Mõeldes, milline vanasõna või mõttetera sobiks iseloomustama tänavu aasta põllumeheks valitud Indrek Klammerit, tuleb ühe asemel pähe vähemalt kaks. Üks neist nendib elutargalt, et julge hundi rind on rasvane, teine sedastab, et ära iial ütle iial.
Selle viimase – ära iial ütle iial – kohta on aastast 1993 Lääne-Virumaal Voore Farmi juhtinud Klammeril rääkida mitu lugu. „Mu esimene töökoht oli 16-aastasena siinsamas tolleaegses Viru-Jaagupi sovhoosis, olin traktori peal. Kui läksin pärast keskkooli EPA-sse pabereid sisse viima, oli kaks eriala, mille vahel kaalusin: kas õppida elektri- või mehaanikainseneriks. Teel Tartu poole mõtlesin bussis, et kui ma tahan kunagi hiljem pärast kooli lõpetamist kodukohta naasta, siis joodikutest masinameestega ma jageleda ei soovi, ja andsin paberid elektriinseneri erialale sisse. Kuid aastal 2000 olin masinatöökojas tagasi, kui ostsin pankrotivarana ühistu südame, sh lehmafarmi,“ muigab Klammer, lisades, et tänapäeval joodikuid tööl pole, see on välistatud.
Teine lugu meenub talle 1990. aastast, mil ta pääses taasiseseisvumise ootel Eestimaalt konsulentide kursusele Saksamaale. „Olin seal praktikal saja lehmaga farmis, kus kasutati meie jaoks täiesti uut nähtust – vabapidamislauta. Kuid esimesel tööpäeval ei läinud mul lehmade lüpsmisega platsil sugugi hästi, ka peremees oli sama meelt – nii et olin enam kui kindel, et ma ei hakka kunagi lehmadega tegelema,“ meenutab Klammer. Kümme aastat hiljem loodi aga Voore Farmi tütarettevõte OÜ Voore Mõis, mis tegeleb justnimelt piimakarja pidamisega ja kus praegu ammub laudas 650 lüpsilehma ja sama palju noorloomi.
Viru põllumajanduskontsern
Aastatega ongi Indrek Klammer Lääne-Virumaal üles ehitanud 70 töötajaga põllumajanduskontserni. Esimene pääsuke, 1993. aastal asutatud Voore Farm, tegeleb teravilja- ja silotaimede kasvatusega, 1997. aastal liitus Voore Farmi perega OÜ Küti Mõis, kus peetakse lihaveiseid ja kasvatatakse maheteravilja, sajandivahetuse aegu loodi piimakarjakasvatuseks OÜ Voore Mõis ning seakasvatuseks OÜ Kupna Mõis. Üheksa aastat tagasi rajati lihatööstust ja kauplust käitav Kulina Mõis. Kõige noorem lapsuke on 2016. aastal asutatud OÜ Voore Farm Teenused, mis lisaks Voore Farmi ja selle tütarettevõtete teenindamisele pakub põllumajandusteenuseid ka teistele ettevõtetele üle Eesti. Ausalt öeldes tekib seda loetelu vaadates mõte, et ainult linnukasvatus ongi veel puudu. „Ei ole!“ hüüatab Indrek Klammer ja selgitab, et sellest suvest on tema koduses majapidamises neli kana ja kukk.
Praeguseks on aga kogenud põllumees jõudnud tõdemusele, et kuigi loomakasvatus ja põllupidamine peavad kindlasti käsikäes käima, ei maksa tegeleda liiga paljude valdkondadega, kuigi see võib huvitav olla. „Omal ajal toimis see sümbioos väga hästi, erinevad valdkonnad toetasid üksteist, aga nüüd on kriisid mõju avaldanud, nii et kõigega me ilmselt ei jätka,“ nendib Indrek Klammer.
Üks raskustesse sattunud valdkond on suurtes võlgades seakasvatus, millega jätkamine tundub keeruline. Ka poepidaminegi on käinud tõusude ja mõõnadega. Oma lihatööstuse toodangut prooviti esmalt müüa Viru-Jaagupis, kuid ostjate arv polnud pole piisav. Järgmiseks tehti kauplus Kulinale lihatööstuse juurde, kus see töötab praeguseni. 2017. aasta suvel avati kaubanduspind ka Rakvere Põhjakeskuses, kuid poe asukoht keskuses polnud kuigi hea ning suure konkurendi Rimiga oli keeruline võistelda. Nii pandigi selle aasta alguses Põhjakeskuses pood kinni.
Nõuded pole kõigile võrdsed
„Põhjakeskuses poodi pidades tuli välja üks huvitav asi. VTA (Veterinaar- ja Toiduamet – toim) kontrollis kraadi täpsusega, mis temperatuur on meil külmikutes ja jaheletis. Samas müüdi kaubanduskeskuse koridoris asuvatelt lettidelt lihatooteid ja seal polnud üldse jahutust. VTA-d see aga ei huvitanud,“ meenutab Klammer kaupmeeste ebavõrdset kohtlemist.
„Eelmine minister (Mart Järvik – toim) sai kõvasti kriitikat ametkondade töösse sekkumise eest. Aga need olid tema haldusala valdkonnad, kuhu loomulikult tuleb sekkuda, sest on olemas kiuslikud ametnikud, kes midagi sihikule võttes kindlasti ka mõne rikkumise leiavad. Ning kui sa vastu vaidled või pole piisavalt alandlik, siis alles hakkad saama,“ kirjeldab Indrek Klammer põllumajandustootja elu kurvemat poolt.
25 000-eurone eksimus
Ta meenutab enda valusat kogemust üle-eelmisest aastast, kui jäädi lägalaotamisega ühe päeva hiljaks ning saadi selle eest karistuseks viieprotsendiline toetuse vähendamine ja täiendavad kontrollid keskkonnaasjades järgneval kolmel aastal.
„Lägalaotamiseks olid tol aastal seoses suure sademetehulgaga väga rasked tingimused, põllumajandus-kaubanduskoda jagas infot, et keskkonnainspektorid suhtuvad paaripäevasesse tähtaja ületamisse mõistvalt. Saaremaal ja Jõgevamaal inspektorid nii tegidki, aga meil mitte. Meie jaoks tähendas toetuse vähendamine üle 25 000-eurost kaotust,“ meenutab Klammer, kuidas kalendris kuupäeva vahetumine talle kalliks maksma läks.
„Eks eri maakondades on ametnike suhtumine erinev, aga meie maakonnas pole paljud julgenud avalikult rääkida, mida nendega tehtud on (ametnike poolt – toim), sest kardavad ametnike järgmist sammu,“ nendib Klammer, kel on nn järgmiste sammude asjus samuti isiklik kogemus varnast võtta. „Kui meil oli kevadel salmonella bakteri teemal seakasvatajate kohtumine ministriga ja mina selle välja ütlesin (ametnike ebaõiglase ja jäiga suhtumise – toim), olid ka VTA ametnikud kohal. Hiljem avaldusid mu väljaütlemise tagajärjed maakonna kohapealses inspektoris, kes käis meie juures uuesti visiidil,“ meenutab ta, lisades, et kui VTA või PRIA juba ettevõttesse kontrollima tuleb, siis kindlasti midagi ka leitakse. „Ega inspektor ei saa nagu ilma saagita mesilane tarru tagasi lennata,“ toob Klammer tabava võrdluse.
Samas kiidab ta Päästeameti ja Keskkonnaameti kontrolle, kelle puhul on kõik toimingud korrektsed ja selged ning suhtumine mõistev. Ka maksuametiga suhtlemine on läinud ettevõtja jaoks järjest paremaks.
Selleks, et jutuajamine liiga minoorseid toone ei omandaks, uurin aasta põllumehe käest, mis talle tema töös rõõmu teeb. „Kui midagi õnnestub – ilusast põllust ja toredast loomast paremat pole,“ on Indrek Klammeril kiiresti vastus olemas. Ka tunnustused teevad talle rõõmu, sest järelikult on inimesi, kellele ta tegemised on silma jäänud ning kes on seetõttu pidanud vajalikuks teda erinevatele konkurssidele nominendina üles seada.
Euroliidu toetused ei sobi meile
Lõppeval aastal tuli Voore Farmis tublisti pingutada, et panga nõudeid täita ja vee peal püsida, kuid hakkama sellega saadi. „Kui oleks üks halb aasta veel olnud, oleks hapnikukraanid kinni,“ viitab Klammer, et tunamullune liigvihm ja mullune põud tegid liiga. Tuleviku suhtes on Klammer ettevaatlik. „Kui sisendite, sh tööjõukulude hinnad endiselt tõusevad, kuid piima hind jääb madalaks ja sealiha turustamise kohal püsivad seakatku tõttu mustad pilved, siis ma ei suuda põllumajanduse tuleviku suhtes optimistlik olla,“ nendib Klammer.
Tema arvates peaks Eesti riigil olema oma põllumajanduspoliitika, sest Euroopa Liidu ebavõrdsete toetuste süsteem Eestile ei sobi. „Toetused tekitavad pingeid ja ebavõrdset konkurentsi. Toidule peaks kehtima õiglane hind ilma igasuguste toetusteta, küllap siis oskaks inimesed seda rohkem hinnata ja tootjaid vähem kritiseerida,“ leiab ta.
Koostöös ei osata tegutseda
Eesti põllumeestel jääb vajaka ka oskusest ja tahtest ühiselt tegutseda. Klammeri arvates on siinkohal üks väheseid erandeid põllumeeste ühistu KEVILI.
„KEVILI on piisavalt tugev ja paljude liikmetega. See tähendab, et liikmed ei pea omavahel arutlema ja vaidlema, vaid nõukogusse valitud inimesed tegelevad kõigi liikmete huvide esindamisega ning igapäevane töö on juhtkonna ja palgatud töötajate õlul. Sel viisil saab ühistu kasvada ja aina tugevamaks muutuda. Seevastu seakasvatajate ühistu Eesti Lihatööstus mitte ei kasvanud, vaid kahanes, sest liikmetel olid vastuolulised eesmärgid ja mõni liige kippus domineerima, hoolimata sellest, et põhieesmärk oli ühistu loomise ajal üks: turustusvõimaluste otsimine oma tööstuse kaudu, sest sigade Aafrika katku tõttu olid turustamise võimalused piiratud,“ kirjeldab Indrek Klammer ja soovib põllumeestele rohkem ühist meelt ja kokkuhoidmist. „Ärme jää oma muredega üksi ja ärme püüa koos ühel rajal olles kurvides teiste eest lõigata,“ täpsustab ta.
Tööjõu leidmisel on suur abi praktikantidest
Tööjõupuuduse olukorras, kus tööandjad otsivad uusi töötajaid tikutulega, on Voore Farmil ja tema tütarettevõtetel vedanud, sest aeg-ajalt pöörduvad töösoovijad suisa ise nende poole. Kui aga ettevõte ise uusi töötajaid otsib, siis CV Keskuse kaudu pole see õnnestunud, vaid noori on värvatud Facebooki abil ja töötajate ridadesse saadakse täiendust ka praktikantide näol.
Välismaised praktikandid
„Meil on praktikante käinud paljude aastate jooksul, peamiselt Olustverest, mis on väga tugev kool, samuti Säreverest. Neisse koolidesse õppima minejaid valdkond huvitab, paljudel on talupidamise taust,“ selgitab Indrek Klammer, miks ta koolist tulnud praktikantidega rahul on. Rahul on ka praktikandid, sest Voore Farmis pakutakse häid tingimusi: esmalt muidugi palka, aga ka elamisvõimalust külalistemajas omaette tubades, ja töötamiseks on kasutada uusim tehnika. Palju on olnud ka välispraktikante, näiteks Soomest, Hollandist, Prantsusmaalt ja Austriast. „Nemad on meid kas interneti kaudu leidnud või on soovitaja nende kool. Välismaalased teevad teinekord asju teistmoodi kui meie oleme harjunud ja nii saame meiegi midagi uut õppida,“ toob Indrek Klammer välja kasuteguri.
Üks nipp töötajate meelitamiseks on Voore Farmis veel. Ettevõttel on viis korterit, mida oma töötajatele üüritakse, samuti on müüdud järelmaksuga viis talumaja – seejuures ei ole ostja pidanud olema Voore Farmi töötaja, vaid piirkonda elama tulemise huviline.
„Osad talud tulid põllumajandusreformiga 1993. aastal Voore Farmile üle. Hiljem lisandusid mõned põllumajandusmaade ostuga, sest inimesed ei tahtnud müüa ainult maad, vaid ka sellel asunud maja. Tegime need korda ja nii ongi olnud võimalik noortele, kes meie paikkonnaga end siduda soovisid, müüa maja järelmaksuga. Pangad maapiirkonda maja ostmiseks laenu ei anna või annavad väikese osa,“ selgitab Klammer kogukonna heaks tegutsemise tagamaid.
