Juuni esimesel nädalal taotles hulk põllumajandusvaldkonnas õppivaid ja töötavaid inimesi endale kutset. Kutseandjana korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda järjekordsed kutseeksamid Järvamaa Kutsehariduskeskuses ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.
Koja põllumajandusvaldkonna nõunik Kaisa Vahtmäe, kes koordineerib kutseeksameid, ütles, et põllumajanduses on haridus eriti oluline, sest igal tootja väikesel veal võib olla väga suur mõju lõpptulemusele. „Näiteks loomade söötmisel tehtud valearvestus võib toodangut kukutada olulisel määral,“ rääkis Vahtmäe.
Suurem pilt ette
Vahtmäe lisas, et igas valdkonnas on võimalik toimetada ilma teadmisteta, aga tulemuslikkus on kaheldava väärtusega. Eriti tänapäeval, kus kõik muutub ja areneb. „Tehnika ning tehnoloogia arenevad meeletult ja kui selles arengus maha jäädakse, on keeruline häid tulemusi saavutada. Koolis õppides on võimalik saada nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi kogemusi, mis on väga vajalikud valdkonnas edu saavutamisel,“ kinnitas ta.
„Õppetöö mõte ongi ärgitada õppijat mõtlema ja analüüsima, et tehtud otsused oleksid iseseisvad, läbimõeldud ja otstarbekad. Kutsehariduse omandanud inimene on tööturul eriti nõutud ja väärtustatud,“ sõnas nõunik.
Vähetähtsad pole õppijatele ka kooliaegsed tutvused ja suhted kaasõpilastega – just nemad on tulevikus kolleegid, kellega on võimalik koostööd teha või arutleda probleemide üle, mis tööpõllul ette tulevad. „Õppimise lisaväärtus on see, et tihti saavad ka kutseõpetajatest õpilaste jaoks tugispetsialistid, kellelt saab nõu küsida. See tähendab, et lisaks teadmistele ja kogemustele on võimalik koolist saada ka tutvused ning sõbrad kogu eluks,“ toonitas Vahtmäe.
Siim Albert on üks neist, kes omandas tänavu Järvamaa Kutsehariduskeskuses edukalt taimekasvatuseriala neljanda kutsetaseme. Teda pani eriala kasuks otsustama lapsepõlvest saadik püsinud huvi põllul sõitvate masinate vastu. „Nüüd on elu läinud nii, et kuna keeran ka ise traktori rooli, läks mul rohkem teadmisi vaja, miks ja millal midagi tehakse,“ rääkis Albert õppimisotsuse tagamaadest.
Õpitust on juba kasu
Praegu töötab Siim Albert palgatöötajana ettevõttes, aga ta ei pelga, et teadmised enda kodus kasutamata jääks, sest Saaremaal asuvas vanematekodus tegeletakse väikses mahus taimekasvatusega ja omandatud teadmised kuluvad ka seal marjaks ära.
Noorel mehel on tulevikuks plaanid paigas. Ta tahab juba sügisel samas koolis edasi õppida, et viies kutsetase kätte saada. Järvamaa Kutsehariduskeskust soovitab ta teistelegi, sest õppejõud on väga meeldivad ja sessioonõpe sobib ka neile, kes juba töötavad. Tema sõnul on ka taimekasvatuse õppe sisu asjalik.
Niisama entusiasmist Siim Albert põllul tegutsemist õigeks ei pea.
„Tänapäeval ilma teadmisteta tegutseda ei saa, tuleb ikka täpselt teada, millist mineraali või toitainet ja millal taim vajab. Mulle on õpitust kasu. Näiteks taimekaitsetööde tegemise ajal ma tean, mille jaoks ma seda teen ja mis on tulemus,“ selgitas Albert.
Ta lisas, et koolis õpitu andis talle süsteemse ülevaate taimekasvatuse valdkonnast. „Võin öelda, et taimekasvatuse tase neli andis sissejuhatuse teemasse. Võrreldes sellega, mis teadmised mul aasta tagasi olid, ja sellega, mis on praegu, on vahe suur.“
Haridus annab eelise
Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlemisel peab taotlejal olema põllumajandusalane keskeriharidus või kõrgharidus või vähemalt kutsekvalifikatsiooni 4. tase põllumajandustootmise valdkonnas. Kui taotlemise hetkel vastav haridus või kutse puudub, tuleb see omandada 36 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. „Sellest johtuvalt tulebki palju õppijaid kutset omandama, et täita toetuse saamise tingimusi. Leian, et õppima võiks igaüks tulla juba eelnevalt enese soovil, aga samas on see tingimus valdkonna arengut toetav ning haritud põllumehed ja loomakasvatajad oskavad näha tulevikus peituvaid võimalusi ning oma teadmisi paremini realiseerida,“ kinnitas Kaisa Vahtmäe.
Kõige enam kutseid taotletakse taimekasvatuse valdkonnas ja sellele järgneb veisekasvatus, sest nende valdkondade viljelejaid on rohkem ning tööjõuvajadus sektoris suurem. „Palju on taotlejaid, kes omandavad mitu eri kutset. Kui peretalu tegeleb nii taime- kui veisekasvatusega, siis igal juhul tuleb kasuks, kui on omandatud kutse mitmes valdkonnas. Järjepidevalt oleme andnud kutsetunnistusi hobuhooldajatele, linnukasvatajatele, lamba- ja kitsekasvatajatele, loomaarsti abilistele ja ka kalakasvatajatele,“ loetles Vahtmäe tegevusvaldkondi.
„Väiksem huvi on viimastel aastatel olnud seakasvatuse kutse vastu, ühtegi kutsesoovijat pole olnud. Rõõm on aga tõdeda, et üle aastate anname sel kevadel välja küüliku- ja karusloomakasvataja kutsetunnistusi,“ lisas ta.
Kutse taotlemine on tasuline?
Vahtmäe sõnul on kutset võimalik taotleda kahel viisil. Suurem hulk kutse taotlejaid ongi kas Järvamaa või Olustvere kooli lõpetajad. „Kui kool kinnitab, et õpilane on läbinud kõik õpiväljundid, on tal võimalik osaleda kutseeksamil. Sel juhul on kooli lõpetajatele eksam tasuta. Teine võimalus on eksamil osaleda koolis käimata. Neid me nimetame töömaailma sooritajateks. Neil on vaja tõestada omandatud kompetentse oma töökogemustega,“ selgitas Vahtmäe.
Selleks on vaja esitada põllumajanduskojale töömapp, kus on kirjeldatud, kuidas kutse soovija on kompetentsid omandanud. Hindamiskomisjon töötab mapi läbi ja kui kompetentsid on tõendatud, lubatakse inimene eksamile. Nende kutsetaotlejate jaoks on eksam tasuline ja tasumäärad leiab koja kodulehelt www.epkk.ee „Kutse andmine“ alajaotisest.
Kutseeksam kui kvaliteedimärk
Suvekuu esimeses pooles toimusid põllumajanduse valdkonna kutseeksamid Järvamaa Kutsehariduskeskuses ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Kutseeksamid toimusid kümnel erialal ja kutset taotles 112 inimest, kes kõik sooritasid eksami edukalt.
„Olles eksamitel vaatlejana kohal, saan tõdeda, et põllumajandusvaldkonda on juurde tulemas väga teadlikke ja oskustega inimesi. Eksamitel jääb ka kõlama, et paljud kutsetaotlejad on põllumajanduses juba aastaid aktiivsed, aga näevad siiski, et parimateks tulemusteks on oluline ka kutseharidus,“ ütles põllumajanduskoja põllumajandusvaldkonna nõunik Kaisa Vahtmäe.
Tööpõllul hinnatakse haritud noori
Põllumajandus-kaubanduskoja esindajad tunnustasid lõpuaktustel tänavusi põllumajanduserialade lõpetajaid, kellest enamikul on töökoht ootamas.
Põllumajanduskoja nõukogu liige Tanel-Taavi Bulitko ütles Olustvere Teenindus- ja Majanduskoolis lõpetajatele peetud kõnes, et lõpetajad on omandanud väärika ameti olulisimas majandusharus.
Baasteadmistest ei piisa
„Toidutootmisega seotud inimesed, töötagu nad siis kas põllumajanduses või toidutööstuses, varustavad meie igapäevast toidulauda kõige vajalikuga. Nende visa töö ja pühendumine räägib nende eneste eest. Mul on hea meel siin näha nii palju motiveerituid noori,“ tunnustas Bulitko kutsetunnistuse saanuid. „Praegune põllumajandus eeldab, et noored teaksid nii tehnikast kui ka äriplaanide kirjutamisest. Lihtsatest teadmistest enam ei piisa, vaja on ennast täiendada ja pürgida edasi. Usun, et paljud tulevad siia tagasi, et saada oma erialal ka kõrgeim järk või täiendada end mõnel teisel erialal. Enamikul lõpetajatel on juba ka töökoht olemas ja osad lähevad tagasi oma tallu, kus tööjärg juba ootab.“
Põllumajanduskoja põllumajandusvaldkonna nõunik Kaisa Vahtmäe osales Järvamaa Kutsehariduskeskuse lõpuaktusel. Lõpetajatele peetud kõnes jagas nõunik oma heameelt, et taas on põllumajandusvaldkonda lisandumas märkimisväärne arv haritud põllupidajaid ja spetsialiste. „Kõik tänavused kutse taotlejad sooritasid kutseeksami positiivse tulemusega ning see annab märku, et lõpetanud on sihikindlad ja oma eesmärke saavutavad noored,“ kiitis Vahtmäe lõpetajaid.
Noorte peale loodetakse
„Tulemas on rohepööre ja keskkonnanõuded karmistuvad. Usun, et noored suudavad eesootavaga paremini toime tulla, nad on IT-teadlikumad, oskavad näha võimalusi ja ehk oskavad rohkem mõelda „kastist välja“,“ kommenteeris Vahtmäe ootusi. „Nähes tänaseid lõpetajaid, saame tõdeda, et sellise võimekuse ja oskustega on võimalik nõudmistega toime tulla ja saavutada enamat.“
