Euroopa Kontrollikoda (kontrollikoda) on 2019.a. aasta alguses avaldanud oma eriaruande 01/2019 „Võitlemine pettustega ELi raha kasutamisel: vajadus tegutseda“.
Kontrollikoda on Euroopa Liidu (EL) sõltumatu audiitor ja annab hinnangu nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriikide süsteemidele. Kontrollikoja eriaruande hinnangul peaks EL tugevdama võitlust pettuste vastu ja anti mitmeid soovitusi, kuidas tuleks pettustevastast süsteemi Euroopas edasi arendada. Aruanne on pikk ja põhjalik ning seda saab täismahus lugeda Euroopa Kontrollikoja kodulehel.
Kontrollikoja auditite põhjal on kõige sagedasem pettusekahtluse liik toetusnõuete näiline ehk kunstlik täitmine. Petturid ei ole alati organiseeritud kurjategijad, vaid tihti ka üksikisikud, kes rikuvad EL toetuste saamiseks tahtlikult reegleid, kuna arvavad, et neil on toetuse saamiseks seaduslik õigus.
Näiteks võivad ühiselt tegutseda perekond, sõpruskond või ettevõtluse kaudu üksteisega seotud inimesed, kes asutavad mitu äriühingut eesmärgiga saada investeeringumeetmetest toetust, kuigi nad toetuse saamiseks vajalikele tingimustele tegelikkuses ei vasta. Taotlemisel kinnitavad toetusesaajad, et äriühingud tegutsevad iseseisvalt, kuid tegelikkuses see ei ole nii. Näiliselt iseseisvad ettevõtted kuuluvad ühte gruppi, neil on sama tegevuskoht ja personal, ühised kliendid, tarnijad ja rahastamisallikad. Mulje iseseisvusest on loodud üksnes toetuste saamise eesmärgil.
Kontrollikoda leiab, et pettuseriskiga ettevõtjatele toetuste mittemaksmiseks tuleb senisest rohkem kasutada andmete analüüsi, et teha kindlaks riskantsed ettevõtjad juba enne raha eraldamist. Samuti saab sel moel parandada õigusnormide täitmist tulevikus, välistades ettevõtjad ja isikud, kes on pettusega vahele jäänud. PRIA kasutab juba alates 2016.a. taotluste esmase analüüsi etapis investeeringumeetmete menetlemisel riskianalüüse. PRIA eesmärgiks on avastada võimalikult palju probleeme enne makset ja võimalusel isegi enne rahastamise otsust, et vältida toetusraha sattumist ebaausate taotlejate kätte.
Kontrollikoja arvates peaksid nii Komisjon kui liikmesriigid 2020.a. järgse programmperioodi kavandamisel pöörama rohkem tähelepanu pettuste ennetamisele ja siingi on abiks erinevad pettuseriskide analüüsid, mis peaksid andma vastuse küsimusele, mis on need põhjused, miks taotlejad pettuste teed lähevad, sest enne kui asuda ennetavaid meetmeid välja nuputama, tuleks väga hästi tundma õppida asjaolusid, miks ja kuidas pettusi toime pannakse.
PRIA praktikas on riskianalüüsid abiks nii valimite koostamisel, menetlustoimingute kavandamisel kui ka pikaajaliste strateegiliste eesmärkide seadmisel. Pettustevastased meetmed, mis PRIA viimastel aastatel on kasutusele võtnud, on ka EL tasandil uuteks suundadeks.
Lisainfo
http://www.pria.ee/et/uudised/PRIAUudised/toetuspettustest_euroopa_vaates.html
