Sadadel ettevõtetel ja füüsilisest isikust põllumeestel on lõppenud või peagi lõppemas riigimaa kasutusvalduse lepingud, mis sõlmiti aastaid tagasi soodustingimustel.
Vahepeal on aga koostatud maareformi seaduse muutmise eelnõu. Selle jõustumisel peaks lepingute pikendamisel hakkama riigimaa kasutamise eest maksma turuhinda, mis on seni kehtinud soodushinnast üle 30 korra kallim.
Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro selgitas, et eelnõu eesmärk on viia kasutusvalduse lepingud nende pikendamisel kooskõlla riigivaraseaduse põhimõtetega. Samuti muuta kasutusvalduse tasud turuhindadele vastavaks.
Soodustuste aeg on ümber
„15 aastat tagasi sõlmitud kasutusvalduse lepingud on ajale jalgu jäänud. Samuti on nad praegu põhjendamatult soodsad – maade kasutajad maksavad keskmiselt kolm eurot hektari eest. Kasutusvalduse tasud on keskmiselt 34 korda odavamad kui riigivaraseaduse alusel sõlmitud rendilepingute tasud. See tuleneb asjaolust, et kehtiva seaduse järgi on kasutusvalduse tasu 2% maa 2001. aasta maksustamishinnast, riigivaraseaduse alusel sõlmitava maa rendihind on aga turupõhine,“ selgitas Tiina Vooro.
Ta lisas, et kui lepinguid kehtiva maareformi seaduse alusel pikendada, moonutab see konkurentsi põllumajandusettevõtete vahel ja on vastuolus Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. „Riigimaa kasutusse andmine ühetaoliste reeglite alusel tagab isikute võrdse kohtlemise,” lisas Tiina Vooro.
Euroopa Liiduga liitumisel sai Eesti üleminekuperioodiks erandi maareformi seaduse alusel maatulundusmaa soodustingimustel kasutusvaldusesse andmiseks. 15 aastat kehtinud kasutusvalduse pikendamine veel sama pikaks perioodiks sama soodsatel tingimustel ei ole enam käsitletav üleminekuperioodina ja seetõttu ei lähe varasema erandi alla.
Kasutusvalduslepingute pikendamine on riigivaraga tehtav tehing. Seetõttu peab selliste lepingute sõlmimisel arvestama riigivaraseaduses sätestatud riigivara valitsemise põhimõtetega. Seega pikendatakse kasutusvalduse lepinguid riigivaraseaduse alusel ja kasutusvaldajad hakkavad tasuma turupõhist kasutustasu sarnaselt teistega, kes rendivad riigilt põllumajandusmaad.
Küll aga kaalub riik kasutustasu hüppelist hinnatõusu leevendada vähese tähtsusega abi andmisega. Selleks on maaeluministeerium teinud ettepanekud riigikogus menetlusel oleva maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse täiendamiseks.
Hinnatõusu võib leevendada
Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban selgitas, mida vähese tähtsusega abi andmine endast kujutab.
„See tähendab, et abi andmisel kasutusvaldajale raha ei maksta, vaid selle arvelt loetakse kasutusvalduse tasu kas osaliselt või täies mahus makstuks,“ tutvustas Marko Gorban.
Maaeluministeeriumi tehtud ettepanek näeb ette, et üleminekuperioodil, s.o aastatel 2020–2022 rakendatav meede hinnatõusuga kaasneva mõju leevendamiseks on kavandatud kõigile kasutusvaldajatele, kelle kasutusvalduse lepingud lõpevad lähiajal.
„Sellise maandamismehhanismi rakendamine annab kasutusvaldajale mõistliku aja uue olukorraga kohanemiseks, võimaldades kavandada edasist tegevust ja leida vahendeid maa väljaostuks,“ kirjeldas Gorban.
Teine leevendusmeede on tema sõnul mõeldud kasutusvaldajatele, kel on vähem kui 60 hektarit maad. Nemad saavad vähese tähtsusega abi terve kasutusvalduse perioodi vältel. Vähese tähtsusega abi puhul peab aga arvestama, et abi saamist piirab põllumajandustootjale kehtestatud summaline ülempiir. Põllumajandustootjatel on võimalik kasutada vähese tähtsusega abi kuni 25 000 eurot (praegu veel 20 000 eurot) kolme aasta jooksul.
Kui palju kasutusvalduse lepinguid tänavu lõpeb ja kuidas neid pikendada?
Tiina Vooro, Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja
Eelmisel ja käesoleval aastal lõppevaid kasutusvalduse lepinguid on 182 kinnisasjal, neist 42 puhul on kasutusvaldaja avaldanud soovi maa välja osta. Paljud neist lepingutest ei ole veel lõppenud ega lähikuudel lõppemas ja seetõttu pole nende suhtes taotlusi maa välja ostmiseks esitatud.
Praegu kehtivatest kasutusvaldustest lõpeb 2020. aastal leping 149 kinnisasjal kogupindalaga 1872 ha. Tänavu tuleb tegeleda ka 70 maaüksusega, mille kasutusvalduse lepingud lõpevad enne 2021. a kevadist vegetatsiooniperioodi.
Praegu kehtiva maareformi seaduse järgi saab lepingu pikendamist taotleda kolme kuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Menetluses oleva seaduseelnõu järgi peab edaspidi taotluse lepingu pikendamiseks esitama kolm kuud enne lepingu lõppemist. See on vajalik, et kahe lepingu vahele ei jääks perioodi, kus põllumehel maakasutusõigus puudub. Seaduseelnõus on ette nähtud, et pärast seadusemuudatuse jõustumist jääb üleminekuperiood, mille jooksul taotluste esitamine jätkub vanal viisil. Lepingu pikendamise taotlus tuleb vabas vormis esitada maa-ametile.
Kui kasutusvaldaja ei soovi või kui tal ei ole õigust lepingu pikendamist taotleda (õigus sõltub sellest, millisel õiguslikul alusel sõlmiti esimene kasutusvalduse leping), siis on tal õigus maa välja osta. Vastav taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud enne lepingu lõppemist. Enampakkumist ei tehta, vaid maa müüakse otse kasutusvaldajale turuhinnaga.
Praegu on maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega reguleeritakse kasutusvalduse lepingute pikendamise korda, lugemine riigikogus peatatud. Millal see jätkub, pole teada.
Kasutusvaldajatega, kel on lepingud juba lõppenud, on maa-amet kontaktis, et neid nõustada. Need, kelle lepingud lõpevad pärast 15. juunit 2020, ei pea muretsema.
15. juuni on PRIA jaoks kontrollkuupäev, mille seisuga peab olema toetuse saamiseks maa kasutamisel õiguslik alus. Kui kasutusvalduse leping sel kuupäeval kehtib, siis saab maakasutaja 2020. a toetustaotluse ära esitada.
