjate konkurentsivõimet ning olla neile toeks selles ebastabiilseks kujunenud olukorras. Oleme seda teinud läbi mitme erineva meetme, näiteks käesoleval suvel suurendasime põllumajandusmaa kapitalirendi mahtu ning parendasime toetuse tingimusi. Loodame, et ka nüüd ajakohastatavad laenutingimused annavad meie talunikele ja tootjatele, aga ka teistele tublidele ettevõtjatele maapiirkondades vajaliku turgutuse.“
„Siiani oleme laenudega enim rahastanud näiteks lautade, kuivatite ja mitmesuguse tehnika soetamist ning köögivilja- ja aiandussaaduste tootmiseks mõeldud seadmeid,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus. Ta lisas, et projektide nimekirja võiks lisanduda investeeringud, mis on seotud põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega, näiteks köögivilja-, liha- või piima väärindamisega seotud projektid.
Laenu antakse jätlusuutlikele projektidele
MES-i kaudu välja antavad Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 rahastamisvahendi laenumeetmed „Pikaajaline investeerimislaen koos pangaga“ ning „Mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen“ on mõeldud põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlejatele ja teistele maaettevõtjatele investeeringute rahastamiseks. Laenu antakse äriideedele, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Investeering võiks olla suunatud keskkonnahoiu ja ressursitõhususe ning kvaliteetse tööhõive edendamise toetamiseks.
Minister lisab, et toidujulgeolek on sealjuures osa laiemast julgeolekust. „Esiteks, kui me ei toetaks Eesti maaelu ja põllumajandust, raskendaks see nii kodumaisel kui ka piiranguteta rahvusvahelisel turul meie ettevõtjate konkurentsivõimet. Tänu toetustele – mida jagatakse ka kogu maailmas ja Euroopas – suudame hoida kohaliku toidutootmise taset, nii kvaliteedis kui ka kogustes. Toetades juba täna põllumajandust, toidusektorit ja maaelu ning meelitades sektorisse ka uusi tegijaid ja noori inimesi, anname tugeva panuse samuti selleks, et tulevastes võimalikes kriisiolukordades oleks Eesti toiduga varustamine tagatud,“ kommenteerib Hartman.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.
