PRIA eesmärk on välja maksta üksnes õiguspäraselt taotletud toetusraha. Paraku on aga kavalamad petuskeemid disainitud nii, et taotlused läbiksid kontrollid edukalt. Nii on mõnikord probleeme võimalik kindlaks teha ainult kriminaalmenetluse käigus.
Tõsise toetuspettuse kahtluse korral võivad uurimisorganid algatada kriminaalmenetluse. Toetuspettus on majanduskuritegu ja kriminaalmenetlusi nende suhtes viib põhiliselt läbi Politsei- ja Piirivalveamet, aga ka teised ametid oma pädevuse piires.
Näiteks Maksu- ja Tolliameti maksupolitsei viib läbi uurimisi maksupettuste ja Konkurentsiamet konkurentsi kahjustavate kuritegude suhtes. Mõnikord avastataksegi teiste kuritegude uurimisel, et samaaegselt on toime pandud ka toetuspettus ehk soodustuskelmus. PRIA praktikas on esinenud juhtumeid, kus näiteks suurema toetussumma väljapetmiseks paisutatud hinnad on kaasa toonud ka alusetu käibemaksu tagasiküsimise ehk nn maksupettuse. Mõnedel juhtudel ongi pettuse kavandajad lisaks alusetult saadud toetusele projekti finantseerimisel ka fiktiivse käibemaksuga arvestanud.
Kui kriminaalmenetlus on läbi viidud ja uurimisorganid on kindlaks teinud, et kuriteo käigus on lisaks maksu- või ka konkurentiskuriteo toimepanekule rikutud ka toetusreegleid, siis tunnistatakse PRIA kriminaalasjas kannatanuks. PRIAle võimaldatakse juurdepääs kriminaalmenetluses kogutud tõenditele.
PRIAl on võimalik otsustada, kas teha tõendite põhjal haldusotsus või esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus kriminaalkohtule. Peamine erinevus nende kahe variandi vahel seisneb selles, et haldusotsuse saab teha üksnes toetuse saanud isiku vastu. Avalik-õigusliku nõudeavalduse saab esitada kõigi soodustuskelmuses süüdistavate isikute vastu. Nendeks võivad olla lisaks toetust saanud isiku(te)le ka teised pettuse toimepanemises või sellele kaasaaitamises süüdistatavad isikud.
Tavapraktika on, et PRIA hindab kriminaalasjas kogutud tõendeid ning põhjendab neile tuginedes ära, kas tavapärase haldusotsuse või avalik-õigusliku nõudeavalduse, mis esitatakse kriminaalmenetlusse. Avalik-õigusliku nõudeavalduse otsustab PRIA esitada siis, kui süüdistatavate ehk vastutavate isikute ring on laiem kui üksnes toetuse saaja ning nõude hilisem tasumine on paremini tagatud tänu varade arestimise võimalusele kriminaalmenetluses.
Pettuste puhul laieneb alusetult saadud toetusraha tagasimaksmise kohustus peale taotleja ka teistele isikutele, kes toetuspettuse elluviimisel osalesid, sellele kaasa aitasid või kes õigusvastasest toetusest tegelikult kasu said. Teemat kajastab ka Riigikohtu pressiteade: https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-muutis-varasemat-seisukohta-soodustuskelmusele-esitatavatest-nouetest
„Päästetud“ toetusraha määratakse korrektsetele taotlustele ja taotlejatele. PRIA teeb kontrollitööd ikka ja ainult selleks, et toetusraha abil anda võimalus teha ära just neid investeeringuid ja tegevusi, milleks toetus on mõeldud.
Lisainfo
http://www.pria.ee/et/uudised/mis_saab_siis_kui_toetustaotlus_on_seotud_kriminaalmenetlusega.html
