• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Piima kokkuostuhind on kriitilisel piiril

autor: Aadi Remmik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut
aprill 2020
Kategooria: Piimandus, Põllumehe Teataja aprill 2020
Piima kokkuostuhind on kriitilisel piiril. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Lahvatanud majanduskriis on globaalse nõudluse vähenemise ja logistikaprobleemide tõttu pannud surve alla ka piimatoodete hinnad.

Kuna paljude piimatootjate põhitegevuse, st piima tootmise kasumimarginaalid on kasvanud kulude tõttu olematud juba praeguste piima kokkuostuhindade juures, siis peaks riik olema valmis edasise hinnalanguse puhul piimatootmissektorit toetama.

Eesti ei saa endale lubada varasemates kriisides tehtud vigade uut kordamist ja piimatootmise potentsiaali hävimist lühiajaliste turukõikumiste tõttu. Piimatootmine on ka kriisi tingimustes meile strateegiliselt tähtis valdkond.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut on koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga juba kolmandat aastat jälginud iga kuu Eesti piimatootjate majandustulemusi. Maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16.2 projekti „Tulemusmõõdikute süsteemi rakendamine teadlikuma otsustusprotsessi juurutamiseks ning tootmise efektiivsuse tõstmiseks piimatootmisettevõtetes“ ehk töönimetusega Agroinfo raames on kogutud ja analüüsitud andmeid enam kui 20 keskmise ja suurema piimatootmisettevõtte tootmisprotsessi tulemuslikkuse kohta. Kokku kajastavad Agroinfo projektis kogutud andmed umbes 16 000 lehma pidamist suuremates (üle 300 lehma) karjades ja 20–25% Eestis toodetud piimast. Operatiivse andmekogumise ja analüüsi tõttu on võimalik praegu teha kokkuvõtteid ka 2019. aasta tulemuste kohta.

Kokkuostuhind kukkus kaks aastat tagasi

Agroinfo projekti raames kogutakse iga kuu andmeid ka piima müügihinna kohta. Meie kogutud andmed piima kokkuostuhinna kohta on heas korrelatsioonis statistikaameti poolt arvutatava kokkuostuhinnaga. Seetõttu tehtavad järeldused on rakendatavad kogu Eesti piimasektorile. Piima kokkuostuhind langes vaadeldaval perioodil järsult 2018. aasta alguses (kolme kuuga ligi 15%) ning on sealt alates püsinud valdavalt vahemikus 300–325 eurot tonni eest.

EPA2023

Võrreldes piima kokkuostuhinna muutumist kogutud andmete põhjal arvutatava piimatootmise omahinnaga (tootmise omahind ei sisalda ettevõtte üldkulusid ega finantskulusid), näeme, et pärast 2018. aasta alguses toimunud kokkuostuhinna langust on vaadeldavate ettevõtete keskmine tootmisomahinna mediaan olnud kõrgem kui piima kokkuostuhinna mediaan. Tootmisomahinna ja müügihinna vahe katavad ettevõtted toetustest ja taimekasvatussaaduste ning loomade müügist, kuid arusaadavalt ei ole selline olukord pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Oluline on märkida, et kogutud andmete põhjal on piimatootmise omahind arvutatud kõikide piimatootjate puhul sarnase metoodika alusel.

Tootmise omahind liigub tõusutrendis

Piimatootmise omahind on kolme aasta vältel olnud selges tõusutrendis. See on tõusnud 33 euro võrra tonni kohta (11%) ja jõudes 2019. aastal 329 euroni (mediaani alusel). Peamised kallinevad komponendid on olnud lüpsikarja lisasööt, lüpsikarjaga seotud tööjõukulud ja noorkarjakasvatuse kulud.

Piima kokkuostuhind

Agroinfo projekti kontekstis loetakse lisasöötadeks kõik söödad peale rohusöötade, põhu ja vasikatele joodetava piima. Lisasööda kulude tõusus mängis olulist rolli 2018. aasta kesine teraviljasaak, mis põhjustas järgneva aasta jooksul lisasööda kallinemise ligi veerandi võrra. 2019. aasta saak oli hea, kuid selle madalam hind jõudis piimatootmisse alles aasta lõpul. Söötmispäevas söödetud lisasööda kogus kasvas 2018. ja 2019. aastal võrreldes 2017. aastaga 6–7% võrra. Kombineerituna kõrgema lisasööda hinnaga tähendas see 2019. aastal keskmiselt 7 euro võrra suuremat kulu iga toodetud piima tonni kohta.

Tööjõukulude kasv on viimase kolme aasta jooksul olnud keskmiselt 5 eurot toodetud piima tonni kohta. Osa ettevõtteid on projekti raames edastanud ka andmeid loomakasvatuses kulunud reaalsete töötundide kohta. Kuna selles arvestuses on tootlikkus märgatavalt tõusnud (töötundide arv põhikarja lehma kohta on vähenenud 55,4 tunnilt aastas 2017. aastal 51,1 tunnini 2019. aastal), siis võib eeldada, et ka tööjõukulude kasvu põhjus on peamiselt palgatõus. Tööjõukulusid ja loomakasvatuse töötunde ei saa projekti raames kogutavates andmetes otseselt siduda, kuna ületundide arvestuse korraldus on ettevõtetes väga erinev.

Kolmas suurem tootmise omahinna komponent, mis on tootmise omahinna tõusule kaasa aidanud, on noorkarjakasvatuse kulud. Need on kolme aastaga kasvanud 8 eurot toodetud piima tonni kohta. Noorkarja kulude struktuuri arvestades on ka siin peamised kulude allikad tõenäoliselt lisasööt ning tööjõukulud. Kuigi viimase osa noorkarja kuludes on märksa väiksem kui lüpsikarja omades. Tuleb siiski ära märkida, et kulude (v.a söödad) jaotus noorkarja ja lüpsikarja vahel on nii mõneski ettevõttes küllaltki juhuslik. Eriti puudutab see keskmise ja väiksema suurusega ettevõtteid, kus kogu kari on ühes tootmiskompleksis ja samu ressursse kasutatakse nii lüpsikarja kui ka noorkarja juures. Seetõttu on noorkarja kulusid puudutavate andmete usaldusväärsus meie hinnangul mõnevõrra madalam kui lüpsikarja andmetel.

Piimatootmise omahinna komponendid

Mis saab edasi?

Piimatootmise omahind (mediaan) on ületanud kokkuostuhinda alates 2018. aasta sügisest suurusjärgus 10–15 eurot tonni kohta. Lisaks piimamüügile on piimatoojad müünud ka loomi (praaklehmad, tõumullikad, pullvasikad), kelle müügikäive on viimasel kolmel aastal olnud 26–31 eurot toodetud piima tonni kohta.

Neid tasemeid arvestades võib väita, et keskmine piimatootja hakkab oma põhitegevusest otsest kahjumit teenima, kui piima kokkuostuhind langeb alla 290 euro/tonn (siis juba koos loomade müügi tuluga).

Lisaks tuleb arvestada, et kuna käsitletud näitajad on kõik mediaanid, siis on suure osa piimatootjate jaoks valulävi tegelikult märksa kõrgemal.

Piima omahind kontrolli alla

Sellises olukorras on piimatootja seisukohast väga oluline teha kõik endast olenev, et hoida piima omahinda kontrolli all. Piimatootjate jaoks on mõjutatavad tegurid eelkõige piimakoguse ja lisasööda kulu optimeerimine ning noorkarja vajaduse vähendamine lüpsilehmade parema karjas püsivuse kaudu. Äärmiselt kriitiline on tagada kõrge toiteväärtusega ning kvaliteetne põhisööt. Selle kaudu saab vajalikud toitained karjale kolm-neli korda odavamalt, kui neid lisasöödaga kompenseerides. Loomulikult tuleb tuvastada ka kõik ettevõtte tootmisprotsessis esinevad reservid (vähendatavad kulud ja/või realiseerimata tulud).

Tulevikus on suur proovikivi ka kohanemine karmistuvate keskkonnatingimustega, mille nõudmised tulenevad Euroopa rohelisest kokkuleppest.

Seega on oluline, et riik oleks valmis kriitilisel hetkel piimasektorit toetama ning ei tekitaks ise täiendavaid väliseid šokke, nagu välistööjõu kättesaadavuse piiramine. Kogu maailma piimatootmises on võõrtööjõud lüpsmisel väga oluline. Seda mitte niivõrd palgataseme kuivõrd mitte väga paindlike töögraafikute tõttu, mis piiravad oluliselt niigi vähest kohaliku tööjõu valikut. Samuti on Eesti piimatootjad viimastel aastatel kasutanud välistööjõudu suvistel hooajatöödel. Vajadus neid asendada loetud nädalad enne silotootmise hooaja algust paneb kvaliteetse silo varumise suurde ohtu, mille realiseerumine viib sügisel tõenäoliselt jälle piimakarja vähendamisele.

Väga tõenäoline on see, et hoolimata suurenevast tööpuudusest võib välistööjõu asendamine kohalikuga minna piimatootjatele nii kalliks, et ainuüksi see liigutus viib keskmise piimatootja põhitegevuse kahjumisse ka siis, kui piima kokkuostuhind jääb praegusele tasemele.

Jõudluskontrollis karju alla 500

Piimatootmissektori vajadusi kaaludes on oluline mõista, et piimatootmist ei saa ajutiste raskuste tõttu peatada, seda saab ainult likvideerida. Praeguseks on jõudluskontrollis piimakarju Eestis juba vähem kui 500 (!). Kogemus eelmisest kriisist (2014–2016) näitas, et meie naaberriigid, kes kulutasid eelarve mõistes tühiseid summasid piimatootjate toetamiseks, võitsid need summad majanduse kogutoodangusse juba paari aasta möödudes kuhjaga tagasi, kui piima kokkuostuhind tõusma hakkas. Alati ei ole mõistlik eeldada, et järjekordne kriis eraldab ebaefektiivsed tootjad ja et muutused ongi selles olukorras paratamatus.

Logo

Sildid: Eesti põllumajanduseriolukordomahindpiima hindpiimatootmine
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Käes on aeg kokku hoida!

Järgmine artikkel

Terved taimed ja toimekad tolmeldajad

Seotud artiklid

Põhja-Pärnumaa gümnasistid saavad tasuta piima edaspidi ka riigipoolse toeta. Foto: Shutterstock
Piimandus

Põhja-Pärnumaa gümnasistid saavad tasuta piima edaspidi ka riigipoolse toeta

august 2023
Põllumehed: aus põllumees täidab seadusi. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ülevaade Ukraina tööliste toomisest Eestisse. Foto: Shutterstock
Piimandus

Piimandussektor on ringmajanduse parim näide

aprill 2023
Piimatootjate rekordiline tulu kaob hinnatõusu. Foto: Shutterstock
Piimandus

Piimatootjate rekordiline tulu kaob hinnatõusu

oktoober 2022
Yara Eesti juht Marek Linnutaja. Foto: EPKK
Väetamine

Marek Linnutaja: Muutunud geopoliitiline olukord seab väetiste kättesaadavusele takistusi

juuni 2022
Järgmine artikkel
Terved taimed ja toimekad tolmeldajad. Foto: Pixabay

Terved taimed ja toimekad tolmeldajad

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.