Aasta tagasi olid maheviljakasvatajate näod naerul – nende toodangu eest maksti enneolematult kõrget hinda. Täna ei kõlba nende hindade põhjal tehtud plaanid kuhugi, sest mahevilja kokkuostuhind on kukkunud kordades.
2018. aasta augusti lõpus ütles Võrumaal maheteravilja kasvatava OÜ Tõusev Koit esimees Aivar Rosenberg Lõuna-Eesti Postimehele, et mahevilja hinnad on väga head. „Sellist hinda polegi väga näinud, et mahekaer maksab 350 eurot tonnist,“ rõõmustas Rosenberg. Ja kuigi oli alles augusti lõpp, oli rukist, talinisu ja kaera kasvataval mehel juba kogu vili müüdud. Tänavu novembris nentis maheviljakasvataja Rait Verrev, et oli küll arvestanud langevate hindadega, kuid sellist langust ta ette ei näinud. Novembris pakuti mahekaera eest 166 eurot tonnist.
Mis juhtus mahevilja hinnaga?
Vilja kokkuostva Baltic Agro mahevilja ostujuht Vallo Tenson tõdes, et mitmed kokkuostjad ei võtnudki tänavu riski mahevilja osta. Seetõttu on põllumehed näiteks maherukkist kolmandiku või isegi pool pidanud müüma tavarukkina.
Kui varasematel aastatel ei ole põllumeestel olnud probleemi kohe pärast koristust mahevilja realiseerimisega, siis praegu usub Tenson, et suur osa turustada soovitud maheviljast on põllumeestel veel kodus ootel, lootuses, et ehk uue aasta kevadel mahevilja hind tõuseb.
Tensoni ütlusel on märksõnaks ületootmine. Sellel aastal oli Eestis rekordiline viljasaak, põldudelt koristati enam kui 1,59 miljonit tonni teravilja. Põllumehe Teataja küsitletud maheviljakasvatajad kinnitasid siiski kõik, et saak oli küll hea, kuid mitte rekordiline – rekordini jõudmist takistas asjaolu, et küsitletud põllumeeste põllud jäid tänavu liiga põuaseks.
Tensoni sõnul oli maheviljasaak tänavu kindlasti tunduvalt parem kui eelmisel aastal. Tema hinnangul oli sel aastal maheteravilja, -kaunviljade ja -õlikultuuride saak Eesti põldudelt umbes 90 000 tonni. Seevastu aasta varem jäi saak 60 000–70 000 tonni vahele.
Hinnale aga avaldab mõju asjaolu, et toodang oli hea kogu Baltikumis ja Skandinaavias, kus eelmisel aastal oli olukord vastupidine, ja ka mujal. „Sisuliselt on terves Euroopas mahevilja ületootmine,“ sedastas Tenson. Ta selgitas, et mahevilja kasvatuspinnad on kasvanud ja kuna ilmastik oli saaki soosiv, siis on ka vilja kvaliteet hea.
Kuna maheturg – nagu iga teinegi – sõltub pakkumise ja nõudluse suhtest, siis sellel aastal on turg väga tugevalt pakkumise poole kaldu. Tenson tõi näite, et meie tavapärastes ekspordiriikides Saksamaal ja Skandinaavias on toodang tänavu nii hea, et kogu kodumaine nõudlus suudetakse rahuldada ja kohati otsitakse isegi ekspordivõimalusi.
Hinnalangus viis kombaini raha
Saaremaal 22 hektaril maherukist ja 17 hektaril mahekaera kasvatav Tanel Aru nentis, et saagid ei olnud tänavu rekordilised, kuna Saaremaal sadas liiga vähe. Aidakaalus sai Aru rukist 3,06 t/ha ja kaera 2,86 t/ha, 2017. aastal oli saak suurem. Kaera oleks ehk rohkemgi saanud, kuid metssead on Saaremaal tagasi ja 17 hektarist kahel oli järel vaid must maa.
Samas on Arul sellega hästi läinud, et vili sai varakult müüdud ja aidad on praeguseks tühjad. Kuid võrreldes eelmise aastaga langes maherukki hind 51%. 30. augustil pakuti viimast korda maherukkile hinda, mis oli 106 eurot/t ehk miinus 59% võrreldes eelmise aastaga. Peale seda enam maherukist kokku ei ostetud ja kogu ülejäänud vili läks müüki tavateravilja hinnaga. Kokkuvõttes kaotas Aru hinnalanguse tõttu võrreldes eelmise aastaga 14 631 eurot. „Aga mina müüsin ainult neli koormat vilja. Mees, kes müüs 40 koormat, kaotas piltlikult öeldes ühe suure kombaini raha,“ näitlikustas Aru. Temal oli plaan hoonetesse investeerida, kuid selle plaani teostumine lükkub nüüd edasi.
Hoopis halvasti on läinud Urmas Mägil Kalju ökotalust. Üle 70-aastane põllumees otsustas tänavu kasvatada mahe seemnevilja. See seisab mehel aga siiani punkrites ja tonnistes kottides puhastamata ning sorteerimata, sest polnud kohta, kus seda teha. Saaremaal ei olnud ühelgi viljaterminalil suurte saakide tõttu aega sellega tegeleda. Siiski lubab Urmas Mägi mahevilja kasvatamisega veel mõnda aega tegeleda, kuni tervis lubab. Samas otsib ta sissetulekute tarvis juurde ka uusi võimalusi, neist ühena näeb ta päikeseelektrijaama. Investeeringuid teeb ta oma sõnul „vanast rasvast“.
Päästjad: piimakari ja lihaveised
Segatootja Janek Mägi tunneb end tänavuses hinnasegaduses üsna rahulikult. „Minu tegevusele mahevilja hinnalangus erilist mõju ei avalda, jahvatame kogu saagi oma lüpsilehmadele söödaks,“ ütles ta. Madalaid hindu ära kasutades ostis ta kokkuostja hinnaga juurde ka mahehernest. Piima realiseerib Janek Mägi Saaremaa Piimatööstusele, kus makstakse mahepiima eest lisatasu.
Ka Tanel Aru aasta muudab kasumlikuks loomakasvatus. Temal on selleks lihaveiste kari. Veiseliha müügist saadav tulu teeb kokkuvõttes 2019. aastast parema aasta kui oli 2018. Kuigi Aru on mõelnud teraviljakasvatuse lõpetamisele, plaanib ta ka sellega jätkata. „Kuna mul on veised, siis on allapanuks põhku vaja ja sõnnik tuleb ära kasutada,“ selgitas Aru, et sõnniku komposteerimine ja rohumaade pealtväetamine talle ei sobi ning suuremat tulu saab, kui sõnnik teraviljakasvatuses ära kasutada. Investeerida lubab ta aga rohkem veisekasvatusse, kuna veised aitavad teda juba teist aastat järjest hädast välja ‒ ka 2018. aastal ei saanud vilja eest head hinda, kuna teravilja kvaliteet oli halb.
Mahetoetused võiks tõusta
Rait Verrev ütles, et tema puhul sõltub mahevilja edasi kasvatamine suuresti mahetoetustest. Kui toetuste tase uuel eelarveperioodil ei muutu ja maheteravilja kokkuostuhind püsib alla 200 euro tonnist, siis ei näe ta väga helget tulevikku maheteravilja kasvatusele.
Tema sõnul on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja mahetoetuse vahe nii väike, et majanduslikult ei ole mõtet võtta järgmiseks viieks aastaks mahetootmise kohustust. „Mahedas on liiga palju tootmispiiranguid, mis tõstavad toodangu omahinda. Eks siin on riiklikult vaja otsused teha, kas pestitsiidivaba teraviljakasvatus on Eestile oluline või mitte ja sellest lähtuvalt saavad kõik osapooled oma tulevikuotsused teha,“ leidis Verrev.
Varasem aasta uute plaanide tegemiseks ei sobi
Tänavune kogemus on selgeks teinud, et maheviljakasvatamises ei saa eelmise aasta hindade põhjal plaane teha. „Kõiki investeeringuid tuleb edaspidi tunduvalt konservatiivsemalt analüüsida ja võtta arvesse hindade tohutut kõikumist,“ tunnistas maheviljakasvataja Rait Verrev.
Oma lao rajamine võiks aidata
Baltic Agro mahevilja ostujuht Vallo Tenson tõdes, et ega maheviljakasvatajal hinnakõikumiste vastu väga palju teha ei ole. Üks võimalus on oma laopind, kuhu panna vili ootele suurema nõudluse ja paremate hindade saabumiseni.
Mahetootjate laopindade rajamine on olnud aga tavatootjatega võrreldes aeglasem. Viimased aastad on näidanud, et mahetootmises ületab nõudlus pakkumist ja ei ole olnud probleem kohe pärast saagi koristamist kaup realiseerida. Seetõttu ei ole ka paljud investeerinud oma laopinda. Mõned maheviljakasvatajad on seda viga juba parandamas. Üks neist, Tanel Aru, kinnitas, et temal on plaan ehitada oma teraviljahoidla. See loob võimaluse vilja väärindada või müüa siis, kui hind parem – kasvõi väikestes kogustes, aga kindlasti parema hinnaga.
Tenson nõustus, et praegugi on päris palju põllumehi, kes spekuleerivad lootusrikkalt, et müüa tasub uuel aastal ehk kevadel. Toidutööstused on aru saanud, et kaupa jagub ja keegi endale järgmise hooajani kestvaid laovarusid sisse ei osta. Teisalt võibki see tähendada, et kevadel kauplemisaktiivsus jälle tõuseb. Kuid Tenson hoiatas ka, et maheviljal börsi ei ole ja seetõttu ei ole kellelgi päris head arusaamist, kui palju kaupa on ja kui palju on nõudlust. „Võib tekkida olukord, et kaupa on kõvasti üle ja hind jääbki madalaks,“ nentis ta.
Nõudlus peaks kasvama
Pikemas perspektiivis näeb Tenson maheteravilja nõudlusele paremat tulevikku. Tema väitel on maheviljaturul hinnad väga kõikuvad. Kui hinnad kukuvad, siis külvatakse teatud viljaliike kohe vähem. Ka mahepindade kasv ei saa olla enam nii kiire kui oli viimastel aastatel. Kui ilm ka ei soosi, siis võivad mahevilja kokkuostuhinnad olla tänavusest aastast väga erinevad.
Maheviljaturul võib oodata kaera ja oa nõudlust
Baltic Agro mahevilja ostujuht Vallo Tenson peab perspektiivikaimaks kultuuriks mahekaera, sest selle vastu on globaalselt kasvav nõudlus. Ka tänavu pidas mahekaer hinnalangusele paremini vastu kui rukis.
Samas on ka kaera hind aastaga võrreldes siiski kaks korda kukkunud. Peamiseks põhjuseks peab Tenson mahekaera kasvupindade suurenemist. „Kuna kaeral nähakse potentsiaali, siis pinnad kasvavad kiiresti ja sel aastal olid kõigil ka head saagid,“ põhjendas ta tänavust ülepakkumist. Kuid ta on kindel, et kasvav trend maheda eelistamisele ja inimeste teadlikkus ning tervisliku toitumise propageerimine annavad lootust, et kaeral on ka tulevikus nõudlust.
Varasematel aastatel on peetud söödakultuuridena tasuvaks kasvatada nisu ja hernest. Vallo Tenson aga tõdes, et see aasta on näidanud, et meie tavapärased eksporditurud Saksamaa ja Skandinaavia suudavad ka ise oma kodumaist nõudlust rahuldada. Kuigi toodangumaht ja sööda müük on neis riikides kasvanud, ei ole Eesti maheviljakasvatajal sellest tänavu kasu olnud.
Uue perspektiivse kultuurina nimetas Tenson uba. Söödakultuurina on oa plussiks suur proteiinisisaldus.
Hea teada
Maheviljaturul napib nõudlust
- Mahe toidukaer – max hind eelmisel hooajal 350 eur/t, tänavu 230 eur/t, novembri keskel veel vähem ehk 166 eur/t.
- Mahe söödanisu – max hind eelmisel hooajal 284 eur/t, tänavu 225 eur/t, novembri keskel 150 eur/t ehk ligikaudu sarnane tavanisuga. Nõudlus turul sisuliselt puudub.
- Maheoder – max hind eelmisel hooajal 284 eur/t, tänavu novembri keskel hind 145 eur/t ehk ligikaudu sarnane tavaodraga. Nõudlus turul sisuliselt puudub.
- Maherukis (toidukvaliteediga) – max hind eelmisel hooajal 340 eur/t, tänavu novembri keskel oli võimalik müüa vaid tavaviljana, mille hind oli võrreldes eelmise hooaja maheda toidurukki hinnaga kolm korda madalam. Nõudlus maherukki vastu puudub.
- Mahe söödahernes – max hind eelmisel hooajal 370 eur/t, tänavu novembri keskel 230 eur/t.
- Mahe söödauba – hind ei ole eelmise aastaga võrreldes palju muutnud, novembri keskel 315 eur/t.
Allikas: Baltic Agro
TOP 5 Eestis enim kasvatatavad maheteraviljad
