Tänavuse aasta teises pooles avatakse viimane ehk VII taotlusvoor maaelu arengukava 2014‒2020 (MAK) meetmest 4.1 investeeringutoetuse taotlemiseks, kuigi algselt oli VII taotlusvoor kavandatud käesoleva aasta veebruari lõppu.
Sektori esindajate ettepanekut arvesse võttes on taotlusvoor aga kavandatud tänavuse aasta teise poolde, sest see annab võimaluse füüsilisest isikust ettevõtjal sarnaselt äriühingutega kasutada toetuse taotlemisel 2019. aasta majandusaruandeid.
Meetme 4.1 rakendusmäärus „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi: määrus) on läbinud kooskõlastusringi eelnõude infosüsteemis ja lähiajal allkirjastab selle maaeluminister.
Määruse muudatused on seotud peamiselt suurema keskendumisega keskkonnaalaste eesmärkide täitmisele ja põllumajandusliku tootmisega seotud riskide maandamisele. Samuti on arvestatud PRIA-lt saadud andmeid meetme 4.1 toetuste taotlemise ja toetuste saamise kohta ning EIS-is kooskõlastamise ajal tehtud muudatusettepanekuid.
Peamised muudatused, mida taotleja peaks teadma
Kehtestatakse senisest rangemad tingimused nendele taotlejatele, kes tegutsevad määruse tähenduses tunnustamata tootjarühmana. Edaspidi peab lehmapiima, teravilja või õliseemnete turustamisega tegeleva tunnustamata tootjarühma vähemalt viie sõltumatu liikme põllumajanduslike toodete müügitulu olema üle 14 000 euro.
Piima-, teravilja- või õliseemnesektoris tegutsevate tunnustamata tootjarühmade ja nende liikmete müügitulu nõuded ühtlustakse maaeluministri 6. juuli 2017. aasta määrusega nr 52 „Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ kehtestatud nõuetega. Piima (lehmapiima)-, teravilja- või õliseemnesektori tunnustatud tootjarühma müügitulu peab olema vähemalt 350 000 eurot. Seega ei ole kuidagi põhjendatud, et tunnustamata tootjarühma nõuded võiksid sellest leebemad olla. Muus sektoris tegutseva tunnustamata tootjarühma või tema liikmete omatoodetud põllumajandustoodete müügitulu kokku peab ületama taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 14 000 eurot. Madalam müügitulu nõue muudes sektorites on sätestatud põhjusel, et teatud sektorites on ühistegevus vähearenenud ja müügitulu on väike, nagu näiteks mesinduses ja aianduses.
Köögivilja- ja kartulikasvatajatele, kes taotlevad toetust niisutussüsteemi investeeringuteks, antakse toetust kuni 70% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Muudatuse tegemisel on arvestatud asjaolu, et kliimamuutustest esile kerkivad riskid avaldavad otsest mõju põllumajandustootjate sissetulekutele ja nende põllumajandustoodangu suurusele. Viimastel aastatel on kuumade ja sademevaeste suvede osakaal suurenenud. Seetõttu on aiandusettevõtjad, kellel puudub võimalus oma põlde niisutada, kaotanud märgatava osa oma saagist. Veepuudus mõjutab eriti köögivilja ja kartuli saagikust. Investeeringud niisutussüsteemidesse, sh kahepoolse reguleerimisega maaparandussüsteemidesse, uutesse kastmistehnoloogiatesse jms aitavad kasvatajatel vähendada ilmastikust tulenevaid riske.
Kuna piimalamba loomakoha maksumuse suurus on kavandatavaid investeeringuid arvesse võttes võrreldav investeeringutega, mis tehakse piimakitse loomakohale, siis kehtestatakse piimalamba loomakoha toetuse maksumuse suuruseks sama väärtus, mis piimakitsel ehk 410 eurot loomakoha kohta. Kui piimalambaid peetakse mahepõllumajandusliku tootmise nõuete kohaselt, siis on toetuse maksimaalne suurus 451 eurot piimalamba loomakoha kohta.
Muudatused toetuse taotluste hindamisel (määruse lisad 3‒6)
Toetuste hindamisel kehtestatakse määruse lisadesse 3‒6 kolm uut hindamiskriteeriumit: „Taotleja teeb investeeringu bioohutusnõuete täitmiseks“, „Investeering vähendab elektrienergiaga varustatuse katkemise riski“ ja „Taotleja on noor põllumajandustootja“. Nende hindamiskriteeriumite eesmärk on eelistada taotlejaid, kes teevad investeeringud, mis hajutavad tootmisriske ning parandavad noorte põllumajandustootjate võimalusi saada toetust meetmest 4.1.
Bioohutus
Arvestades taudide võimalikku levikut, kehtestatakse täiendavad eelistused investeeringutele, mis tehakse bioohutusnõuete täitmiseks. Kavandatav investeering loomade bioohutusnõuete täitmiseks peab moodustama vähemalt 5% loomapidamishoone ehitamise või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme või loomade pidamiseks mõeldud paigaldise maksumusest. Hindepunkte antakse üksnes siis, kui loomapidamishoone ehitamise või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme või loomade pidamiseks mõeldud paigaldise maksumus moodustab vähemalt 50% koguinvesteeringu maksumusest. Loomapidamishoone ehitamise või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme või loomade pidamiseks mõeldud paigaldise maksumuse hulka arvatakse ka loomade pidamiseks mõeldud hoonet ümbritseva aia ostmine ja vajaduse korral ka paigaldamine.
Bioohutust suurendavad investeeringud on näiteks loomakasvatushoonete tarastamine, desobarjääride ja -pääslate väljaehitamine, personali riietus-, pesu- ja desinfitseerimisruumide ehitamine, võimaluste loomine, et haiget looma saaks pidada muudest loomadest eraldi jms. Hindepunktide saamisel loetakse piisavaks tegevust, mille tulemusena võetakse kasutusse kohustuslikke bioohutusnõudeid ületavad meetmed.
Elektrigeneraatori ostmine
Ka elektrigeneraatorite ostmise korral peab selleks tehtav investeering moodustama kavandatava koguinvesteeringu maksumusest üle 5%. Elektrigeneraatori ostmise kulude hulka arvestatakse ka elektrisüsteemi või elektripaigaldise ehitamise ning nende juurde kuuluva seadme ostmise ja vajaduse korral paigaldamise või elektrivõrguga liitumise kulud. Toetuse abil ostetava elektrigeneraatori võimsus peab olema piisav, et tagada toomisüksuse elektriga varustatus võimaliku elektrikatkestuse korral. Selline investeering aitab kaasa toetuse taotleja kogu elektrisüsteemi kaasajastamisele. Näiteks kui laudakompleksi kuuluvad laudad, kus peetakse nii lüpsilehmi kui ka noorkarja, siis on toomisüksuseks lüpsilehmade või noorkarja pidamiseks mõeldud laut üksikuna või mõlemad koos.
Noored
Hindamiskriteeriumis „Taotleja on noor põllumajandustootja“ saavad täiendavaid hindepunkte need põllumajandustootjad, kellele on määratud toetus arengukava meetmest 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“, ning need noored ettevõtjad, kellel on põllumajanduslik haridus. Noor ettevõtja on määruse § 8 lõike 5 tähenduses füüsilisest isikust ettevõtja, kes on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastane või äriühing, kelle kõik füüsilisest isikust osanikud või aktsionärid ja juhatuse liikmed on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased.
Muudatuse eesmärk on toetada nende noorte põllumajandustootjate edasist arengut, kes on saanud toetust kas arengukava meetmest 6.1 või on noored põllumajandusliku haridusega ettevõtjad. Muudatus aitab noortel ettevõtjatel, kes soovivad oma tootmist laiendada või edasi arendada, tõenäolisemalt kvalifitseeruda meetmes 4.1 toetuse saajaks.
Varasemad toetused
Maksimaalseid hindepunkte saavad need toetuse taotlejad, kes ei ole saanud toetust eelmisel perioodil (2007–2013) meetmest 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamine“ või praegusel perioodil meetmest 4.1.
Nimetatud muudatuse juures on arvesse võetud asjaolu, et tootjarühma loomise ja arendamise toetamine Euroopa Liidu vahenditest on kaasa toonud ühistute arvu hüppelise kasvu ning ligi kolmandik põllumajandusühistutest ei järgi oma tegevuses ühistegevuse põhimõtteid.
See on tekitanud ebavõrdset konkurentsi taotluste hindamisel, sest näiteks vahetult enne toetuse taotlemist moodustatud tunnustamata tootjarühmad on saanud taotluste hindamisel täiendavaid hindepunkte nii hindamiskriteeriumis „Taotleja on tootjarühm“ kui ka hindamiskriteeriumis „Taotleja suhtes ei ole Eesti maaelu arengukava MAK 2007–2013 meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamine” raames tehtud toetuse maksmise otsust ega käesoleva toetuse raames tehtud taotluse rahuldamise otsust“. Kuna valdavalt on kõnealuse hindamiskriteeriumi sihtgrupiks madalama müügituluga ettevõtjad, kelle võimalike hindepunkide summa väheneb, siis tõstetakse hindepunkte hindamiskriteeriumis „Taotleja, kes tõenäoliselt vajab investeeringu tegemiseks toetust enam“.
Keskkonnasõbralik kuivati või katel
Tegevusvaldkonnas „Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine“ kehtestatakse uus alamkriteerium „Taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest üle 50% moodustab kuivati ostmisse, ehitamisse või katla või põleti ostmisse ja paigaldamisse tehtud investeering, mis võimaldab küttena kasutada bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid“. See hindamiskriteerium aitab täita arengukavades „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ja „Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ seatud eesmärke ning panustab kliimapoliitika põhialused 2050 eesmärkidesse. Biokütustena saab kasutada katelseadmetes peamiselt puidusaadusi, nagu küttepuud, puiduhake, puidujäätmed, aga ka põhku või teraviljajäätmeid. Hakkepuit kui taastuvenergia saastab oluliselt vähem keskkonda võrreldes fossiilsete kütustega.
Sõnnikulaotur
Määruse lisades 3‒6 hindamiskriteeriumis „Investeering tehakse vedelsõnnikulaoturi ostmiseks“ antakse täiendavaid hindepunkte, kui ostetav vedelsõnnikulaotur on kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 6 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kui segamis-, avalõhe-sisestus-, sulglõhe-sisestus-, kõrgsurve-sisestusseadisega laotur. Eelnimetatud sõnnikulaoturite nimekirja lisatakse düüsidega vedelsõnniku lohislaotur, kuna see on vähem ammoniaagiemissiooni tekitav kui paisk- või lõhisseadisega sõnnikulaotur.
Sõnnikuhoidla
Hindamiskriteeriumis „Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla ehitamiseks“ vähendatakse hindepunktide arvu põllumajandustootjale, kes võtab kohustuse katta oma sõnnikuhoidla jäiga või elastse kattega katusega ning kelle sõnnikuhoidlasse kavandatav investeering tagab taotleja tootmisüksuses peetavate loomade vähemalt 12 kuu sõnnikukoguse mahutavuse. PRIA-st saadud andmete kohaselt nimetatud hindamiskriteeriumi tingimusele vastamine tõstis nende taotlejate keskmist hindepunktide arvu võrreldes teiste taotlejatega ebaproportsionaalselt palju. Kuna MAK 2014‒2020 meetme 4.1 eesmärkideks on peale keskkonnahoidlike põllumajandus- ja loomakasvatusehitiste rajamise, uuendamise ja keskkonnasõbraliku energia tarnekindluse ka tootmise kaasajastamise ja ühise majandustegevuse edendamine ning keskkonnasõbraliku energia tarnekindluse edendamine, siis ühe hindamiskriteeriumi domineerimine ei või saada takistuseks meetme ülejäänud eesmärkide saavutamisel.
Tagamaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284 Eestile pandud kohustustuste (ammoniaagi heitkoguste vähendamine) täitmist, lõpetatakse laguuntüüpi sõnnikuhoidlatele täiendavate hindepunktide andmine hindamiskriteeriumis „Laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine moodustab üle 50% taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest“.
Metsataimed
Määruse eelnõu lisa 6 täiendatakse hindamiskriteeriumi „Investeering tehakse valdkonda, kus Eesti isevarustatuse tase ei ole täidetud“ puhul kriteeriumiga, milles tulenevalt saab täiendavaid hindepunkte, kui toetuse taotleja kavandab investeeringut metsataimede kasvatamisse.
Keskkonnaministeeriumis 2017. aastal valminud analüüs „Kultiveerimismaterjali analüüs 2014–2016. Metsataimede kasutusvajaduse prognoosimine“ tõi esile, et Eestis kasvatatud metsataimede toodang pole jätkuvalt piisav metsauuendamise vajaduse katmiseks. Lähtuvalt prognoositud raiemahust ja kasvukohatüüpide jagunemisest on vaja juurde toota ligikaudu kolm miljonit metsataime. Muudatus aitab kaasa (mets kui CO2 sidumisprotsessis osaleja) Eesti kliima- ja energiaalaste eesmärkide saavutamisele.
Investeeringute elluviimise tähtajad ja nende pikendamine
Üldjuhul peab meetmest 4.1 toetuse saaja oma tegevuse ellu viima ja võtma toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
Meetmes 4.1 on kahel korral pikendatud toetuse saajate tegevuste elluviimise tähtaegasid. 2017. aastal pikendati investeeringu tegemise, investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise ja investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusele võtmise tähtaega kolme aastani I‒III taotlusvoorus toetust saanutel.
2018. aastal pikendati I‒III taotlusvoorus toetust saanutel tegevuse elluviimise aega veel aasta võrra ning IV–V taotlusvoorus toetust saanutel aasta võrra. Vajaduse pikendada tegevuste elluviimise tähtaega on tinginud meetme 4.1 raames toetust saanud põllumajandusettevõtjate majandustegevust negatiivselt mõjutanud asjaolud. Näiteks ebasoodsad ilmastikutingimused, loomahaigused, põllumajandustoodete hinna volatiilsus, madal piimahind.
I ja II taotlusvoorus taotluse rahuldamise otsuse saanud toetuse saajatel peavad investeeringud juba olema lõpetatud. III‒VI taotlusvoorus taotluse rahuldamise otsuse saanud toetuse saajate investeeringute elluviimise tähtajad on toodud allolevas tabelis.
Hea teada
- VII taotlusvooru eelarve jääb samale tasemele, mis VI taotlusvooru eelarve (22,5 miljonit eurot). Mõnevõrra suureneb piimatootmise tegevusvaldkonna eelarve, sest viimases taotlusvoorus on eelnevaga võrreldes tehtud keskkonnainvesteeringuid (sõnnikuhoidlad) ligi kaks korda rohkem.
- MAK 2014–2020 meetme 4.1 kogueelarve on 148,3 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 85% (126,1 miljonit eurot) ja Eesti riigi kaasfinantseering 15% (22,2 miljonit eurot).
