Viimased kuud on Eesti põllumeeste ja toidutootjate jaoks olnud justkui õudusunenägu – valetamine, pettused, listeeria, veerevad pead… Päevalehtede esikaasi on täitnud meie valdkonda puudutavad lõputud skandaalid. Sügis tõi ka halva üllatuse üleminekutoetuste kärbete näol.
Olen viimastel nädalatel saanud põllumeestelt sõnumeid, et üleminekutoetused riivavad osade põllumeeste õiglustunnet. Kriitika üleminekutoetuste aadressil pole uus – nende maksmisel kasutatakse kümne aasta taguseid referentse.
Me oleme võimalusi referentside muutmiseks uurinud nii sel aastal kui ka varem – vastus on olnud üks: see eeldab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) alusmääruse muutmist, millega peaksid nõus olema kõik kolm Euroopa Liidu institutsiooni. Teoreetiliselt on see ilmselt võimalik, praktiliselt pole meile aga antud mingit lootust.
Toetusmeetmete valik võtab silme eest kirjuks
Üleminekutoetuste süsteemis on puudusi, aga see ei muuda nende maksmist paljude põllumeeste jaoks vähem oluliseks. Laiemat pilti vaadates seisneb ÜPP võlu ja valu selles, et see pole kaugeltki lihtne poliitikavaldkond.
Teame, et iga põllumajandustootja on erinev ja nii on erinevad ka toetusmeetmed, mis ühe või teise tootjani jõuavad. Ühed saavad lisamakseid mahetootmise, teised täiendavate keskkonna- või loomade heaolu nõuete täitmise, kolmandad piimakarja pidamise eest. Osasid eelistatakse investeeringutoetuste andmisel tänu nende ettevõtte suurusele või põllumehe vanusele, teistele makstakse täiendavat otsetoetust nooruse või köögivilja kasvatamise eest. Osad saavad täiendavaid siseriiklikke toetusi, teised mitte. Ebavõrdsus igal sammul.
Jah, ÜPP ei tunne tegelikult sellist mõistet nagu võrdsed toetused kõigile, mis siis, et oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks me sellest Euroopa Liidu eelarve kontekstis kogu aeg räägime.
Paljudes euroliidu riikides ühtset pindalatoetust pole
Peame ilmselt olema tänulikud, et Euroopa Komisjon on olnud üldse valmis rääkima n-ö „keskmistest toetustest hektari kohta“, sest erinevalt Eestis makstavast ühtsest pindalatoetusest on paljudes riikides põllumeeste toetused sõltuvalt tegevusharust ja piirkonnast väga erinevad ning siiani on kasutusel toetusõigused.
Selleks, et saaksime järgmisel eelarveperioodil rakendada põllumajanduse erinevatele sihtgruppidele vajalikke meetmeid vajalikus mahus, peame kokku hoidma.
Peame endas jõudu leidma, et pöörata pilk ära naabrimehe ahvatlevalt rahakotilt ja keskenduma ühishuvide kaitsmisele.
Palun andke oma allkiri petitsioonile!
Eesti põllumajandusettevõtted ja talud vajavad ausaid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu siseturul. Praeguse seisuga peavad Eesti põllumehed aga järgmise seitsme aasta jooksul toime tulema palju madalamate hüvitistega võrreldes teiste riikide tootjatega. Ees seisavad pingelised läbirääkimised Euroopa Liidu eelarve üle aastateks 2021‒2027. Hea tulemuse saavutamiseks peavad ka põllumehed ise olema aktiivsed ja oma õiguste eest seisma. Kutsun siinkohal kõiki üles andma oma allkiri ebaausaid konkurentsitingimusi käsitlevale petitsioonile, mille saadame põllumajanduskoja ja taluliidu koostöös Euroopa Parlamendile.
Eesmärgini jõudmiseks peame olema solidaarsed
Vajame põllumajandussektoris rohkem solidaarsust. Ühel hetkel on raskemas olukorras piimatootjad, teisel aastal teraviljakasvatajad, mõnikord noored jne. Praegu koostamisel oleva siseriikliku ÜPP strateegiakava koostamisel tuleb teha keerulisi valikuid, ees seisab kompromisside aeg. Soovin kõikidele läbirääkimisteks ja konsensuse otsimiseks kainet meelt! Aga jah, enne kui karunahka jagada saab, tuleb karu maha lasta. EL-i eelarvekõnelustel on meie jaoks väga palju kaalul.
