Sellel aastal tuli kevad teisiti. Usun, et nüüd saame oluliselt paremini aru, kui oluline on tervis ja millist üüratut rolli mängivad selle hoidmisel lisaks tervishoiusüsteemile ka iga inimese tegemised ning eriti üksteisega arvestamine ja koostöö.
Mõned aastad tagasi lahvatanud konflikt mesinike ja taimekasvatajate vahel tundub olevat läbi saanud. Usun, et erinevate osapoolte esindajad on kõik sellest õppinud. Väga mõnus on tunda riigi ametkondade ning valdkondlike organisatsioonide ühist soovi ja panustamist nii keskkonna, taimede tervise kui ka tolmeldajate ning sealjuures mesinduse heaks.
Edastan tänusõnad põllumajandusameti, veterinaar- ja toiduameti ning maaeluministeeriumi vastutavatele ametnikele; Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu ja Eesti Mesinike Liidu juhtidele ning juhatustele; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas panustanud töötajatele ning oma energiat ja aega pühendanud põllumeestele.
Eelmisel aastal püstitatud eesmärk, et taimekaitse tõttu ei hukkuks ükski mesilaspere, on saanud teoks kõigi osaliste panuse ja koostöö tulemusena.
Ühise eesmärgi saavutamiseks on olnud rohkelt teavitustegevusi, kuid kindlasti on olnud mõju ka sellel, et rapsipõldudel tehakse taimekaitsevahendite kasutamise üle tõhusamat kontrolli. Levinumad eksimused on olnud taimekaitsetöödel mesilastele atraktiivse kultuuri kasvatamisel ja putukatõrje neil teraviljapõldudel, kus umbrohutõrje ei ole olnud piisavalt efektiivne ja seetõttu oli põllul õitsvaid taimi. Põllumajandusameti (PMA) ning veterinaar- ja toiduameti võimekuse kasv ja operatiivsus mesilaste tavapärasest suurema suremuse juhtumite lahendamisel on kõikide jaoks olnud esmatähtis.
Teadlikkus on suurenenud
Sellest laiemat mõju on kindlasti avaldanud kõikide osaliste teadlikkuse suurendamisele suunatud tegevused. Saan nimetada koolitusi taimekaitsetunnistuse saamiseks või pikendamiseks, kus varasemast oluliselt suuremat tähelepanu pööratakse võimalike tolmeldajatega seotud riskide vähendamisele. Samuti on koolitatud konsulente ja enamiku taimekasvatusettevõtjateni on jõudnud keskkonnasõbraliku majandamise kohustuslikud õppused, kus tolmeldajad kui keskkonna indikaatorid ja taimede tugisüsteemi osa on varasemast suurema tähelepanu all.
EPKK kodulehel on valminud uus alamleht teadliku taimekaitse kohta, kust leiab ka põllumeeste lugusid, kes jagavad oma kogemusi põllukultuuride kaitsmisel.
Varasemast rohkem on temaatilisi materjale saadaval PMA kodulehel valdkonna „Taimekaitse“ all. Valdkonnaga seotud ametnike tegevusi ja laboratooriumite töökorraldust mesindusega seotud olukordade lahendamisel tutvustati avatud uste päeval, mida mulluse suure huvi põhjal on plaanis ka aastal 2020 korrata. Täpsustatud ja laialt levitatud on taimekaitse tegijate, mesinike ja seotud ametkondade koostöö juhiseid mesilaste suurenenud suremuse puhuks. Õnnetusi ja kriisiolukordi võib paraku juhtuda, kuid kõikide asjaosaliste teadlikkuse suurenemine enda ja partnerite tegevuse eripäradest on aidanud keeruliste olukordade arvu vähendada.
Kõige olulisem on suhtlemine!
Nii mesinikud kui ka põllumehed on kinnitanud nagu ühest suust, et esmatähtis on piirkonnas tegutsevate taimekasvatajate ja mesinike omavaheline suhtlus. Pole ju tähtis, kes esimesena telefonitoru võtab või poe juures teise varrukast kinni haarab. Oluline on teada üksteise tegutsemistest tulenevaid vajadusi, sest vaid siis on neid võimalik arvestada ja võimalike probleemide korral kiiresti lahendusi otsida.
Õnneks on mesinduse ja taimekasvatuse omavaheline seos kasukoosluse põhine ja teineteise tegevusest saadav tulu on mõlemale vajalik. Taimekasvatuse ja taimekaitse tegevuse olulist rolli peaks paremini välja tooma ka aastaks 2020 välja kuulutatud rahvusvaheline taimetervise aasta. Sõna „rahvusvaheline“ rõhutab eelkõige riikidevahelise kaubanduse ja sellega seotud kahjustajate leviku riskide minimeerimist. Samas teame, et enamik meie söögilauale jõudvast saab alguse taimedest. Inimese tervis sõltub suures osas toidust ja sellepärast on väga oluline panustada tervete taimede kasvamisse. Taimekaitse on eluslooduse organismidesse vastutustundlik suhtumine ja nende tervisesse panustamine. Paljuräägitud integreeritud taimekaitse (ITK) on oma eesmärkidelt ja tegevustelt maksimaalselt keskkonnasõbralik, kuna terved kultuurtaimed on samuti osa meie ökosüsteemist.
Põllumeestena teame, milline roll on rohelistel taimedel meedias palju kõlapinda leidnud süsinikuneutraalsuse tagamisel, kuna vaid taimed (seega põllud, metsad, rohumaad ja muud taimedega kaetud alad) seovad oma elutegevuse käigus õhust süsihappegaasi ja võimaldavad kõikidel maakera elanikel kasutada n-ö süsinikuneutraalseid tooteid. Oma tööd tehes arvestame nii keskkonnahoiuga kui ka vajadusega toota tervete taimede abil tervislikku toitu ja muid kvaliteetseid tooteid.
Tolmeldajad annavad olulise panuse taimede heaolule ja seeläbi saagikusele. Mesilased annavad lisaks taimede tolmeldamisele maitsvat ja tervislikku mett. Seega on me ühine eesmärk terved taimed ja toimekad tolmeldajad, mille saavutamiseks on koostöö parim meetod!
