Kevad on käes ja see on taas päevakorda tõstnud Eestimaa põldudele jõudnud rändlindude tekitatud kahjud põllukultuuridele ning haneliste heidutuse.
Rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud – seda on märganud nii põllumajandustootjad ise kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud.
„Osalist leevendust lindude poolt tekitatud kahjudele pakub riigi poolt makstav hüvitis. Põllumehed peaksid Keskkonnaametile kahjudest kindlasti teada andma, kuigi kahjude õiglases ulatuses kompenseerimisele seab omad piirid riigi finantsvõimekus ja Euroopa Liidus kehtivad riigiabireeglid. Keskkonnaametnikud hindavad vastavalt kehtestatud metoodikale kahjustuse ja selle põhjal arvutatakse hiljem ka kompensatsioon, mis on kuni 3200 eurot aastas tootja kohta,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige ja teraviljatoimkonna esimees Olav Kreen.
Andmed aitavad hinnata kahju
Kreeni sõnul on kahjudest teatamine oluline, kuna see aitab paremini hinnata nende tegelikku ulatust ja mõju Eesti põllumajandusele. Ainult nii saab selgitada linnukahjude probleemi tõsidust. Seega, hea põllumees, palun anna Keskkonnaameti üldisele e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee rändlindude tekitatud põllumajanduskultuuri kahjustustest teada! Täpsemat infot kahjudest teatamise kohta ja avalduse vormi leiab Keskkonnaameti kodulehelt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/looma-ja-linnukahjud.
.jpg "heworitz")
Tänavu viiakse heidutusjahi tõhususe hindamiseks OÜ Rewild poolt läbi ulatuslikum uuring. „Kuna põllumehed on leidnud, et muud haneliste heidutusviisid ei anna piisavaid tulemusi, siis soovitame teiste riikide kogemusele tuginedes heidutusmeetmete hulka ka kevadist heidutusjahti, mis aitaks linde põldudelt eemale peletada ja teeks ka muud heidutusmeetmed tõhusamaks. Eelmise aasta novembris avalikustatud tulemuste põhjal järeldasid uuringu teostajad, et letaalne heidutus oli mõnevõrra mõjusam. Seda kinnitavad ka teiste riikide vastavad kogemused ja praktika. Kevadine letaalne heidutus on kasutusel mitmetes riikides ja haneliste suurenevate populatsioonide puhul on see aktsepteeritud,“ selgitas Kreen.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tunnustab keskkonnaministrit ja ametkondi, kes on mõistnud teema tähtsust ja olnud valmis rakendama meetmeid haneliste heidutuse erinevate võimaluste mõjude hindamiseks. Samuti tänab koda kõiki kohusetundlikke põllumehi, kes on vaatamata pingelistele kevadistele põllutöödele ja lindude igapäevasele pidevale heidutamisele võtnud vastutuse igapäevaselt panustada ka uuringuks vajalike andmete kogumisse.
Taust
Haneliste jaht on Eestis lubatud 20. septembrist kuni 30. novembrini. Kahjuks ületab aga just kevadine rändlindude kahjustus taluvuse piiri, põhjustades põllupidajatele ulatuslikku kahju. Jääb saamata tulu, halveneb konkurentsivõime, tekivad keskkonnariskid. Põllumehed on olukorra leevendamiseks korduvalt teinud ettepanekuid kevadise heidutusjahi lubamiseks, sest teiste heidutusvahendite mõju on piiratud või ammendunud.
Tänavu kevadel viiakse läbi ulatuslikum uuring võrreldes eelmise aastaga. Seekord uuritakse Eesti erinevates piirkondades erinevate heidutusviiside (sh letaalne) mõju. Oma huvist haneliste heidutusjahi uuringus osaleda andis tänavu teada 151 põllumeest, kõige suurem huvi oli Lääne-Virumaal (20 %) ja Tartumaal (17 %), kuid suurt huvi uuringus osalemise vastu näidati üles ka Jõgeva-, Järva- ja Saaremaalt.
NB! 20. aprillil saabunud teate kohaselt peatas Keskkonnaamet seoses väike-laukhane leiuga Tartumaal Aardla poldril uuringu 44 põllumassiivil.
Väike-laukhani (Anser erythropus) on arktilises tundras ja metsatundras pesitsev ja ülemaailmselt ohustatud ning kaitstud haneliik. Kogu Euroopa asurkonna suuruseks on kõigest kuni 110 lindu. Ajalooliselt hõlmab nende levikuala kogu Euraasia mandri põhjaosa. Tänapäevaks on väike-laukhanede Euroopa-osa pesitsusareaal kokku kuivanud väikesteks laikudeks Põhja-Norras, Koola poolsaarel ja mingil määral ka Rootsis. Läänepoolne põhipopulatsioon pesitseb Uurali põhjaosas ning Jamali ja Taimõri poolsaarel. Idapoolne põhipopulatsioon pesitseb Ida-Siberis. Väike-laukhanede teadaolevad talvitusalad asuvad Euroopa kaguosas, Lähis-Idas ja Hiinas. Eestis väike-laukhaned ei pesitse, aga tähelepanuväärne osa Euroopa asurkonnast rändab siit kevaditi läbi ja peatub eeskätt Lääne-Eesti rannaniitudel ja põldudel.
Lisainfo
Olav Kreen, EPKK nõukogu liige, olav.kreen@gmail.com, tel 51 42 124
