• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Roomet Sõrmus: Radikaalne taimekaitsepoliitika ohustab meie toidujulgeolekut

autor: ROOMET SÕRMUS, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
august 2022
Kategooria: Taimekaitse
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat. Radikaalne taimekaitsepoliitika. Foto: EPKK

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus. Foto: EPKK

Euroopa Komisjoni määruse eelnõu, millega soovitakse vähendada taimekaitsevahendite kasutamist poole võrra, suurendab oluliselt riski, et Eesti põldude saagikus väheneb ja tagatipuks jõuab Eesti elanike toidulauale vähem kvaliteetset kodumaist toitu. Sellist tulevikku prognoosides näeb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ette veelgi hüppelisemat toiduainete hinnatõusu.

„Kui strateegia „Talust taldrikule“ esitlemise ajal võisime loota, et Euroopa mõistes väga säästlik Eesti taimekasvatus nii suurtest kärbetest pääseb, siis tänaseks esitatud määruse eelnõu on need illusioonid eos kustutanud,“ kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus komisjoni plaani 2030. aastaks vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja riski 50% võrra.

Sõrmus selgitas, et komisjoni tehtud määruse ettepanekuga kehtestatakse igale liikmesriigile siduvad eesmärgid, mis on arvutatud üsna keeruka valemi ja parameetrite alusel. „Määrus paneb madala kasutuskoormusega riikidele minimaalselt 35% vähendamise kohustuse, aga lisakriteeriumite alusel tõotab Eesti kohustus kujuneda tegelikkuses 50%st suuremakski,“ osutas Sõrmus murekohtadele. „Meeldetuletuseks, et Eesti on euroliidu viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Eestis turustati Statistikaameti andmetel 0,75 kg taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta, samas ELi keskmine on kolm korda rohkem ehk 2,33 kg hektari kohta,“ lisas ta.

Võrreldes Hollandiga on turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta Eestis ligi seitse, Hispaaniaga üle nelja ja Poolaga üle kahe korra väiksem. „Seetõttu rõhutamegi jätkuvalt, et vähendamise kohustusi seades tuleb arvestada ka liikmesriikide seniseid lähtetasemeid ja meie täiendav potentsiaal vahendite kasutamise vähendamiseks Eestis on üsna piiratud,“ on Sõrmus kõigutamatu.

Koja juhti teeb murelikuks ka Euroopa Komisjoni kava keelata taimekaitsevahendite kasutamine nitraaditundlikel aladel. „Eestis on nende näol tegemist väga viljakate aladega, mis moodustavad põllumajandusmaast ligi kolmandiku ja kus toodetakse üle 20% Eesti teravilja, kaunvilja ja õlikultuuride saagist,“ selgitas Sõrmus. Ta lisas, et nii suurel alal taimekaitsevahendite kasutamise keelamine seab otseselt ohtu Eesti toidujulgeoleku, sest põllumajandus nendes piirkondades poleks majanduslikult enam jätkusuutlik. „Isegi mahetootmine nitraaditundlikel aladel oleks küsitav, sest ka mahepõllumajanduses kasutatakse kahjurite ja haiguste tõrjumiseks taimekaitsevahendeid,“ arutles ta.

Taimekaitsevahendite kasutamise piiramine suurendab süsiniku heidet, sest see muudab päris keerukaks Eestis üha suuremat populaarsust võitva minimeeritud harimise ja otsekülvi tehnoloogiate kasutamise. Komisjoni ettepanekud võivad Sõrmuse sõnul panna põllumehi umbrohtude tõrjumiseks enam rakendama künnipõhist tehnoloogiat, mis suurendab süsiniku heidet.

Kust tuleb finantseering?

Põllumajanduskoja esimees ütles, et eraldi väärib põhjalikku arutlemist uute nõuetega kaasnev halduskoormus ja kulude kasv. „Euroopa Komisjon leiab, et määruse rakendamisega seotud kulud esimese viie aasta jooksul saab hüvitada ühise põllumajanduspoliitika eelarvest. Tegelike mõjude suurust arvestades võib peaaegu kindlalt väita, et tegemist on praktiliselt sisutühja lubadusega. Näiteks Kieli ülikooli mõjuhinnang strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkide saavutamise kohta toob välja, et see toob ELis endaga kaasa suure tootmise vähenemise – nii teravilja kui õlikultuuride puhul prognoositakse üle 20% tootmise vähenemist,“ juhtis Sõrmus tähelepanu küsimustele, mis ootavad lahendamist.

„Poliitilistest motiividest taimekaitsevahendite kasutamist vähendada võib ju aru saada, aga ükski poliitik ei saa tähelepanuta jätta oma vastutust seista selle eest, et meie toidulaud oleks ka tulevikus kaetud. Taimed vajavad haiguste ja kahjurite eest kaitset ka edaspidi, kliimamuutused võivad uusi ohte taimede tervisele isegi suurendada,“ tõi koja juht välja vasturääkivusi eesmärkide täitmisel. „Niisiis on vajalikud toimivad alternatiivid taimede ja saagi kaitsmiseks – selles osas on aga tööriistakast üsna ahtake. Juba praegu on erinevate taimekaitsevahendite valik liiga väike ja uute toodete turule lubamine väga aeglane protsess. Kui aga keelata ära asendust vajavate toimeainetega vahendid ilma uute alternatiivideta, on meie põllumees suure probleemi ees,“ lisas ta.

Millist probleemi lahendame?

Putukatõrjevahendite vastutustundliku kasutamise vahetuks indikaatoriks on mesilased. Viimase nelja aasta jooksul pole Eestis teadaolevalt ükski mesilaspere hukkunud taimekaitsevahendite vale kasutamise tõttu. Vastupidi, mesinikud ja põllumehed teevad tihedat koostööd, sest taimekasvatajate jaoks on koostöö loodusega ja tolmeldajate tervis tähtsad. „Põllumehele on põld ja seda ümbritsev keskkond tema igapäevane elukeskkond ning ta ei saa sellesse pahatahtlikult suhtuda, kuna sellega ta ohustaks ka enda ja enda lähedaste tervist,“ selgitas Sõrmus.

Toiduseire tulemused kinnitavad samuti, et Eesti põllumeeste toodetud toit on puhas, Euroopa Liidus (EL) üks kõige puhtamaid. Euroopa Toiduohutusameti pestitsiidijääkide 2019. aasta aruande kohaselt sisaldas Eesti päritolu toiduainetest pestitsiidijääke üle piirnormi 0,8% proovidest ja seegi ei tähenda riski tarbijate tervisele. EL-i päritolu toidu puhul oli piirnormi ületusi keskmiselt 2,7%, samas kui ELi väliste riikide puhul oli vastav näitaja 7,8%. „See on tõsine mõttekoht, kas kohalikku tootmist üha keerukamaks ja kulukamaks muutes ei ava me oma turgu üha rohkem imporditud toidule, mille puhtuses ei saa me kahjuks sama kindlad olla kui oma enda põllumeeste töö vilju maitstes,“ rääkis Sõrmus.

Ta rõhutas, et rohepöörde saatjaks ei tohiks olla Hollandi tänavatel nähtud vägivaldsed väljaastumised, kus põllumehed meeleheitlikult oma tuleviku ja ellujäämise nimel võitlevad. „See muidugi eeldab mõistuspäraseid eesmärke, selget tegevusplaani ning lahenduste leidmiseks konstruktiivset koostööd põllumeeste ja valitsuse vahel. Euroopa Komisjon on ju rohekokkulepet iseloomustanud kui uut majanduskasvu strateegiat, mille eesmärk on muuta EL majandus kaasaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks,“ osutas koja juht algsetele eesmärkidele. „Põllumajandusvaldkonnas seni tehtud ettepanekud jätavad aga väga teistsuguse mulje. Viimane aeg on avatud koostöös teha ettevõtjatest rohepöörde liitlased, mitte selle heitunud vastased,“ lisas ta.

Lisainfo

https://epkk.ee/roomet-sormus-radikaalne-taimekaitsepoliitika-ohustab-meie-toidujulgeolekut/

Sildid: EPKKEuroopa Liitrohepööretaimekaitse
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Sivar Irval jätkab põllumajanduskoja nõukogu esimehena

Järgmine artikkel

Erametsaliidu juubeliraamat heidab pilgu erametsanduse ajalukku

Seotud artiklid

Aiandusfoorum 2023. Foto: Shutterstock
Sündmus

8.03.2023 EPKK konverents Aiandusfoorum 2023

märts 2023
Roomet Sõrmus juhtis Põllumajandus-Kaubanduskoda viimased viisteist aastat. Foto: Juuli Nemvalts
Persoon

Endine koja juht Roomet Sõrmus pälvis Valgetähe teenetemärgi

veebruar 2023
PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus
Toetus

PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

jaanuar 2023
Grüne Wochel. Avamispäeval Eesti stendis (paremal) koja juht Ants Noot, maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson ja Saidafarmi juht Juhan Särgava. Foto autor: Juuli Nemvalts
Sündmus

Ants Noot: Grüne Wochel osalemine kannab endas tugevat sõnumit

jaanuar 2023
Järgmine artikkel
Eesti Erametsakeskus, juubeliraamat

Erametsaliidu juubeliraamat heidab pilgu erametsanduse ajalukku

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja märts 2023

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.