Põllumajandusamet tegi tänavusel taimekasvatushooajal üle 500 kontrolli, et veenduda taimekaitsevahendite nõuetekohases kasutamises. Kahjuks ei saa öelda, et eksimusi polnud.
Eestis on lubatud kasutada üksnes meil ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi infolehele, kus on täpsustatud konkreetse preparaadi kasutustingimused.
Majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja kel on taimekaitsetunnistus. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.
Taimekaitsetööde tegemise nõuded kehtivad ka ilmastikutingimustele ja pritsitava ala ümbrusele. Pritsimistöid ei tohi teha, kui tuule kiirus ületab 4 m/s ja õhutemperatuur on kõrgem kui 25 °C. Arvestada tuleb ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline kinni pidada veekaitsevööndi piirangutest.
Tolmeldajate kaitseks on Eestis juba pikka aega kehtinud üldine õitsvate taimede pritsimise keeld. Erandid on lubatud vaid juhul, kui konkreetse taimekaitsevahendi hindamise käigus on tuvastatud selle ohutus tolmeldajatele. Sel juhul on vastav märge toote infolehel ning vahendit on lubatud kasutada õitsemise ajal, aga seda vaid kindlal ajal kell 22.00‒05.00, kui tolmeldajad aktiivselt ei lendle.
2019. aasta kontrollidest ning rikkumistest
Põllumajandusameti ülesanne on mh järelevalve tegemine taimekaitsevahendite kasutamise üle, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.
Selleks on loodud kontrollisüsteem, milles sisalduvad nii plaanilised kontrollid ja proovivõtmine kui ka seiresõidud taimekaitsetööde kõrgajal (kevadine umbrohutõrje, maakirbu tõrje rapsil, taimekaitsetööd õitsval taimikul, sügisene glüfosaadi kasutamine). Seiresõidud võimaldavad kontrollijatel olla vahetult kursis maastikul toimuvaga ning vajadusel kohe sekkuda.
2019. aasta kontrolliprioriteedid olid õitsva rapsi kasvuaegne kontroll, toimeainele glüfosaat seatud kasutuspiirangud ning insektitsiidide kasutamine.
Taimekaitsevahendite kasutamisel üsna lai eksimuste ampluaa
Kokku tegi Põllumajandusamet möödunud hooajal üle Eesti 559 taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli ja 62 seiresõitu. Proove võeti kokku 175, nendest 81 rapsist. Eksimusi tuvastati kokku 56 korral.
Põhilisteks eksimusteks olid taimekaitsetunnistuse puudumine, tehnilist kontrolli mitteläbinud pritsi kasutamine, veekaitsevööndist või puhvertsoonist mittekinnipidamine, mittelubatud kasutusala, õitsvate taimede või lubatust suurema tuulega pritsimine. Eksiti ka integreeritud taimekaitse ja hoiukohale esitatavate nõuete vastu. Proovivõtmise tulemusel tuvastati puudusi arvestuse pidamises (kasutatud vahend oli põlluraamatusse märkimata), aga avastati ka kultuurile mittelubatud vahendite kasutamine maasikatel ning glüfosaadi koristuseelne kasutamine kaunviljadel. Rapsiproovidest väärkasutusi ei tuvastatud.
Puuduste likvideerimiseks koostati 35 ettekirjutust, 16 korral tehti PRIA-le ettepanek taotleja toetuse vähendamiseks. Muudel juhtudel juhiti põllumajandustootja tähelepanu puudustele.
Põllumehed on selgelt välja öelnud, et taimekaitse tõttu ei tohi hukkuda ükski mesilane. Mesilastega seotud juhtumeid oli sel hooajal töös viis.
Taimekaitsetööde tõttu mesilasperesid ei hukkunud
Ühelgi juhul ei olnud tegemist mesilaste ulatusliku hukkumisega ning puudus ka seos taimekaitsevahendite kasutamisega. Hea meel on tõdeda, et tänavu taimekaitse tõttu teadaolevalt ühtegi mesilasperet ei hukkunud. Võimalik, et edu aitas saavutada hea koostöö põllumeeste ja mesinikega, sealhulgas kõigi poolte aktiivne teavitustöö, aga ka Põllumajandusameti kontrollid, mis on viimastel aastatel suunatud senisest enam rapsikasvatusele. Kindlasti aitasid tolmeldajate heaolule kaasa 2019. aastal putukatõrjevahenditele seatud täiendavad kasutuspiirangud.
Uued kasutuspiirangud tolmeldajate kaitseks
2019. aastast täpsustus enamiku insektitsiidide infolehel ohu- ja hoiatuslause Spe8 sõnastus: „Mesilastele ja teistele tolmeldajatele ohtlik. Keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel. Kui ei esine õitsvaid taimi, lubatud kasutada ajavahemikus 22.00‒05.00.“
Sellise hoiatusega tooteid on lubatud kasutada vaid hilisõhtust varahommikuni ja tingimusel, et töödeldaval alal ei esine õitsvaid taimi. Kuna kõik putukatõrjevahendid ei ole sarnase toimega ja tootja poolt vaadates on ka kahjureid, mida saab tõrjuda ainult päeval, siis pärast täiendavat hindamist lubati ka mõned erisused. See tähendab, et insektitsiide, mille risk tolmeldajatele on väike, võib kasutada ka päevasel ajal, kui töödeldaval alal ei ole õitsvaid taimi.
Oluline on mitte segamini ajada üldist õitsvate taimede pritsimise keeldu ja insektitsiididele seatud täiendavaid kasutuspiiranguid. Tolmeldajate seisukohalt on mõlemad võrdse tähtsusega ja kasutajale kohustuslikud järgida.
Päevasel ajal kasutamise keeld
Ka tuleval hooajal jääb osadele insektitsiididele kehtima ohu- ja hoiatuslause Spe8. Päevasel ajal ei ole lubatud kasutada tooteid, mis sisaldavad toimeaineid dimetoaat (Danadim 40 EC ja Perfekthion Top), alfa-tsüpermetriin (Fastac 50) või tsüpermetriin (Cyperkill 500 EC, Syper, Wizard 500 EC).
Nende kasutamine on vastavalt Euroopa Toiduohutusameti hinnangule tolmeldajatele avalduva riski vähendamiseks ette nähtud üksnes varahommikusel või hilisõhtusel ajal.
Edaspidi on päevasel ajal lubatud pritsida deltametriini, lambda-tsühalotriini ja tiaklopriidi sisaldavaid tooteid. See tähendab, et taimekaitsevahendeid Decis Mega, Decis Forte, Kaiso 50 EG, Karate Zeon ning Proteus OD võib kasutada päevasel ajal, aga vaid juhul, kui töödeldaval alal ei ole õitsvaid taimi.
Jätkuvalt on päevasel ajal kasutamiseks valikus ka tooted Mavrik, Evure, NeemAzal-T/S ja Biscaya.
Taimekaitsevahendi kasutamisel on kõige olulisem infoallikas toote infoleht. Uueks hooajaks viib Põllumajandusamet kõik muudatused ka toodete märgistusele, et kasutustingimused oleksid kergesti leitavad ja arusaadavad.
Põllumehele olulised toimeained kaovad turult
Tänavu tõstatus probleem põllumeestele olulist kahju põhjustanud rootsi kärbsega. Kuna kärbest tuleb pritsida dimetoaati sisaldavate vahenditega teraviljade võrsumisfaasis, kui tolmeldajad veel ei lendle, on võimalik seda tuleval kevadel kasutada päevasel ajal.
Seetõttu on toodete Danadim 40 EC ja Perfekthion Top kasutusjuhendile taimekaitsevahendite registris lisatud märge „Rootsi kärbse tõrjeks võib erandina teravilju pritsida päevasel ajal kasvufaasis BBCH 20‒29“. Siin tuleb aga silmas pidada, et selline lahendus hoiab ära kahjurite populatsiooni vaid tuleval hooajal. Toimeaine dimetoaat on nüüdseks Euroopa Liidus keelustatud ja taimekaitsevahendeid Danadim 40 EC ning Perfekthion Top võib kasutada kuni 30. juunini 2020. Järgmine hooaeg jääb viimaseks ka tiaklopriidi sisaldavate taimekaitsevahenditele Biscaya ja Proteus OD. Nii dimetoaadil kui ka tiaklopriidil tuvastati kahjulik mõju inimeste tervisele.
Teisalt teeb järjest hoogustunud taimekaitsevahendite keelamine murelikuks põllumajanduse jätkusuutlikkuse suhtes, kuna aastate lõikes on dimetoaat ja tiaklopriid olnud Eestis enimturustatavad putukatõrjevahendid.
Mõlemad toimeained on tootjatele kriitilise tähtsusega, kuna teisi süsteemseid tooteid turul ei ole, lisaks kaovad ka võimalikud alternatiivsed kontaktsed putukatõrjevahendid ning kahjustajate resistentsuse oht suureneb veelgi. See olukord on suur proovikivi nii Põllumajandusametile, tootjatele, tööstusele kui ka teadlastele, et leida alternatiivseid lahendusi. Tootja vajab nii süsteemseid kui ka kontaktseid toimeaineid kahjustajate rünnetega toimetulekuks.
Muudatustega, sealhulgas nii kustutatud kui ka lisandunud taimekaitsevahenditega, kursis olemiseks ning kõige ajakohasema info saamiseks soovitame regulaarselt külastada taimekaitsevahendite registrit ning Põllumajandusameti kodulehte.
