Kriisi võib kogeda, vaadata, tajuda ja sellele reageerida väga mitmeti. Kes kuidas. Hiina keeles koosneb sõna „kriis“ (weiji) kahest osast: oht ja võimalus.
Praeguses olukorras on mõistlik mõelda nii esimesele kui ka teisele, sest oht möödub taas, kuid võimalused on olemas kogu aeg ja neid tuleb kasutada!
Meie sektoris on hea näide
Nopri talu tegutsemine – Nopri käivitas Lõuna-Eestis kontaktivaba kojukandeteenuse. Peremees Tiit Niilo on koos oma tiimiga kriisile reageerinud väga nutikalt ja loodetavasti edukalt. Sarnaseid häid näiteid on veel. Mind huvitab, mis juhtub edasi? Kui kriis möödub, siis kui oluliseks on kasvanud kojukandeteenuse osakaal Nopri talu äris ning mis saab sellest edasi? Mida sina oma ettevõttes oled teinud või saad teisiti teha?
Uus peab sündima enne, kui vana sureb
Itaalia kirjanik ja filosoof Antonio Gramsci ütles: „Kriis seisneb selles, et vana sureb, kuid uus ei suuda sündida, ning selles vaakumis tõstab pead suur hulk erinevaid haiglasi nähtusi.”
Kriis tabab inimesi ja ettevõtteid erinevalt. Esmalt oleneb see valdkonnast, kus ettevõte tegutseb, kuid kriisis olles oleneb hakkamasaamine ja kriisist väljumine väga palju ka meist endist. Gramsci filosoofiat arvestades on oluline, et uus sünniks juba enne, kui vana sureb. Aeg on asuda tegutsema! Vast suudame siis ka need haiglased nähtused tekitamata jätta.
On öeldud, et kui sinu ainus töövahend on haamer, siis võtab maailm varem või hiljem naela kuju. Kas me soovime, et meie maailm oleks piltlikult öeldes naela kujuga? Meie käsutuses on palju erinevaid töövahendeid, millest mõned on aktiivses kasutuses, mõnda oleme proovinud ja loobunud kasutamast ning paljud on veel tööriistakasti ununenud. On aeg avada tööriistakast ja sinna ununenud tööriistad välja võtta. Või otsida hoopis uus ja sisukam kast?
Kuidas välja pääseda harjumuste lõksust?
Inglise poeet John Dreyden ütles järgmiselt: „Kõigepealt kujundame meie oma harjumused ja seejärel kujundavad harjumused meid.”
Ka siin mõttes on väike kriisipoeg olemas. Kui meie harjumused meid kujundavad ja me ei suuda kujundada uusi harjumusi, siis olemegi lõksus. Kuidas sealt välja pääseda?
Taas on kriis väga hea võimalus, sest see sunnib meid teisiti mõtlema, teisiti käituma ja teisiti tegutsema ning loodetavasti kujundame selle käigus ka oma uued harjumused, et need seejärel taas meid kujundaksid.
Sellest kriisist väljudes on maailm ja majanduse toimimine kohati teistsugused. Inimesed vajavad küll endiselt süüa, kuid küsimused „kuidas toodetud?“, „kus toodetud?“, „kuidas kohale toodud?“ on ilmselt teemad, mis on nüüd veel kiiremas muutumises kui seni.
Kuidas me selleks valmistuda saame, et tulevikus edukad olla? Pakun välja, et alustuseks mõtleme võimaluste peale ja hakkame kogu väärtusahelas paremini koostööd tegema. Põllumajanduskoda on suurepärane organisatsioon, kus on võimalik kogu väärtusahelas arutelusid pidada ja töötada selle nimel, et tagada võimalikult hea majanduskeskkond biomajanduse valdkonna ettevõtjatele.
