Riik on asunud senisest enam tähelepanu pöörama teadus- ja arendusasutuste võimekusele ühiskondlikult olulisi uuringuid läbi viia ja on seetõttu andnud valdkondlikele erialaliitudele võimaluse koguda infot oma valdkonnas oluliste teemade kohta.
Üks sellistest liitudest on ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), kus liikmete teadus-arendustegevuse hetkeseisu ja tulevikuplaanide väljaselgitamiseks loodi arendusnõuniku ametikoht.
.jpg "heworitz")
Esmalt võib aga tekkida küsimus, millised on need ühiskondlikult olulised uuringud? Seni on riigil puudunud püsivad partnerid, kellelt sellist infot koguda. Praeguseks ongi jõutud arusaamisele, et valdkondlikud erialaliidud võiksid sellist infot omada ja riigile edastada. Nii on RITA programmi toetusel (vt lisalugu) arendusnõuniku saanud peale Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veel kaheksa erialaliitu. Kõik arendusnõunikud kohtuvad iga kuu koolitustel ja vastastikuseks kogemuste vahetamiseks.
EPKK arendusnõuniku esmane ülesanne on kaardistada kõikide EPKK liikmete teadus- ja arendustegevuse hetkeseis ja tulevikuvajadused lühemas (kolm kuni viis aastat) ja pikemas perspektiivis. Selleks kasutatakse nii dokumendianalüüsi kui ka intervjuusid. Dokumendianalüüsis tuuakse välja EPKK liikmete arv, kitsamad tegevusvaldkonnad, olulisemad majandusnäitajad, eksport jne.
Külaskäik kõigi EPKK liikmete juurde
Täiendavalt on arendusnõunikul plaanis kõiki EPKK liikmeid külastada ja intervjueerida. Nii on võimalik ettevõtteid põhjalikumalt tundma õppida ja võimalusel neid kohe nõustada (aidata koostööpartnerite leidmisel, kontaktide loomisel teadusasutustega, teadlikkuse suurendamisel rahastamisvõimaluste kohta). Intervjuude käigus kogutud andmeid kasutatakse lõppraportis üldistavas vormis ja nimeliselt ettevõtteid ei mainita. Lõppraporti valmimise tähtaeg on 2021. aasta oktoobris.
Kuidas kasutab riik kaardistuse tulemusi?
Kaardistus on alus sellele, kuidas konkreetset valdkonda edasi arendada, kus tekiks kõige enam lisandväärtust, kuhu võiksid ettevõtted koos edasi liikuda ja millised on arengutrendid.
Lisaks võimaldab kaardistus:
- EPKK-l paremini oma tööd korraldada;
- poliitikakujundajatel luua ettevõtete vajadustega arvestavaid toetusmeetmeid;
- informeerida ettevõtteid valdkonna ja valdkonnas tehtava teadus-arendustöö, uurimissuundade, rakenduste, arengute kohta;
- arendada rahvusvahelist koostööd kõrghariduse II ja III samba raames;
- arendada sektoriteülest koostööd.
Arendusnõunik – uus ametikoht põllumajanduskojas
Alates 1. detsembrist 2019 on põllumajanduskoja töötajate ridades arendusnõunik Triin Hallap.
Võimalus sellise töökoha loomiseks tekkis haridus- ja teadusministeeriumi ellu kutsutud RITA programmi tõttu. RITA on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute tegemisel.
Triin Hallap on seni olnud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi sigimisbioloogia osakonna teadur.
2005. aastal kaitses ta doktorikraadi Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolis teemal „Viljakusega seotud tunnuste määramine Eesti ja Rootsi aretuspullide sügavkülmutatud/sulatatud spermas“. Triin Hallap on ka kõrgkooliõpiku „Veise sigimine“ üks kaasautoritest.
