• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Kas ja kuidas tõrjuda putukaid, teab Euroopa Komisjon

autor: Evelin Hillep, Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuht
juuli 2022
Kategooria: Euroopa Liit, Põllumehe Teataja juuli 2022
Kas ja kuidas tõrjuda putukaid, teab Euroopa Komisjon. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Euroopa Komisjon esitas 22. juunil ettepanekud looduse taastamiseks. Mh tahetakse vähendada keemiliste pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske 2030. aastaks 50% võrra. Selleks esitati kaks määruse eelnõud.

Euroopa Liidu (EL) taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib 2009. aasta direktiiv, mis direktiivile kohaselt annab eesmärgid ning jätab liikmesriikidele ruumi valida oma ühiskonnale sobilik tee. Paljud direktiivi sätted on üpris paindlikud, et saavutada sobiv tasakaal ühelt poolt inimese tervise ja keskkonna kaitse ja teiselt poolt taimekasvatajate põhjendatud huvide ning ka võimaliku avaliku huvi vahel.

Keskkonnaõiguse arendamisel ja selle elluviimisel peaks püüdlema tasakaalu leidmisele ettevõtlusvabaduse, sh taimede kaitsmise vajaduse ja keskkonna kaitsmise vahel. Mõlemad on olulised ja lausa põhiseaduslikku järku väärtused nii Eesti põhiseaduse kui ka EL-i põhiõiguste harta mõttes. Kuid seniseid, iga liikmesriigi oma tõekspidamisi tuleks austada ka edaspidi. Idee asendada eesmärke seadev ja soovituslikke juhiseid andev, kuid iga riigi eripära väärtustav direktiiv otsekohalduva ja kohustusliku määrusega, paneb mõtlema.

Riikidele ei jäeta enam valikuvabadust

Ühelt poolt kõlab hästi idee elurikkuse kaitse suurendamisest kogu Euroopas, kuid teisalt teeb murelikuks kava muuta iga riigi väljakujunenud toimivad taimekasvatuse, sh taimede kaitse korraldamise traditsioonid praktiliselt olematuks. Pean silmas eelkõige kava mitte lubada riigil endal otsustada, kuidas hoida taimi tervete ja tugevatena, kaitstes neid samal ajal putukate, haiguste ja umbrohtude eest. Teisisõnu – kuidas tõlgendada ja rakendada integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

Kuna ühel põllul sama kultuuri kasvatamisel võib esineda erinevaid tingimusi, siis pole olemas ühte ja ainsat töötavat retsepti. Integreeritud taimekaitse aga pakub mitmesuguseid võtteid, mida kombineerides saab leida sobiliku lahenduse. Uue kava kohaselt kontrollib Euroopa Komisjon (EK) integreeritud taimekaitse suuniste väljatöötamist, kiidab heaks nende rakendamise võimalikkuse ja kontrollib nende jõustamist. Seega ei oma sisulist tähendust iga riigi ekspertide koostatud integreeritud taimekaitse suunis, sest heakskiidu suuniste sisule annab EK. Piltlikult öeldes segab EK valmis ühe ja sama retsepti kõigi jaoks. Sisuliselt viib see olukorrani, kus EK teab põllumehest paremini, millal, kas ja kuidas tohib putukaid tõrjuda.

Taimekaitsevahendi kasutamise vähendamise kvoot

Komisjoni poliitikadokument „Euroopa roheline kokkulepe“, mis selgitab EK tegevusi kliimamuutustega võitlemisel, näeb ette eesmärgi vähendada EL-is poole võrra keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist ja nendest tulenevaid riske aastaks 2030. Samuti nähakse riikidele ette kohustus kehtestada riiklikud taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise eesmärgid kindlaksmääratud parameetrite juures.

Et olla kindel, et iga liikmesriik liigub õiges suunas, seatakse piirangud, kuidas riigid võivad üldisest eesmärgist erineda, ent selleks peavad olema põhjendused. Neid põhjendusi saab seostada kas riikide seniste edusammudega keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vähendamisel või taimekaitsevahendite kasutamise intensiivsusega. Intensiivsuse parameetri puhul vaadeldakse eelkõige keskmist taimekaitsevahendite kasutamist kilogrammides põllumajandusmaa hektari kohta. Kuid riiklik vähendamise eesmärk ei saa ühelgi juhul olla väiksem kui 35%.

Vähendamise eesmärgi edukust tahetakse hakata mõõtma metoodika järgi, mis põhineb turule lastud taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine kogustel, mida kaalutakse ohuteguriga.

Eelnõu sõnastust ja üldisi statistilisi numbreid arvesse võttes kujuneks Eesti vähendamise kohustuseks tõenäoliselt 50%, ent lõplik arv selgub täpsemate arvutuste tulemusel. See kohustus lööb kõige valusamini eelkõige meie teravilja- ja rapsikasvatajaid, kuna Eestis on turule lubatud taimekaitsevahendid, mis sisaldavad tulevikus asendamist vajavaid toimeaineid ning need on seetõttu valemis kõrgema kaaluga, kui turule lastud toimeainete koguseid n-ö läbi kaalutakse. Sama probleemiga seisavad silmitsi Läti ja Leedu põllumehed.

Miks vähendamise eesmärk pole sobilik?

Kavandatud vähendamise eesmärk ei ole realistlik, kuna Eestis kasutatakse põllumaa hektari kohta märkimisväärselt vähem taimekaitsevahendeid kui EL-is keskmiselt. See metoodika viib sisuliselt selleni, et x aastal turule lastud taimekaitsevahendite kogused võrdsustatakse samal aastal kasutusse jõudnud kogustega. Kuid ühel aastal turule lastud kogused ei tähenda automaatselt, et maale toodud kogused samal aastal ka tarbitakse.

Teiseks ei arvestata toimunud muutusi kasvatatavate kultuuride lõikes. Näiteks Eestis kasvatati varem rohkem suviteravilju, mis nüüd on asendunud keskkonnasõbralike taliteraviljade kasvatamisega, mis on aga suurema taimekaitse vajadusega, sest vastasel korral taliteraviljad ei talvituks. Seega viib sellise metoodika kasutamine olukorrani, et riigis kasvatatavad kultuurid määrab Euroopa Komisjon. Samuti ei arvesta metoodika kasutatud ainete omadusi ning töödeldud ala suurust ja põllumajanduse tootlikkuse näitajaid.

Eelnõu ei anna vastust küsimusele, millisel viisil liikmesriigid näevad ette igale üksikule põllumehele taimekaitsevahendite koguselise vähendamise kohustuse, sh olukorras, kui põllumajandustootja muudab kasvatatavate kultuuride valikut või n-ö tuleb mahedast tavasse üle. Kui soovitakse saaki saada ja inimesi toita, siis tuleb põllumajandustootjatele anda vastavad tööriistad, mitte esitada põllumehele nõudeid ja kohustusi nende tööriistade väljamõtlemiseks.

Tundlike alade definitsioon on murettekitav, kuna Eesti jaoks tähendab see taimekaitsevahendite kasutamise keeldu nitraaditundlikul alal, kus meil on kõige viljakamad mullad ja tegeletakse valdavalt taimekasvatusega.

Taimekaitsevahendite keeld

Eelnõus nähakse ette, et taimekaitsevahendeid ei tohi kasutada tundlikel aladel, v.a karantiinsete kahjustajate (nt Erwiinia amylovora) ja invasiivsete liikide (nt karuputk) puhul. Nimetatud taimekahjustajad ei ole põllukultuuride kasvatamise seisukohast üldse tähtsad. Seetõttu on eelnõus toodud erand põllukultuuride kasvatajale sisutühi, kuid samas eelnõus toodud kohustused langevad peamiselt just põllukultuuride kasvatajate õlgadele. Piirang tekitab liikmesriikide vahel veelgi enam ebavõrdset konkurentsi ja toob kaasa teatud piirkondades toidu tootmise võimatuse. Toidujulgeoleku tagamine peab aga lisaks kliimaeesmärkidele olema prioriteet.

Eelnõu sunnib rohkem kündma

Kui taimekaitsevahendite kasutamist piiratakse või suisa keelatakse, tähendab see rohkem põllu kündmist. Mitmed uuringud on välja toonud, et künnipõhine mullaharimine halvendab mulla struktuuri ja kasulike organismide, nt vihmausside arvukust. Mida intensiivsem on mullaharimine (kündmine, kultiveerimine, äestamine jms), seda enam mulla orgaaniline aine mineraliseerub, mis viib mulla süsinikuvaru vähenemiseni ja suurendab CO2 emissiooni. Taimekasvatusest tekkivat süsiniku jalajälge on võimalik vähendada otsekülvi tehnoloogiat rakendades (väheneb töövõtete arv ja kütusekulu). Mulla liigutamine (harimine) ei taga olulist umbrohtumise vähendamist ega vähenda teatud taimekahjustajate arvu. Kündmine ei asenda ega lahenda olukordi, mida aitab lahendada eri taimekaitsevahendite kasutamine. Kündmisega on 20% ulatuses võimalik vähendada taimejäänustega levivaid taimekahjustajaid, kuid mitte putukaid. Jätkusuutliku põllumajanduse tagamiseks on vaja tehnoloogilisi, st ka taimekaitse lahendusi, mis tagavad süsinikuheite vähendamise, et saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk.

Lõpetuseks leian, et Eesti rahvuslikes huvides ei saa EK algatatud roheline kokkulepe toimuda ükskõik mis hinnaga ning Eesti konkurentsivõime säilimine ja suurenemine peaks olema filter, mille põhjal iga otsust hinnatakse.

Glüfosaadi uus riskihinnang lükkub edasi

Euroopa Liidu kemikaaliamet (ECHA) ja toiduohutusamet (EFSA) teatasid, et nende glüfosaadi riskihinnang tuleb alles 2023. aasta keskel, kuigi glüfosaadi praegune heakskiit aegub selle aasta lõpuks. Viivitus on tingitud eelmise aasta suvel avaldatud hindamisaruande projekti kohta esitatud enneolematust arvust kommentaaridest.

Ajapikendus on vajalik

Kuna hindamine toimuks pool aastat pärast praeguse heakskiidu kehtivuse lõppu, peab komisjon pikendama glüfosaadi müümise ja kasutamise heakskiitu. Pikendada tuleb, et valdkond ei jääks pooleks aastaks reguleerimata, kuid tingimusel, et hindamisasutused ei leia vahepeal tõendeid glüfosaadist põhjustatud tõsise ohu kohta.

Glüfosaadi hindamisaruande projekti koostasid neli liikmesriiki – Prantsusmaa, Ungari, Holland ja Rootsi. Seejärel kutsusid ECHA ja EFSA sidusrühmi avalikul arutelul esitama dokumendi kohta märkusi. Ekspertide ja sidusrühmade esitatud kommentaarid ja lisateave moodustavad ligikaudu 3000-leheküljelise faili. See tähendab, et neli hindamisrühma riiki vajavad kommentaaride läbivaatamiseks ja hinnangu andmiseks lisaaega. Avalike arutelude käigus esitatud teabe ja kommentaaride suur hulk peegeldab sidusrühmade poliitiliselt polariseerunud seisukohti tõendite suhtes. Kui EL-i hindamisasutused olid varem jõudnud järeldusele, et glüfosaadi kasutamise ja suurenenud vähiriski vahel seost pole, on glüfosaadivastase kampaania korraldajad kritiseerinud hindamisasutuste tööprotsessi, kuna see põhinevat liiga tugevalt tööstuse tellitud uuringutel ja eiravat teaduslikke kaitseid.

Kõik saavad arvamust avaldada

Selge on igatahes see, et glüfosaadi heakskiit ei lõpe 2022. aasta lõpus. Sellised protseduurilised viivitused koos heakskiidu pikendamistega on EL-i regulatiivne tava ja protsessi venimine on pigem väga läbipaistva menetluse väljendus, mis annab kõigile huvitatutele võimaluse protsessis osaleda.

Sildid: Euroopa KomisjonEuroopa Liitkeskkondtaimekaitsetaimekaitsevahendid
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Puidu hinnad nagu Ameerika mäed

Järgmine artikkel

Kutse taotlemine annab märku teadmistest ja kogemustest

Seotud artiklid

Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu. Kaks kümnendit tagasi endisele põllumajandusmaale rajatud kaasikus on korrapäraselt tehtud hooldustöid ning kaasik on väga ilus, tootlik ja hea tervise juures. Foto: Metsaühistu
Mets

Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu

detsember 2022
Tuleval aastal hakkab kehtima uus Euroopa ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). Maaeluminister Urmas Kruuse selgitab, millele uuel perioodil rõhku pööratakse.
Euroopa Liit

ÜPP seob erinevad toetused tervikuks

detsember 2022
Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse loodustaaste ja väetiste kättesaadavuse üle. Foto: Pixabay
Euroopa Liit

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

november 2022
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat. Radikaalne taimekaitsepoliitika. Foto: EPKK
Euroopa Liit

Sõrmus: Euroopa põllumajandus on muutusteks valmis

oktoober 2022
Järgmine artikkel
Kutse taotlemine annab märku teadmistest ja kogemustest. Siim Albert lõpetas juunis Järvamaa Kutsehariduskeskuses edukalt taimekasvatuse eriala ja sai neljanda taseme kutsetunnistuse. Omandatud haridust peab ta väga praktiliseks. Foto: erakogu

Kutse taotlemine annab märku teadmistest ja kogemustest

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja märts 2023

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.