• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Arvo Aller: olukord otsetoetustega kriitiline

autor: HELI LEHTSAAR-KARMA, Põllumehe Teataja toimetaja
veebruar 2020
Kategooria: Persoon, Põllumehe Teataja veebruar 2020
Arvo Aller tahab vähendada bürokraatiat, et põllumehed ei peaks mitmesse kohta sarnaseid andmeid esitama. Foto: Scanpix/Ekspress Meedia/Rauno Volmar

Foto: Scanpix/Ekspress Meedia/Rauno Volmar

Maaeluminister Arvo Aller lubab Brüsselis seista selle eest, et Eesti põllumeeste otsetoetused jõuaksid Euroopa keskmisele lähemale. Eestil ja teistelgi väiksemate toetustega riikidel on selle saavutamiseks idee, mis nn vanadele Euroopa riikidele ilmselt ei meeldi.

Olete minister olnud kaks kuud: millistele teemadele on tulnud kõige rohkem aega pühendada?

Peamiselt on toimunud arutelud Euroopa Liidu (EL) uue eelarveperioodi 2021–2027 üle, samuti olen tegelenud siseriiklike toetuste teemaga. Tähelepanu on saanud rohelepe ja selles sisalduv programm Farm to Fork ehk põllult taldrikule. Siin on palju täpsustamist vajavat, millega tuleb lähiajal hakata intensiivsemalt tegelema.

Mullu 10. detsembril, kui ametisse astusite, kogunesid põllumehed Toompeale. Neil oli selleks mitu põhjust: valitsus oli taganenud lubadusest leida 15,3 miljonit eurot top-up’i maksmiseks ja teiseks rõhutati, et ka EL-i uuel eelarveperioodil kipuvad me otsetoetused jääma alla EL-i keskmise. Milliseid samme kavatsete astuda, et Eesti põllumajandustoetused jõuaksid kiiremini EL-i keskmise lähedale?

Selles suhtes on asi kriitiline, et meie toetused on sügaval allpool EL-i keskmist. Eesti positsioon on ja jääb selliseks, et liigume otsetoetuste võrdsustamise suunas ja oleme ses asjas teinud koostööd naabritega Lätis, Leedus, Poolas ning Lõuna-Balkani riikides. Aga kuna üldraamistikku (mitmeaastast EL-i finantsraamistikku ehk pikaajalist eelarvet – toim) pole kokku lepitud, on maaelu osa teadmata.

Kuid me läheme välja sõnumiga, et soovime liikuda ühtse otsetoetuse skeemi suunas. 24. veebruaril toimub Varssavis kohtumine põllumajandusvolinikuga (Janusz Wojciechowski – toim), kutsutud on 12 liikmesriiki (Austria, Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Poola, Portugal, Balti riigid, Soome), kellega teeme ettepaneku otsetoetuste võrdsustamiseks ja volinik pidi välja tulema ideega, kuidas seda saavutada. Seda ideed on huvitav kuulda, sest võrdsustamiseks on vaja lisaraha.

Eesti tahaks kokkulepet, aga on selge, et me ei lepi kunagi kokku, kui kelleltki tuleb hakata raha ära võtma. Kui aga raha kuskilt juurde ei tule, siis peaks kehtima mõistlikkuse printsiip – osade riikide otsetoetuste tase on alla keskmise ja nemad tahaksid jõuda keskmisele lähemale või üle selle, teistel on toetused üle keskmise. Selleks, et kõigi toetused võrdsustada, võiksid vastu tulla need riigid, kelle toetuste tase on üle keskmise.

EPA2023

Välja töötamisel on ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) üleminekumäärus. Eesti on seisukohal, et üleminekuperiood järgmisele ÜPP-le peab piirduma aastaga. Millal selgub, kas saame üheaastase ülemineku või tuleb leppida kaheaastasega?

Me ei tahaks üldse üleminekuperioodi, aga eeldatavalt tuleb see siiski üheaastane. Täpsemalt selgub siis, kui uue perioodi finantsraamistik saab paika. Ülemkogu (EL-i riikide juhtide tippkohtumine – toim) toimub Brüsselis veebruari lõpus, kui seal suudetakse finantsraamistik paika panna, siis on aasta lõpuks üleminekuperioodi pikkus – kas üks või kaks aastat – selge.

Ma ei taha pessimist olla, kuid ilmselt uuel perioodil EL-i toetused vähenevad: kas ja mida on ses osas valitsusel võimalik teha, et Eesti põllumeeste konkurentsivõime ei väheneks?

Eesti põllumajandusele tuleb leida lisarahastust EL-i meetmete kaudu. Näiteks maaelu arengukava II meetme ehk investeeringutoetuste abil, samuti saame keskkonnameetmete kaudu anda põllumeestele võimaluse taotleda oma maadele lisarahastust.

Aga riigieelarvest otse ei toetata?

See tähendab jälle lisanõuete tegemist. Kindlasti läheme riigieelarve strateegia arutelule põllumajanduse tugiteenuste toetamiseks raha juurde küsima, et saaks toetada teadus-arendustegevust, turu-arendust, asendusteenistust, mesilasperesid jne.

Olgem ausad, top-up praegusel kujul on põllumeeste suhtes ebaõiglane (15 aasta taguste referents­aastate tõttu – toim) ja riigieelarvele koormav. Seetõttu on tugiteenuste rahastamine parem viis toetamiseks.

Keskkonnaaktivistid levitavad mõtteviisi, et põllumehed mürgitavad keskkonda väetiste ja taimekaitsevahenditega ning inimesed peaksid hakkama taimetoitlasteks, sest nt veisekasvatuse ökoloogiline jalajälg on suur. Kas siin peaks riiklikult selgitustööd tegema?

Täiskasvanud inimesed otsustavad ise, kuidas nad toituvad. Mürgitamise kohta võiks ju öelda, et inimene mürgitab end ka suhkrut ja soola süües, aga selle kohta me ütleme, et see on toidu maitsestamine. Kui kaitseme taimi teiste invasiivsete kultuuride eest, siis millegipärast nimetatakse seda mürgitamiseks.

Taimekaitsevahendid on piisavalt kallid, nii et ükski põllumees ei hakka oma raha pritsi läbi põllule laotama. Pealegi – inimene võib põllu ääres vaadata, et näe, pritsitakse midagi põllule, aga võib-olla antakse pritsides hoopis lisaaineid, nt aminohappeid või vedelväetist. Nii kasvab taim tugevaks ning taimekaitsetööd polegi enam vaja teha.

Kas põllumehed ja ministeerium peaksid avalikkusele rohkem selgitama, mida põldudel tehakse?

Kindlasti. Võime mõelda ka niipidi, et Eestis on palju rohumaid, kus saab veistele – nii piimakarjale kui ka lihaveistele – rohusööta toota. Meie lihaveised ja piimakari on väga hinnatud, järelikult saame veisekasvatuse kaudu oma maad väärindada.

Valitsus otsustas nn sinise kütuse väärkasutamise vähendamiseks luua ostuõigusega isikute registri. Millal uus sinise kütuse ostmise kord kehtima hakkab?

Kõige varem 2021. aastal, kuid hiljemalt 2022. aastal. Arvestused näitavad, et riigil on väärkasutuse vähendamisega võimalik saada umbes 4,5–5 miljonit eurot lisaraha aastas. See motiveerib kindlasti registrit looma, sest registri loomiseks on esmase investeeringu summa 600 000 eurot ja edaspidi oleks haldamiseks vaja igal aastal 200 000 eurot.

Kui saaksime tänavu hakata PRIA juurde registrit looma, võiksime järgmisel aastal juba tulemusi näha. Kütuse värvimine jääb, et üles leida väärkasutajad. PRIA registris olevad põllumajandustootjad ja kutselised kalurid saavad soodustuse kütuse ostmise hetkel ja limiite ei kehtestata.

Kuidas tuua inimesed maale elama ja elavdada maaettevõtlust?

Eelmise ministri algatatud väga suurepärane programm elavdada nii maaettevõtlust kui ka inimesi maale tagasi tuua on nüüd nimetatud ümber programmiks „Kodu maale“. See on mõeldud nii neile, kes maal juba elavad ja tahaksid oma elujärge parandada, kui ka uutele tulijatele, kes soovivad maapiirkonda kodu rajada.

Eesmärk on eraisikute toetamine – et loodaks pere ja töökohad. Alustame „Kodu maale“ programmiga, kui saame selleks riigieelarvest raha. Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) strateegia on juba muudetud ja see annab võimaluse kohe, kui raha eraldatakse, hakata valitsuse otsusega rakendama maale elama minekut toetavaid programme. Olgu siis eluaseme soetamise või renoveerimise, maapiirkonnas ettevõtluse arendamise või maakapitali osas. Näiteks „Kodu maale“ ja maakapitali programmi sidudes saab pere kodu maapiirkonda ja vajadusel ka maad, et alustada tootmistegevust.

Mart Järvikul oli plaan suunata MES-i 100 miljonit eurot. 50 miljoniga ostaks MES maad, mida asunikele välja rentida või müüa ja 50 miljonit läheks asunikele laenudeks. Kas summad on samaks jäänud?

100 miljonit oli mõeldud viieks aastaks. Esimesel aastal võiks 10 miljoniga alustada ja kui on huvi, siis raha juurde anda. Kuid maale peab inimene tahtma tulla – ei piisa sellest, et me teeme toote ja kõik kohe jooksevad maale.

Teede olukord on kindlasti üks tähtsamaid asju, sest liikumisvõimalus peab maal olema. Teed on vaja musta katte alla saada, et liikumine tõmbekeskuste ja elukohtade vahel oleks hea. Riik või kohalik omavalitsus peavad teede eest hoolitsema.

Kuid teedeehitus ei ole maaeluministeeriumi pädevuses…

Saan sõnumi viia valitsusse ja öelda, et see teema on oluline.

Kas maaelu nime kandev ministeerium vastutab praegu maaelu kui terviku arendamise eest või on vastutus killustatud?

Vastutus pole mitte killustatud, vaid ära jagatud. Riigihalduse minister tegeleb regioonidega kogu Eestis, keskkonnaministeerium tegeleb ressurssidega, mis on maaettevõtluse põhikomponent. Maaeluministeerium tegeleb ressursi kasutajatega ehk maaettevõtjate ja kalameestega.

Riigihalduse minister tegeleb praegu konsolideerimisega. Maaeluministeeriumi haldusalas liidetakse selle raames põllumajandusamet ja veterinaar-toiduamet üheks ametiks. Regioonide mõistes jäävad asjad samamoodi, aga struktuuri efektiivsus tuleneb sellest, et tootjal on uuest aastast n-ö üks värav, kust sisenedes saab asjad ära ajada.

Liigse bürokraatia teemal on põllumehed aeg-ajalt kurtnud. Kas nüüd hakkab bürokraatia vähenema?

Bürokraatia vähendamine oli EKRE üks lubadusi – näiteks kui ühte kohta andmeid esitame, siis ei peaks enam mitmesse muusse kohta esitama. Tuleviku mõttes on väga oluline suurandmete projekt – et kui ühte kohta andmed esitada, siis liiguvad need ka teistesse asjakohastesse andmebaasidesse.

Samas jõustus sel aastal taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse säte, mille kohaselt peab ettevõtja esitama põllumajandusametile 30. juuniks andmed kasvatatava põllukultuuri sordi kohta. Põllumehed on segaduses, miks seda vaja on?

Seadus tõepoolest kehtib ja nüüd tuleb vaadata, kuidas teha andmete esitamine põllumajandustootja jaoks mõistlikuks. Arutelud sel teemal käivad ja läheme ka maaelukomisjoni, et asja veel selgitada. Mina ei näe, et riigi kohustus oleks neid andmeid koguda. Konsulendina aga ütleksin, et väga hea, mulle tuleb tööd juurde, sest paljud tootjad ei jõua neid andmeid esitada või unustavad selle ära. Kuid riigi seisukohast see pole hea, sest bürokraatia ja administreerimise mõttes on see liiga kulukas ja ei täida eesmärki, mida tahetakse saada.

Mida tahetakse saada?

Riik tahaks saada ülevaadet, mida ja kui palju kasvatatakse, aga küsimus on, mida riik nende andmetega peaks peale hakkama? Sordikasvataja huvi on teada saada, kui palju tema sorte kasvatatakse ja sordiesindajad saavad esmased tasud sert-seemne müügist.

Nii et pigem peaks see olema tootjaorganisatsioonide ja seemnekasvatajate omavaheline kokkulepe.

Kas maaeluministeerium näeb metsandust ja põllumajandust kui ühtset maaelu tervikut?

Eks ta moodustab terviku, sest paljud talunikud ja põllumehed on metsaomanikud ning mitmed MAK-i meetmed on seotud metsandusega.

Kas ühistegevuse toetamine on oluline mõlemas sektoris?

Kindlasti. Samas metsandus on teise ministeeriumi hallata ja meie oleme niimoodi seotud, et talunikud ja põllumehed, kes omavad metsa, on meie hallata.

Valitsuse volitused lõpevad kolme aasta pärast. Oletame, et on aasta 2023 ja Teilt küsitakse: mida kasulikku tegite Eesti maaelu jaoks? Mida tahaksite vastata?

Neid asju on palju. Tahaksin, et uuel eelarveperioodil ei saaks keegi öelda, et minister jättis midagi tegemata Eesti toetuste läbirääkimisel. Tahaks, et maaeluministeeriumi allasutused oleksid talunikele partnerid ja me ei peaks vaidlema, kas esitame andmed viite eri kohta, vaid saaksime kõik ühes kohas tehtud. Tahaksin olla uhke selle üle, et Eesti põllumajandustootjad on oma valdkonnas esirinnas, uutele tehnoloogiatele avatud ja innovatiivsed ning panustavad oma tegevusega keskkonda.

Olulisim on inimeste maale jäämine, tingimuste loomine, kus nad ise saavad hakkama. Maapiirkonnas olijaid ja sinna tulijaid tuleb toetada kodude rekonstrueerimisel ja rajamisel. Eks sektoris on erimeelsusi, aga maapiirkonnad ja põllumehed võiks olla uhked ministeeriumi üle, kes kaitseb nende huve. Kõige tähtsam on, et sektor oleks elujõuline ja tööhõive säiliks.

Sildid: Arvo Allermaaeluministeeriummaaeluministerpersoonpõllumajanduspoliitika
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Millised on teie ettevõtte teadus-arendustegevuse plaanid?

Järgmine artikkel

Karmo Männik: hakkasin põllumeheks, sest elu nõudis

Seotud artiklid

Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix
Persoon

Airi Külvet: loodussõbraliku põllumajanduse usku talupidaja

juuli 2023
Üks põhjus, miks Teele Eskor läks veterinaariks õppima, on veterinaaride puudus. „Olen oma loomi sageli pidanud ravima telefoni ja videote saatmise teel,“ nendib noortalunik Teele. Foto: erakogu
Persoon

Teele Eskor: piimal on tulevikku!

aprill 2023
Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte
Persoon

Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

märts 2023
Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet
Persoon

Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

märts 2023
Järgmine artikkel
Saarepeedis asuvas Muraka farmis ammuvad laudas punased ja punasekirjud lehmad. Peremees Karmo Männik kinnitab, et töö loomadega on huvitav. Foto: Scanpix/Sakala/Marko Saarm

Karmo Männik: hakkasin põllumeheks, sest elu nõudis

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.