Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) tegi 2023. aastal taimekaitsevahenditega seotud valdkonnas 1107 kontrolltoimingut. Kuidas taimekaitsevahendeid turustati ja kasutati, sellest annavad ülevaate PTA taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialistid Laine Järs ja Mirjam Potter.
Eestis on taimekaitsetööde tegemine rangelt reglementeeritud ja turule lubatud taimekaitsevahendid on inimestele, loomadele, keskkonnale, sh tolmeldajatele kujutava riski osas põhjalikult hinnatud. Kasutaja võib olla kindel, et Eestis registreeritud ja müügil olevate taimekaitsevahendite korrektsel kasutamisel ei põhjusta tema tegevus ohtu endale ega ümbruskonnale.
Eestis võib turustada ja kasutada üksnes meil turule lubatud taimekaitsevahendeid, mis on registreeritud PTA hallatavas taimekaitsevahendite registris. Registreering puudub üldjuhul kolmandatest riikidest ja ka teistest Euroopa Liidu (EL) riikidest toodud või välismaalt interneti teel tellitud vahenditel.
Turustamise kontroll ennetab kasutusvigu
PTA alustab taimekaitsevahendeid turustavate kaupluste ja hulgiladude kontrollidega juba kevadel, enne taimekasvatushooaja algust. Lõppkasutajani peab jõudma nõuetele vastav taimekaitsevahend, mis on väga oluline, et ennetada preparaadi kasutamisel tekkivaid vigu. Amet kontrollib turustamise kontrollide käigus erinevaid nõudeid, näiteks müügil olevate toodete ja nende infolehtede/märgistuse nõuetekohasust, müügiarvestuse pidamist, taimekaitsetunnistuse olemasolu ning turustuskoha vastavust nõuetele. Kõik taimekaitsevahendite turustajad peavad olema kantud turustajate registrisse. 2024. aasta alguse seisuga on registrisse kantud 259 turustuskohta.
Enim eksitakse toote märgistamisel
Kokku tehti mullu üle Eesti 216 taimekaitsevahendi turustamisega seotud kontrolli. Nõuetele mittevastavusi avastati 73 korral ja neist kümnel juhul vormistati õiguskorra tagamiseks ettekirjutus. Kõige sagedasem probleem on sarnaselt varasematele aastatele vead taimekaitsevahendi märgistusel. Samuti on turustajatel olnud probleeme müügiarvestusega ja müüjatel müügikohas taimekaitsetunnistuse olemasolu ja kehtivusega.
Lisaks oleme tuvastanud ka kauplusi, kes tegelevad taimekaitsevahendite müügiga, kuid kes pole turustajate registrisse kantud.
Ka internet on üks ohuallikas. Välismaalt oma tarbeks toodud või veebi teel tellitud, kuid Eestis turule mittelubatud taimekaitsevahend on illegaalne taimekaitsevahend. PTA kontrollis 24 e-poodi, kus tegeleti taimekaitsevahendite turustamisega. Puudusi tuvastati 15 korral.
Enim oli probleeme müügikuulutuse juures esitatud puuduliku või aegunud infoga. Taimekaitseseaduse kohaselt annab turustaja mitteprofessionaalsele kasutajale ettenähtud taimekaitsevahendi turustamise korral ostjale teavet taimekaitsevahendi kasutamise, eelkõige taimede töötlemise, nõuetekohase hoiustamise ja ohutu kõrvaldamise kohta taimekaitsevahendi kasutamisega seotud tervise- ja keskkonnariskide ning madalama riskiastmega taimekaitsevahendite kohta. E-poes peab olema vastav teave taimekaitsevahendi müügikuulutuse juures. Kui müügikuulutuse juurde on lisatud taimekaitsevahendi etikett, siis peab turustaja veenduma selle õigsuses ja ajakohasuses.
Nõuetele mittevastavaid preparaate riiki ei tohiks tulla
PTA ning maksu- ja tolliamet (MTA) teevad tihedat koostööd, et tuvastada preparaadid, mis Eesti turule või Euroopa Liitu jõuda ei tohiks. Samuti toimib operatiivne koostöö liikmesriikide vahel, et jagada infot võimalike kvaliteedinõuetele mittevastavate preparaatide kohta. 2023. aastal lasi PTA liikmesriigilt saabunud teavituse alusel laboris analüüsida ühe taimekaitsevahendi koostist. Analüüsi tulemusel selgus, et selle kvaliteet vastas nõuetele.
Hea meel on tõdeda, et inimesed on taimekaitsevahendite turustamise nõuetest aina teadlikumad. PTA-d teavitati 2023. aastal mitu korda taimekaitsevahendite müügiks pakkumisest privaatsetes sotsiaalmeedia gruppides. Tundmatu müüja pakutavaid taimekaitsevahendeid võidakse reklaamida kui efektiivseid ja keskkonnasõbralikke, kuid tegelikult ei ole turule mittelubatud taimekaitsevahendite mõju teada ja kasutamine võib põhjustada pöördumatut kahju nii inimesele, loomadele kui keskkonnale. Kui on vajadus taimekaitsevahendit kasutada, siis tuleks see soetada usaldusväärselt turustajalt, sest ainult nii saab kindel olla preparaadi sisus ja kvaliteedis.
Taimekaitsevahendi kasutamise kontrolle tehti 476 korral, millest 157 olid seotud PRIA toetuse taotlejate tingimuslikkuse kontrolliga. Taimekaitsevahendite kasutamise kontrolltoiming lõpetati rikkumisega 37 korral.
Õitsvaid taimi kiputakse pritsima
Taimekaitsevahendite kasutamise ohutuse tagab kõikide nõuete täpne järgimine. Peamiselt rikuti õitsvate taimede pritsimise keeldu. Lisaks puudus kas taimekaitsetunnistus, ei järgitud puhvertsoone või ei peetud kinni taimekaitsevahendite hoiutingimusest. Puudusi esines ka taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamises ja kasutustingimuste täitmises.
PRIA-le tehtavate kontrollide käigus tuvastati rikkumisi kokku 20, millest 16 olid valimivälised rikkumised. Peamine probleem oli taimekaitseseadme kehtiva ülevaatuse puudumine. Väga oluline on meeles pidada, et töökorras taimekaitseseade on ohutu ja tõhusa taimekaitsetöö aluseks. Kasutusel olevad taimekaitseseadmed peavad iga kolme aasta järel läbima tehnilise kontrolli, mida teevad PTA lepingulised partnerid. 2023. aastal tehti 380 tehnilist kontrolli. Tehnilise kontrolli tegijate kohta leiab infot PTA kodulehelt. PTA ametnikud kontrollisid taimekaitseseadmeid 158 korral ja koostasid kaheksa ettekirjutust, kõik seoses taimekaitseseadme kehtiva tehnilise kontrolli puudumisega.
Üks oluline ja tõhus järelevalve osa on seiresõidud, mida tehti taimekaitsetööde hooaja vältel kokku 56 korral. Enim tähelepanu pööratakse kevadisele umbrohu ja maakirbu tõrjele, õitsva rapsipõllu pritsimisele suvel ning glüfosaadi kasutamisele sügisel. Lisaks annab seiresõit hea võimaluse jälgida ja hinnata ka maanteehoolduses ning karuputkekolletes tehtavaid töid.
Taimekaitsevahendeid hinnatakse pidevalt ümber ning uute teadmiste ja uuringute valguses karmistatakse kasutustingimusi või keelustatakse mõni toimeaine sootuks. Siinkohal on vajalik rõhutada, et enne kasutamist tuleb alati veenduda, et nii vahend kui ka soovitud kasutusala oleksid Eestis lubatud ja kantud taimekaitsevahendite registrisse.
Etiketti peaks lugema ka kogenud kasutaja
Soovitame etikette lugeda alati enne taimekaitsevahendite kasutamist, sest neid uuendatakse ja seetõttu võivad muutuda kasutustingimused vms. Sõltuvalt rikkumise sisust ja iseloomust juhime taimekaitsevahendi kasutaja tähelepanu puudustele, koostame puuduste likvideerimiseks ettekirjutuse ning vajadusel teeme PRIA-le ettepaneku taotleja toetuse vähendamiseks.
Tegelik kasutus selgub analüüsitulemusest
Hea ülevaate taimekaitsevahendite tegelikust kasutamisest annavad jääkide analüüsid. Proovitulemuste alusel on võimalik kindlaks teha, kas vahendit on kasutatud lubatud kultuuril, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis.
Kokku võeti taimseid proove 95. Taimiku puhul olid prioriteediks proovid õitsvast taimikust ja koristuseelse glüfosaadi kasutamisega seotud proovid. Õitsvast taimikust võetavate proovidega kontrolliti peamiselt taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses, kuna eksimused rapsipõldude pritsimisel on suur oht tolmeldajatele, sh mesilastele. Keelatud ainete kasutamist rapsikasvatuses ei tuvastatud.
Glüfosaadi koristuseelse kasutamise kontrolliks võeti proove nii rapsist kui ka teraviljast, lubamatut kasutamist ei tuvastatud. Taimekaitsevahendite jääkide kontrolliks valmistoodangust võeti 99 proovi.
Maasikad olid üks prioriteete, aga proove võeti ka kartulist, erinevatest köögiviljadest, tera- ja kaunviljadest. Ligi pooled proovidest ei sisaldanud üldse jääke, ülejäänud proovides olid leitud jäägid üldjuhul väga väikesed või alla määramispiiri, mis tähendab, et need tooted olid ohutud ja vastasid nõuetele.
Taimekaitsetööd ei kujuta enamasti ohtu
Aasta jooksul registreeriti põllumajandus- ja toiduametis 53 taimekaitsevahenditega seotud vihjet. Seda on pea poole rohkem kui varasematel aastatel.
Peamised murekohad olid taimekaitsetööd elamute läheduses, päevasel ajal pritsimine, õhus leviv ebameeldiv hais, mure mesilaste pärast ja glüfosaadi koristuseelse kasutamise kahtlus.
Endiselt tuleb selgitada taimekaitsetööde põhireegleid
Hooaja jooksul laekus ka mitu taimekaitsetöödega seonduvat päringut, millele vastates on taas võimalus selgitada, millistel tingimustel üldse võib taimekaitsetöid teha. Mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks on kehtinud aastaid õitsvate taimede, sealhulgas õitsvate umbrohtude pritsimise keeld. Siiski vajab endiselt täiendavat seletust asjaolu, et taimekaitsevahendeid võib pritsida ka päevasel ajal, kui põllul ei ole õitsvaid taimi ja tuule kiirus on alla 4 m/s ning järgitud on kõiki teisi kehtivaid nõudeid.
Taimekasvataja põhieesmärk on saavutada põllumajanduskultuuri maksimaalne saagikus võimalikult väikeste kuludega. Selle saavutamisele aitab kaasa integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine.
Integreeritud taimekaitse peab olema a ja o
Integreeritud taimekaitse eesmärk on taimekaitsevahendite ja muude abinõude kasutamine majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning et tehtud töö oleks minimaalse ohuga inimese tervisele ja keskkonnale. Integreeritud taimekaitse üldpõhimõtete rakendamine on professionaalsele taimekaitsevahendi kasutajale kohustuslik.
