Põllumajanduse ja toidutootmise erialadel õppimisvõimalusi pakkuvates kutsekoolides ja Eesti Maaülikoolis on õppidasoovijate arv sama suur kui paaril eelmisel aastal. Kutsekoolid on avanud ka uusi õppekavasid ja lisanud olemasolevatele õppekavadele valikmooduleid.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis avaneb eesootaval õppeaastal uus õppekava: mesindussaaduste tootja (tase 5). Seni on Olustveres saanud ja saab ka edaspidi õppida mesiniku õppekaval (tase 4).
Toiduainete tehnoloogia valdkonnas pakutakse uuest õppeaastast põllumajanduse eriala õppijatele valikaineks ka piimatoodete tehnoloogiat, senini on olnud valikus lihatoodete tehnoloogia.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppeosakonna sekretär Helme Uusen sõnas, et hea meel on tõdeda, et aasta-aastalt on suurenenud põhikooli lõpetanud õppijate arv põllumajanduse erialal. „Kui põhikooli lõpetajad tulevad avaldust esitama, ütlevad nad ikka, et maast-madalast on traktorid ja maatöö huvitanud. Täiskasvanud õppijatelt kuuleme, et ollakse juba üht-teist kasvatanud/katsetanud, kuid teadmisi jääb väheks ja nüüd on vaja õppida,“ kirjeldas Uusen, et Olustveres õppimaasujatel on üldjuhul eelnev põllumajandustöö kogemus olemas.
Arvuliselt on õppijaid rohkem täiskasvanute hulgas. „Selle üheks põhjuseks on ilmselt ka noortaluniku toetuse taotlemiseks vajalik kutsekvalifikatsiooni tunnistus,“ leidis Uusen.
Lisaks kutsekeskhariduse omandamisele saab Olustveres õppida ka sessioonõppes, mis sobibki just täiskasvanutele, kes töötamise kõrvalt õppida soovivad.
Suurem tung alles ees
Põllumajanduses on valida kolme õppesuuna vahel: taimekasvatus, veisekasvatus ja lamba-kitsekasvatus. „Tavapäraselt – ja nii ka sellel aastal – on huvi suurem taimekasvatustöötaja suunale. 27. juuniks oli laekunud 33 avaldust ja vastuvõtt on avatud poole septembrini. Teades, et suvel põllumehed kella ja kuupäeva ei tunne, siis suurem „rabamine“ avalduste esitamiseks on viimastel vastuvõtupäevadel,“ prognoosis Helme Uusen.
Olustvere kooli kandideerida soovijal tasub teada, et osadele erialadele kandideerimine lõpeb juba augusti esimeses pooles, mõnel erialal aga algabki dokumentide esitamine alles augustis.
Need, kes õppima asunud, sooritavad õpitu praktikas rakendamiseks esmase erialase praktika kooli õppetalus. „Õppetalul on külvatud teravilja, uba, rapsi, meekultuure, köögivilja jne. Kõigi nende mullaharimistööde, külvamiste-koristamistega saavad noored siin esmase kogemuse. Oma esimese külvi teevad esimese aasta õppijad Tallinna-Viljandi maantee ääres laiuval nn Olustvere poiste põllul. Esimesest künnikogemusest on võimalik osa saada ka rahvusvahelistel koolinoorte künnivõistlustel,“ tutvustas Helme Uusen.
Ta toonitas, et noorte õpetamisel mängib suurt rolli tänapäevase põllumajandustehnika olemasolu, et ettevõttepraktikale minnes ei jäädaks hätta. „Ettevõttepraktika saavad noored sooritada kooli pikaajaliste koostööpartnerite – näiteks Jaagumäe talu, Baltic Agro, Voore Farm, Kõo Agro jne – juures, kuid igal aastal lisandub ka mõni uus ettevõte või kodutalu,“ kirjeldas Helme Uusen praktikavõimalusi.
Terviklik pilt valdkonnast
Õppemajand on ka Eesti suurima põllumajanduserialade valikuga kutsekoolil, Järvamaa Kutsehariduskeskusel. Kooli maaelu juhtõpetaja Aive Kupp selgitas, et õppemajandis tehakse kõik tööd nii talvel kui ka suvel koos õpilastega.
„Haritavat maad on õppemajandis umbes 600 hektarit, kasvatame teravilja ja toodame loomasööta. Meie karjamaadel näeb kõiki Eestis kasvatatavaid lihaveise tõuge ehk kokku 15 erinevat tõugu, ning ka haruldast liivi sinist veisetõugu. Piimakarjas kasvatame kõiki kolme Eestis kasvatatavat piimaveisetõugu, lisaks lambaid ja kalu. Praktilises õppes tähendab see seda, et lisaks teraviljakasvatusele saavad õpilased praktilise kogemuse ka söödatootmises. See annab õpilasele tervikliku pildi valdkonnast ja näitab omavahelisi seoseid. Näiteks talvel loomi söötes saavad õpilased hinnata, kui kvaliteetset sööta suvel varuti,“ kirjeldas Aive Kupp.
Kui esmane praktiline kogemus õppemajandis tegutsedes käes, jätkub praktika ettevõtetes. „Meil on praktikaettevõtete tunnustamissüsteem ja kooli poolt anname õpilastele soovitusi minna praktikale tunnustatud praktikaettevõttesse,“ kirjeldas Kupp. Tema sõnul on pikaajaline koostöö olnud näiteks Väätsa Agro ja Rakvere Piimaühistuga, kuid igal aastal lisandub ka uusi praktikaettevõtteid.
Jäänud veel poolteist kuud
Kuigi aprillis alanud õpihuviliste vastuvõtt lõpeb Järvamaa Kutsehariduskeskuses alles augusti keskpaigas, saab juba praegu öelda, et tänavu on sisseastujate arv üsna sarnane eelmise aasta vastuvõtuga.
Aive Kupp tõi välja, et üsna võrdselt on avaldusi kutsekeskhariduse põllumajandustöötaja ja hobuhooldaja erialale. Populaarne on ka taimekasvataja ja loomaarsti abilise eriala. „Mitmeid põllumajanduserialasid on võimalik õppida ainult meie koolis: näiteks linnukasvataja, kalakasvataja, hobuhooldaja, loomaarsti abiline,“ lisas Aive Kupp.
Uuendusi on kool teinud ka õppekavades. „Kuna huvi köögiviljakultuuride ja marjakultuuride kasvatamise vastu on suur, oleme lisanud taimekasvataja erialale valikmooduli, kus käsitleme köögiviljade ja marjakultuuride kasvatamist. Kõigi erialade puhul pöörame tähelepanu loodushoidlikule majandamisele, et hoida elurikkust ja tagada jätkusuutlik majandamine,“ kirjeldas Aive Kupp uusi suundi.
Maaülikooli kõige popim eriala on maamajanduslik ettevõtlus
Eesti Maaülikoolis kestab vastuvõtt veel 6. juulini, kuid juba pärast jaanipäeva oli selge, et kogu ülikooli populaarseim eriala on maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine (BA), seda nii päeva- kui ka sessioonõppes.
Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve kirjeldas, et kõige suurem konkurss ongi tavaliselt maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavale ja paistab, et see jääb nii ka tänavu: 27. juuni seisuga kandideeris sel erialal ühele õppekohale kaheksa soovijat. „Loomakasvatuse ja toiduainete tehnoloogia õppekavade konkursid on liikumas sarnases graafikus eelmiste aastatega, kus vastuvõtuperioodi keskel on konkursid vastavalt kaks-kolm kandidaati õppekohale,“ lisas Järve.
Põllumajanduslike erialade magistriõppe vastu on huvi sarnane eelmiste aastatega. „Kõige suurem huvi on majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala vastu, sellele järgneb aianduse õppekava,“ tutvustas Ina Järve.
Ta tõdes, et maaülikool on jätkuvalt populaarne kutsekoolide lõpetajate hulgas. „Kutsehariduse omandanute huvi edasiõppimise vastu suureneb igal aastal mõnevõrra, aga samaväärselt suureneb ka erialade valik, millele kandideeritakse. Põllumajanduse erialade lõpetajaid on kutsekoolidest edasi õppima tulnute hulgas hinnanguliselt 1/3.“
Ina Järve nentis, et viimased aastad on esile toonud põllumajanduse, toidutootmise/-kasvatuse ning toidujulgeoleku olulisuse, aga samuti jätkusuutliku keskkonna tagamise vajalikkuse ja ringbiomajandusega seonduva. „Need on kõik valdkonnad, mida Eestis saab õppida ainult maaülikoolis. Kindlasti on märkimisväärne Eesti Maaülikooli ülikõrge 37. positsioon põllumajandust ja metsandust õpetavate ülikoolide hulgas ja seda maailma tasemel. See annab õppijale kindluse ja on kvaliteedimärk sellest, et meie pakutav õpe on väga kõrgel tasemel.“
