PRIA on asunud seisukohale, et kui põllumees taotleb enda haritavale riigimaale pindalatoetust, peab maakasutusel olema õiguslik alus ja formaalsed eksimused maade kasutamisel tähendavad automaatselt maa kasutamise õigusliku aluse ära langemist.
Pindalatoetuste ja maksetaotluste kontrollimise käigus ilmneb PRIA andmetel probleeme maakasutusõiguse olemasoluga. Kõikide pindalatoetuste puhul kehtib nõue, et toetuse saamiseks peab maakasutus põhinema õiguslikul alusel, kirjutas PRIA eelmises Põllumehe Teatajas. Lisaks selgitas PRIA, et kui riigimaa ei ole olnud taotleja kasutuses õiguspäraselt, siis ei ole selline maa toetuskõlbulik. Nimetatud seisukohaga ei saa nõustuda, kuivõrd selle küsimuse käsitlus ei ole sedavõrd lihtne. Õiguskord on loodud tagama õigusrahu. Iga eksimus ei tähenda seda, et õigussuhe on tühine. See on nii üksnes väga erandlikel juhtudel.
Õigusaktides ei ole täpsustatud seda, mida tähendab toetuste kontekstis maa kasutamise õiguslik alus või millal see puudub. Samuti ei ütle seadus, et mingi konkreetse eksimusega kaasneb maakasutuse õigusliku aluse äralangemine. Seega on tegemist tõlgendamise küsimusega. Järelikult oleks mõistlik uurida seda, kas mõni teine riigiasutus on sarnaseid küsimusi hinnanud PRIA-ga sarnasel viisil.
Riigi tegevus tekitab segadust
Riigikontroll analüüsis juba 2005. aastal riigimaade kasutamist ja tuvastas, et riigimaade kasutamise korralduses esineb palju probleeme, sh riigimaa valitseja teavitamata jätmine allrendile andmisest. Riigikontroll ei asunud seisukohale, et rikkumiste tõttu oleksid riigimaade kasutamiseks sõlmitud lepingud tühised.
Samuti ei ole riigimaade valitsejad ise PRIA poolt ette võetud probleemiga tegelenud ega võtnud seisukohta nagu tähendaks üks või teine rikkumine allrendi või kasutuse tühisust. Seega saab asuda seisukohale, et maakasutuse õigussuhte poolte jaoks ei ole PRIA välja toodud probleemi olemas.
Siinkohal omab õiguslikku tähendust ka fakt, et PRIA kui riigi esindaja ei saa väita, et riik ei ole teadlik sellest, kellele on riik andnud enda maad kasutada. Seega, kui tekivad probleemid, peavad peeglisse vaatama ka PRIA ja riik ise. Üldpraktika kohaselt võtab PRIA eraisikute maade topelttaotluste puhul segaduste ilmnemisel alati ennetavalt ise ühendust ja laseb taotluse ära parandada, kuid on selles küsimuses jäänud aastate jooksul tegevusetuks.
Riigile on olnud maade allrendi probleemi ajalugu ja ulatus väga pikka aega teada. Vaatamata sellele ei ole PRIA ega maaeluministeerium pidanud vajalikuks ettevõtjaid teavitada enda äärmiselt jäigast ja taotlejatele suurt kahju tekitavast tõlgendusest. Riik ei saa käituda sõnamurdlikult ja seda eriti olukorras, kus tõlgendus mõjutab isikuid tagasiulatuvalt. Kui PRIA on varem samade maade suhtes esitatud taotlused heaks kiitnud ja toetuse välja maksnud, siis on taotlejatele tekitatud mulje, et nende tegevus on olnud kooskõlas nõuetega.
Seega ei saa PRIA seisukohtadega nõustuda isegi siis, kui jätta kogu eelnev ajalugu tähelepanuta ja süveneda üksnes seaduse teksti.
Riigivaraseaduse seletuskirja kohaselt on riigivara valitsemise eesmärk riigi poolt kasutamata riigivara eesmärgipärane kasutuses hoidmine ja sellelt tulu teenimine. Riik on kehtestanud allrendile formaalsed nõuded selleks, et riigil oleks ülevaade riigivara kasutamisest ja riigivara teisele isikule kasutamiseks andmisega ei tekiks riigile kahju. Järelikult ei ole riigivaraseaduse eesmärk keelata või takistada riigimaade allrendile andmist. Üksnes formaalsete riigivaraseaduse nõuete järgimata jätmine ühe isiku poolt ei tähenda seega kolmandale isikule ehk taotlejale mittevastavust toetuse tingimuste mõttes.
Rendilepingute tühisus ei tulene ka võlaõigusseadusest. Riigivara kasutusse andmise nõuete järgimata jätmine ei muuda tühiseks rendileandja ja rendilevõtja vahel sõlmitud lepingut. Võlaõiguse kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust see, millises vormis on leping sõlmitud ega ka asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Näiteks on riigikohus selgitanud, et üürileping ei ole tühine üksnes põhjusel, et välja üüritav asi ei kuulu sellele isikule või tal ei ole õigust anda seda asja allüürile.
Samuti ei tulene rendilepingute tühisus maareformi seadusest. Maareformi seadus annab riigile õiguse nõuda maa kasutusvalduse saajalt leppetrahvi juhul, kui maa kasutusse saaja rikub kohustust mitte anda maad rendile või teisele isikule kasutamiseks. Seega ei tulene ka maareformi seadusest riigivara kasutusse andmise tagajärjena sellise rendilepingu tühisust, vaid üksnes sanktsioon leppetrahvi näol.
Iga juhtum on ainulaadne
PRIA peab otsustama toetuste kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse alusel. Seega ei ole PRIA kohustatud igal juhtumil iga hinnaga täie rangusega sekkuma. Vastupidi, PRIA-l on kohustus hinnata igal juhtumil eraldi toetuse kehtetuks tunnistamise tagajärgi taotlejale, hinnata toetuse andmise menetluse põhjalikkust ja väidetava rikkumise olulisust. Samuti tuleb hinnata ja kaaluda PRIA ja riigi rolli väidetava rikkumise korda saatmises.
Raske on mõista PRIA seisukohta, et formaalsed eksimused maade kasutamisel tähendavad justkui maa kasutamise õigusliku aluse ära langemist.
Õigusliku argumentatsiooni mõttes ei tulene selline järeldus otseselt seadusest. Vastupidi, PRIA-l oleks õiguslikus mõttes põhjendatum ja loogilisem asuda seisukohale, et formaalsed eksimused ei mõjuta maakasutuse õiguslikku alust. Siit omakorda tõusetub küsimus, kas kahtluse korral võiks PRIA tõlgendada seadust toetuse taotleja kasuks või kahjuks. PRIA eesmärk on toetada Eesti maaelu arengut. Seda eesmärki peab PRIA arvestama kõikide otsuste tegemisel.
