Kuigi metsaistutamine toimub meie mail peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsauuendus.
Samas ei tasu uisapäisa istutama tormata, vaid enne tuleb teha korralik ettevalmistustöö ja põhitõedki endale selgeks teha. Siiski julgeb Metsaühistu soovitada – ka sügis on hea aeg metsa uuendamiseks.
Sügis sobib väga hästi kuuse- ja kaseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust septembrikuu lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobri algul. Kui aga öökülmad peaksid oodatust varem saabuma, tuleb istutustööd lõpetada.
Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, seevastu viljakates ja niisketes kasvukohtades võib külmakergituse oht osutuda küllaltki suureks. Üsna riskivaba sügisistutus on näiteks mänd nõmmemetsa.
Sügisel istutatu on kevadel täies kasvujõus
Sügiseste istutustööde eelis on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on aga vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele. Kevadine istutusaeg on paljasjuurse taime jaoks sageli väga lühike ning suurte istutusmahtude ja vähese tööjõu korral ei pruugita selle ajaga valmis jõuda. Maikuu lõpul tehtud istutus võib jääda kuiva kätte, mistõttu hukkuvad paljud taimed ning hiljem tuleb metsaomanikul kultuure täiendada. Kui sügisistutuseks on valida suletud juurekavaga ja paljasjuurse taime vahel, tasub valida paljasjuurne istik. Potitaime ehk suletud juurekavaga taime peetakse vähem sobivaks, sest tema juurekava on liiga väike.
Sügisese istutuse puudus on külmakohrutuse risk, mistõttu ei sobi sügisel istutada viljakatele maadele ehk külmakohrutusohtlikele muldadele. Probleemid võivad tekkida ka taimedega, mis istutamise ajal pole puhkeseisundis. Nii võib enne talve neile jääda istutusjärgset juurdumisaega liiga napiks. Juurdumata taimed on aga talvekahjustustele jällegi vastuvõtlikumad.
Sügisel istutatud taimi kahjustavad närilised ja metsloomad. Sellepärast tuleb enne istutamist mõelda taimede kaitsmisele, et metsloomad neid ära ei sööks või neile kahju ei teeks. Kahjustuste vältimiseks võib taimi pritsida taimekaitsevahenditega (näiteks Trico). Samuti kasutatakse näriliste eest kaitseks tüvekaitset.
Sügisistutuse õnnestumise tõenäosus on suurem, kui on arvestatud riskidega, mida see kaasa toob. Suurimad vead, mida sügisistutusel tehakse, on mittesobiva istutuskoha valik või liiga hilised istutustööd. Kui taimed ei jõua enne külmade tulekut juurduda, hukkuvad neist paljud.
Maapinna ettevalmistus on väga oluline
Metsauuenduse üks oluline eeltöö on maapinna ettevalmistamine kas külviks, istutamiseks või looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ja ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades puutaimi üles leida.
Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et hõlbustada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.
Taimed tasub aegsasti tellida
Metsauuendustöödeks on vaja taimi. Praktika näitab, et taimede hankimist ei tohi mingil juhul jätta viimasele minutile, siis neid lihtsalt enam ei saa. Seega tasub taimede hankimisega alustada varakult.
Esimese sammuna tuleb välja selgitada, milliseid puuliike ja millises mahus on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus kogu vajalik informatsioon olemas. Alati saab nõu küsida ka Metsaühistust.
Metsaühistusse tasub pöörduda ka taimede tellimise sooviga – Metsaühistud korraldavad taimede ostuks ühishankeid. Kuna aga metsataimedest on jätkuvalt nappus, on eelisseisundis Metsaühistu liikmed, kelle tellimused täidetakse esmalt. Näiteks sel kevadel said Metsaühistu liikmed kõik tellitud taimed kätte.
Metsaühistusse tasub metsaomanikul pöörduda võimalikult varakult, nõu ja abi antakse kõigi vajalike tööde tegemiseks. Metsaühistu kohtakte leiad aadressilt www.metsauhistu.ee/kontaktid.
Hea teada
Maapinna ettevalmistamise viise on mitu
- Istutusvaod ja -ribad. Need tehakse ketasadraga. Vagusid tuleks eelistada niisketel muldadel, kus tuleb taimed istutada vao harjale. Istutamiseks on soovitatav ketasadraga maapinna pealmised kihid ümber pöörata ja istutusvaod sisse tõmmata. Ribad tehakse parasniisketele või kuivadele muldadele ülemise mullakihi kobestamiseks, segades toorhuumuse mineraalmullaga. Ribad ja vaod peaks kulgema risti nendega piirnevate teede või sihtide suhtes, nõlvadel erosiooniohu vähendamiseks aga kallakuga risti. Seda saab juba sügisel ette ära teha.
- Lapid. Need tehakse värsketele raiesmikele, kus lapi suurus sõltub kasvukoha viljakusest – viljakatel aladel tehakse suuremad lapid, ent tavaline lappide suurus on 50 x 50 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000–6000 tk. Lappide vahekaugus jäägu vahemikku 1–1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks.
- Labidaaugud. Nende abil valmistatakse istikute jaoks maapind ette. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000–3500, istutuskohtade vahekaugus jäägu vahemikku 1,5–2 m.
- Künkad. Märgades kasvukohtades tehakse kopaga künkad ja istutatakse künkale. Kui künkaid valmistatakse niiskes kasvukohas ekskavaatoriga, oleks mõistlik liigvee ärajuhtimiseks kaevata ka vesikraave.
