Viimastel aastatel on maamajandusvaldkonnas käimas aktiivne põlvkondade vahetus. Seetõttu muutub kutseharidus põllumajandusvaldkonnas aina tähtsamaks.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal (EPKK) on valdkonna kutseandjana hea meel tõdeda, et sektorisse on sisenemas palju heade teadmiste ja praktiliste oskustega noori.
Sellest annavad tunnistust ka 2024. aasta veebruaris toimunud kutseeksamid, kus erinevad hindamiskomisjonid kinnitasid kui ühest suust, et eksaminandid olid tugevad ja omandanud kõik vajalikud kompetentsid kutse saamiseks.
Põllumehe Teatajas jagavad kolm noormeest oma lugu seoses kutseõppega. Teeme juttu Järvamaa Kutsehariduskeskuse (JKHK) Särevere õppekohas aasta alguses kutseõppe kiitusega lõpetanud noortega: need on Oliver Nuut, Siim Arusalu ja Tauri Tõnismäe. Kõik kolm omandasid nii taime- kui ka veisekasvataja 4. taseme kutseteadmised.
Millega tegelesite enne Järvamaa Kutsehariduskeskusesse õppima asumist?
Oliver: Olen pärit Harjumaalt ja põhikoolis käisin Keila Koolis. Siimuga õppisin koos esimesest klassist saadik, aga Tauriga sain tuttavaks Niitvälja ratsakoolis, kui hakkasin seal ratsutamas käima.
Siim: Olen terve elu elanud Keilas ja seal ka põhikooli lõpetanud. Pea kõik mu suvevaheajad on möödunud kahe onu juhitavas põllumajandusettevõttes tööd tehes. Sealt ka vaimustus põllumajanduse vastu. Põhikooli lõpus ei olnud ma kindel, kas minna gümnaasiumisse või alustada põllumajanduse õpinguid kutsekoolis. Lõpuks otsustasin minna keskkooli, kuid pooleteise kuu möödudes mõistsin, et see valik ei ole mulle. Kohe asusin õppima hoopis Järvamaa Kutsehariduskeskuses, kus meist said Oliveri ja Tauriga klassivennad.
Tauri: Mina olen sündinud Tallinnas ja seal ka põhikooli lõpetanud ning umbes täpselt poole oma elust ka Tallinnas elanud, kuni sai maale kolitud. Oliveriga ma kohtusin ratsakoolis, tema kaudu tutvusin omakorda Siimuga ja meie ühine koolitee algas kutsekas.
Kuidas jõudsite põllumajandusliku kutseõppeni?
Oliver: Valisin JKHK põllumajandusliku kutseõppe seetõttu, et tundsin huvi toidutootmise vastu. Tahtsin saada teadmisi, kuidas käib tänapäeval suurtootmine. Eelnevaid kokkupuuteid põllumajandusega eriti ei olnud. Olin rajanud vaid paar köögiviljapeenart ja pidasin kolme mesilasperet.
Siim: Mida rohkem ma onude ettevõttes tööd tegin, seda paeluvamaks põllumajandus minu jaoks muutus. Kui olin mõnda aega keskkoolis käinud, siis mõistsin, et tahan ikka õppida seda, mis mulle tõsiselt meeldib. Samuti julgustasid mind kooli vahetama Oliver ja Tauri, kes kohe õppeaasta alguses Säreverre olid läinud. Tean, et otsus oli õige ning selle kolme ja poole aasta jooksul olen saanud huvitavaid kogemusi ning mulle on avanenud võimalusi, mida keskkoolis kindlasti poleks ette tulnud.
Tauri: Minu kokkupuude põllumajandusega algas ratsakoolis, kus kohtusin Oliveriga. Meie trennikaaslase isal oli lihaveisefarm, kus käisime aega veetmas ja veidi väikeste töödega abistamas. Ilmselt sealt see pisik külge jäi ja maal elamine tegi ka mind looduslähedasemaks. Algul tegin katseid erinevatesse koolidesse ja ei plaaninud kutsekooli õppima minna. Olingi juba valmis gümnaasiumisse astuma, kuid Oliver andis mulle mõtte, et on ka võimalus põllumajandust õppida. Esialgu kahtlesin, kuid lõpuks otsustasin kutsekooli kasuks. Nüüd võin öelda, et see oli kindlasti üks parimatest otsustest, mille siiani langetanud olen.
Mida arvate JKHK-st saadud oskustest ja teadmistest? Kas põllumajandusvaldkonna kutseõpe on heal tasemel?
Oliver: JKHK-s omandatud teadmised on hea alus mõistmaks tänapäevast põllumajandust ja õpe on kõrgel tasemel. Õpingute ajal hakkasin nägema järjest rohkem probleeme, mis kaasnevad toidutootmisega. Suurim murekoht, millega pidin silmitsi seisma, oli „tihes” (termin kinni tallutud maapinna kohta –toim) inimeste peas. Harjumused ja traditsioonid takistavad inimestel näha tervikpilti. Oleksin tahtnud saada rohkem teadmisi mulla tervisest, ökosüsteemide toimimisest, kuidas toota toitu nii, et ma ei oleks sõltuv meeletutest sisenditest või et inimkonna toitmine ei toimuks kellegi teise elukeskkonna arvelt.
Arvan, et praktika on äärmiselt vajalik teoorias õpitu kinnistamiseks. Kooli õppemajand oli selleks väga hea koht. Ettevõttes sooritatud praktika tulemuslikkus sõltub väga valitud kohast, üldjuhul on võimalused tänapäevased.
Siim: Säreveres õpitu on igati vastav sellele, mida näeb ette põllumajanduserialade riiklik õppekava. Samuti on Säreveres õpetajad, kes õpilastele ka õppekava ja koolitundide väliselt tutvustavad uusi trende ning suunavad õpitut mitme nurga alt analüüsima. Hindan õpetajate püüdlusi kaasata õppesse ettevõtteid, kes pakuvad Eestis uusimaid tehnoloogiaid.
Põllumajandusvaldkonna õpe on kõrgel tasemel, kuid arenguruumi jagub. Tähtis on, et õppeasutused käiks valdkonna arengutega kaasas. Uusi arusaamasid peab aktsepteerima ja seostama neid erapooletult praeguste teadmistega. Näiteks on kuum teema taastav põllumajandus, mis kindlasti pole ainult hetkeks läbi käiv trend. Iga põllumees peab enda käest küsima, millised on tema tegevuste tagajärjed ja kuidas saaks paremini. Niisamuti peaks toimetama ka hea õppeasutus. Õnneks on JKHK põllumajandusosakond sellel teel, kus nõnda toimetatakse.
Särevere praktikabaas on ainulaadne, sest olemas on nii õppefarm kui ka taimekasvatustootmine. Juba koolis näeb õpilane looma- ning taimekasvatuse koostoimimist. Hea on ka see, et kooli tehnikapargis on nii vanemaid kui ka uuemaid masinaid. Nõnda saab õpilane laiemat kogemust. Kohustuslik kooliväline praktika toimub mõnes õpilase valitud põllumajandusettevõttes. Praktikakohad on üldiselt tänapäevased ja pakuvad head ülevaadet toimivast nüüdisaegsest põllumajandusettevõttest. Kooli jooksul oli praktikat piisavalt. Tuleb vaid olla ise hakkaja, et kõigest võimalikust osa saada.
Siiski näen, et muudatust on vaja. Arvan, et kutseharidust ja keskharidust tuleb rohkem kombineerida. Seda eelkõige sellepärast, et kutsekooli lõpetajal oleks võimalik edasi minna õppima eriala, kus vastavaid riigieksami tulemusi arvestatakse. Keskkooli osa oli väga pinnapealne ja tunnid ei toimunud järjepidevalt. Tunnen, et kutsekoolist saadud keskhariduse taseme juures ma ei korjaks kõrgemaid riigieksami punkte.
Tauri: Kutsekool annab täpselt nii palju, kui õpilane sealt võtta suudab, sest keegi ei sunni tagant, kuid võimalusi, millest kinni haarata, on väga palju. Mina läksin Säreverre sooviga luua endale võimalikult tugev vundament edasisteks õpinguteks. Seega haarasin kõigest, millest sain, ja tänu koostööle teiste kutsekoolidega, Erasmuse programmile ning vastutulelikele õppejõududele olen omandanud mitmeid kutsetunnistusi ja juhilubasid ning rännanud paljudes riikides, nähes erinevaid perspektiive ja töövõtteid. Küll aga võib probleemina välja tuua vanemate õppejõudude vähese paindlikkuse. Rääkides nendega, kuidas mujal maailmas asju tehakse, ei pruugi nad kõike vastu võtta.
Kuidas kutseeksamid teie jaoks olid? Lihtsad või keerulised?
Oliver: Kutseeksamid ei olnud väga rasked. Üritasin ikka anda endast parima 3,5 aasta õpingute jooksul.
Siim: Kutseeksamid olid minu jaoks pigem lihtsad. Isegi ootasin raskemat väljakutset.
Tauri: Minu arvates ei olnud kutseeksamid keerulised, kuna olen põllumajandusest väga huvitatud ja nii jäid koolis omandatud teadmised väga kergesti meelde.
Kas ja kus praegu töötate?
Oliver: Praegu ma tööl ei käi. Taastame perega vana talukohta, mille eesmärk on kasvatada enda perele puhast ja toitaineterikast toitu. Edaspidi on plaanis hakata tutvustama huvilistele toidutootmist ja maaelu.
Siim: Praegu õpin riigieksamiteks, kuid pisteliselt käin ka onudel abis.
Tauri: Töötan farmis, mis asub Hiiumaal ning mille põhirõhk on veise- ja hobusekasvatusel.
Millised on teie edasised töö- ja õpinguplaanid?
Oliver: Plaanis on tegeleda maaettevõtlusega ja tulevikus saada taastava põllumajanduse konsulendiks.
Siim: Esmalt plaanin täita oma kaitseväekohustuse. Edasi tahan Eesti Maaülikooli veterinaariat õppima minna, süvendatult produktiivloomade meditsiini. Kindlasti tegutsen tulevikus onude ettevõttes, kuid olen avatud uutele ideedele ja võimalusele teha karjääri veterinaarias.
Tauri: Edasine plaan on minna ülikooli ja õppida suurloomaarstiks. See on olnud minu pikaajaline kutsumus, alates sellest ajast, kui hakkasin tegelema hobustega. Põllumajanduseriala tundus parim viis saada võimalikult mitmekesine põhi, et edasi veterinaariat õppida.
Hea teada
Järgmised kutseeksamid toimuvad juunis
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis toimuvad järgnevad kutseeksamid:
Taimekasvatustootja, tase 5
Veisekasvatustootja, tase 5
Lamba- ja kitsekasvatustootja, tase 5
Järvamaa Kutsehariduskeskuses korraldatavad eksamid:
Hobuhooldaja, tase 4
Linnukasvataja, tase 4
Taimekasvataja, tase 4
Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4
Veisekasvatajata, tase 4
Rohkem kutseeksamitega seonduvat infot leiab www.epkk.ee.
