• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Karmo Männik: hakkasin põllumeheks, sest elu nõudis

autor: KRISTINA TRAKS
veebruar 2020
Kategooria: Persoon, Põllumehe Teataja veebruar 2020
Saarepeedis asuvas Muraka farmis ammuvad laudas punased ja punasekirjud lehmad. Peremees Karmo Männik kinnitab, et töö loomadega on huvitav. Foto: Scanpix/Sakala/Marko Saarm

Saarepeedis asuvas Muraka farmis ammuvad laudas punased ja punasekirjud lehmad. Peremees Karmo Männik kinnitab, et töö loomadega on huvitav. Foto: Scanpix/Sakala/Marko Saarm

Presidendilt tänavu Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvinud Karmo Männikust sai põllumees juhuslikult. Viljandimaal tegutsev mees ütleb, et see ei olnud kunagi tema unistuste amet, kuid praegu ei kujutaks ta elu Tallinnas enam ettegi.

Männik selgitab, et teenetemärki võetakse kui tunnustust Muraka farmile ja sellepärast minnakse seda koos farmijuhataja Lauri Sarikasega vastu võtma. Paar nädalat enne presidendi vastuvõttu ongi meestel mure, et mida pidulikule üritusele selga panna. Ülikonna laenuks saamisega on keeruline ja ega päris tavalise ülikonnaga ei tahaks nagu minna ka. Pane või E-Piima võilillekollane jope selga, naljatavad nad. Muraka Farm OÜ on ettevõttena noor, vaid seitsmeaastane. Ajalugu ulatub aga kaugemale. Nimelt asus siin varem Saare­peedi kolhoos, mis pani majandina lõplikult uksed kinni alles 2002. aastal. Kolhoosi viimane direktor, Karmo isa Rein hakkas aga siinsamas piimakarja edasi pidama. Kümme aastat hiljem pidi Karmo tegema kiire otsuse, mis pärast isa surma ettevõtmisest saab. Selleks ajaks oli ta aga elu sisse seadnud Tallinnas ja tal ei olnud eriti huvi lehmadega tegeleda.

Häda sunnil põllumeheks

„Põllumeheks hakkamine polnud mulle unistuste töö. See oli hädavajadus. Istusime perega maha ja mõtlesime, mida farmiga teha. Õemees ütles, et mul ei ole muud varianti, kui et pean farmi võtma,“ räägib Karmo. „Ma ei teadnud piimatootmisest midagi, sest ma ei käinud siin farmis kunagi. Elasin Tallinnas ja käisin nädalavahetustel vanemate juures puhkamas, mitte tööd rabamas. Isa ei kutsunud ka, et tule appi, vaid tal olid siin töölised.“

Karmo Männik pakkiski elu Tallinnas kokku ning ütles üles töökoha laouste tootmise ja paigaldusega tegelevas ettevõttes Kinema. Tagantjärele tunnistab ta, et oli tegelikult paigaldusjuhi tööst väsinud ja läbi põlemas. „Kui telefon helises, teadsin alati, et on mingi jama – ega ükski klient ei helistanud ju sellepärast, et hea töö eest kiita,“ meenutab ta. Paar esimest kuud piimafarmis kulusid mõistmaks, mis siin üldse toimub. „Töölised olid olemas, iga liigutuse peale inimene ja päris raske oli aru saada, kes mida teeb. Pool aastat olin olnud, kui saatsin osad töölised minema. Esimesena need, kel kainet päeva polnudki.“

Kuni 2014. aasta hilissuveni läks piimandusel väga hästi. Venemaa sanktsioonide kehtestamisega kadus Eesti piimatootjate jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid ja kui järgmisel aastal kadusid ka EL-i piimatootmise kvoodid, kasvas piimatootmine ja hinnad tulid alla. Algas virelemine, mis kestab praeguseni. „Me tegeleme ellujäämisega,“ ütleb Karmo Männik.

Robotite aeg on käes

Siiski otsustas ta tootmise jätkamise ja efektiivsemaks muutmise teed minna. Hakati pidama uue lauda ehitamise plaane, sest seni käis kogu majandamine veneaegses laudas ja tollaste põhimõtetega. Eesmärk oli muuta tootmine vähem sõltuvaks inimtööjõust ja kasvatada tootlikkust.

PRIA toetuse ja laenu abil ehitas Muraka farm aastaga valmis uue lauda ja sisustas selle kõigiti kaasaegselt. Männik ütleb, et ilma toetuse ja laenuta poleks seda plaani saanud teoks teha. Läks aga nii, et PRIA-ga asjaajamine sujus ladusalt ning koostöö ehitaja Nordeconi ja laudaseadmete tarnija DeLavaliga klappis samuti hästi.

Kõige keerulisem uude lauta kolimisel oli loomade harjutamine automaatlüpsisüsteemiga. „Meid hoiatati, et esimesed kaks kuud näeme palju vaeva ja täpselt nii oligi,“ meenutab farmijuhataja Lauri Sarikas. „Loomad tuli sõna otseses mõttes kahe mehega lüpsiplatsile lükata.“

Muraka farmis on prouasid ja preilisid 290, pullikesi kolm. Suuri laienemisplaane Männik ei pea, sest keskmise suurusega farm on just paras, et häda korral majandaks ka üksi ära. See tähendaks küll 15-tunnist tööpäeva, kuid paar päeva peaks vastu. Igapäevaselt töötab ettevõttes neli inimest ja veterinaararst. See on poole vähem kui vana süsteemiga, mil nutikaid roboteid veel abiks polnud.

Nüüd aga lükkab loomadele sööta ette robot, mitte mees traktoriga, lüpsminegi käib automaatselt. Loomade tervisel ja toimetamisel hoiab lisaks töötajatele silma peal ka tehnoloogia. Lehmadel on kaelas aktiivsusmonitorid, mille põhjal saab aimu, kellel on innaaeg.

Lüpsmas käivad lehmad oma otsustamise järgi ja peavad seda tegema vähemalt kaks korda ööpäevas. Kui mõni otsustab lüpsist kõrvale hiilida, läheb tema nimi programmis punaseks ja farmijuhataja läheneb viilijale individuaalselt. Sarikas ütleb, et üldiselt pole muret, et lehmad ei tahaks lüpsil käia, vaid vastupidi – mõni on väga usin, sest samal ajal kui käib lüps, jagab söödaautomaat lüpsilolijale jõusööta ja lehmad on küllalt nutikad seda hüve ära kasutama.

Möödunud aasta sügisel külastas Muraka farmi president Kersti Kaljulaid. Foto: Scanpix/Äripäev/Andras Kralla
Möödunud aasta sügisel külastas Muraka farmi president Kersti Kaljulaid. Foto: Scanpix/Äripäev/Andras Kralla

Kardinaalselt on muutunud piimatoodangu suurus. Sarikas sõnab, et kui varem oli 35 liitrit päevas piima andev lehm farmis superloom, siis nüüd tuleb ette ka seda, et mõni lüpsab ligi 70 liitrit päevas. Üle päeva saadetakse E-Piima poole teele ligi kaheksa tonni piima. „Piima peabki rohkem olema, sest muidu küll rahaliselt välja ei tule,“ sõnab Männik. „Vana süsteemiga me lihtsalt tiksusime, polnud eriti kohustusi ja toodangut ka mitte.“ Muraka farmi kari on valdavalt Eesti punast tõugu. Keskmine väljalüps on 9700 liitrit aastas ja see on tõusnud igal aastal.

Karmo Männik ütleb, et ega piimafarmil praegu hästi ei lähe. Investeeringute peale mõelda ei saa. „Midagi ei toimu, me muudkui toibume viimasest masust. Vahepeal mõtlen isegi, et miks ma seda tööd teen… Samas vana süsteemiga oleks olnud täiesti mõttetu jätkata,“ räägib Männik. Piimakilo eest makstakse praegu 31 senti, mis tähendab, et jõuab häda­vaevalt ära maksta igapäevased arved. „Kõige suuremad kannatajad ongi koostööpartnerid, kellele arved õigeaegselt ei laeku. Me oleksime mäel, kui piimahind tõuseks 35 sendini kilolt.“

Seda aga ei paista. Pigem näib, et pikas perspektiivis tõmbub silmus veelgi koomale. On tavaline, et piimahind on talvel veidi kõrgem ja suvel langeb. Sel aastal aga pole talvist hinnatõusu olnud. „Niimoodi ta vaikselt langeb, samal ajal aga elu läheb kallimaks – ma pean palku tõstma, kütus kallineb,“ ütleb Männik. „Hea, et toetusigi põllumehele makstakse, saab mõned vanad võlad ära klaarida.”

Tema unistus on olla sõltumatu ja muretseda endale kõik tootmiseks vajaminevad seadmed. Praeguse piimahinna taseme juures on see aga võimatu. Võib-olla muutub asi piimanduses helgemaks siis, kui E-Piima kombinaat valmis saab. „Neilgi on ju tootmisseadmed amortiseerunud ja uus tehas töötaks kindlasti efektiivsemalt. Ehk oleks siis võimalik piima eest rohkem maksta,“ arvab Männik.

Päris rõõmutu põllumehe elu muidugi pole. Männik ütleb, et siit-sealt kuuleb suurtest plaanidest ja innovatiivsetest mõtetest. Noori on tulnud maale ja just noored julgevad asju teha varasemast teistmoodi. Selles ilmselt ellujäämise võti ongi.

„Ja töö loomadega on huvitav! Mulle üldse ei meeldi traktoriga põllul edasi-tagasi sõita, aga lauta tulen alati hea meelega – siin juba rutiini ei teki,“ ütleb ta.

Lauri Sarikas lisab, et tema ei tahaks enam töötada kitsas köögis (enne farmitööd oli ta kokk), rääkimata baarist, kus ta samuti töötanud on. „Siinsed tütarlapsed on palju rahulikumad ja vastu nad ka haugu,“ muigab ta. Karmo Männiku filosoofia on see, et kui asi ei õnnestu, siis ei õnnestugi ja ebaõnnestumine pole maailma lõpp. „Niikaua kui sa annad loomadele süüa, niikaua kõik toimib,“ sõnab ta ja viipab parasjagu koormat maha laadiva jõusöödaauto poole.

Kiitus kulub põllumehele ära

Mulgi Piim TÜ juhataja Peep Puna ütleb, et presidendi tunnustus Karmo Männikule on suur asi ja kaudselt puudutab kogu piimasektorit.

„Et just põllumajandustootja sai tunnustust, on väga hea! Kiitust pole kunagi liiga palju,“ leiab ta.

Muraka farm kasvas suureks

Selle, et president märkas põllumajandustootjat tunnustada, teeb märgilisemaks olukord, milles piimatootjad praegu on. Mulgi Piim, kuhu ka Muraka Farm kuni eelmise aasta lõpuni kuulus, ühendab piimatootjaid ja koos müüakse piima. Liikmeid on 17 ning valdavalt on need väiksemad tootjad. „Muraka farm on viimasel ajal just piimatoodangu poolest kasvanud veidi suuremaks ja nad leidsid, et omaette on neil parem jätkata. Eks nii saab veidi mänguruumi juurde ja see kulub ära, kuna praegu on piimatootmises ajad, kus pead väga hoolega kalkuleerima, et rahaliselt välja tulla,“ ütleb Puna.

Julgelt tundmatus kohas vette

Taolisi farme nagu on Muraka farm, leidub Eestimaal Puna sõnul küllalt palju. „Tähelepanuväärne on aga, et Karmo Männik võttis farmi üle, olles ise hoopis teise ala inimene. On hea, et ta jätkab oma isa tööd ja arendab ettevõtet. Kindlasti on robotite kasutamine kallim, kuid samas on ka tulud suuremad – piimatoodang kasvab ja ära jäävad inimfaktoriga seotud probleemid,“ ütleb Peep Puna.

Sildid: persoonpiimakaripiimandus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Arvo Aller: olukord otsetoetustega kriitiline

Järgmine artikkel

Põllud ja mets: tervik või mitte?

Seotud artiklid

Põhja-Pärnumaa gümnasistid saavad tasuta piima edaspidi ka riigipoolse toeta. Foto: Shutterstock
Piimandus

Põhja-Pärnumaa gümnasistid saavad tasuta piima edaspidi ka riigipoolse toeta

august 2023
Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Foto: Sven Arbet /Scanpix
Persoon

Airi Külvet: loodussõbraliku põllumajanduse usku talupidaja

juuli 2023
Üks põhjus, miks Teele Eskor läks veterinaariks õppima, on veterinaaride puudus. „Olen oma loomi sageli pidanud ravima telefoni ja videote saatmise teel,“ nendib noortalunik Teele. Foto: erakogu
Persoon

Teele Eskor: piimal on tulevikku!

aprill 2023
Põllumehed: aus põllumees täidab seadusi. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ülevaade Ukraina tööliste toomisest Eestisse. Foto: Shutterstock
Piimandus

Piimandussektor on ringmajanduse parim näide

aprill 2023
Järgmine artikkel
Põllud ja mets. Foto: Shutterstock

Põllud ja mets: tervik või mitte?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.