Viimased aastad on toonud üha enam juhtumeid, kus PRIA toetus jääb tingimuste kunstlikule täitmisele viidates välja maksmata või nõutakse see tagasi pärast taotluses toodud tegevuste elluviimist.
Kui kohtute lähenemine on sel teemal seni olnud pigem konservatiivne, siis möödunud aastal tegi Tartu Ringkonnakohus otsuse, mis nihutas taotleja äritegevusse sekkumisel PRIA tegevuse piire.
Esimese küsimusena oli vaidluse all asjaolu, kas toetustingimuste kunstlikuks täitmiseks võib kvalifitseeruda tegevus, kus projektitoetuse partneriks olev juriidiline isik on loodud toetuse taotlemiseks vahetult enne taotlemist. Kohus selgitas oma otsuses, et kui juriidiline isik (antud juhul sihtasutus) on loodud õiguspäraselt ja on päriselt tegutsev, siis ei ole kohane kasutada määratlust „kunstlik“.
Kohtu hinnangul ei muuda seda seisukohta ka toetuse saaja eesmärk luua uus juriidiline isik toetuse saamiseks. Seda põhjusel, et vaidlusaluse meetme puhul ei tulenenud ühestki õigusaktist keeldu juriidilisel isikul oma tegevust ümber korraldada ning luua teist juriidilist isikut, et partneritena tegutsedes toetust taotleda ning vastav projekt hiljem ka koos ellu viia.
Ringkonnakohus rõhutas, et toetustingimuste kunstliku täitmise etteheite tegemiseks peaks tulenema meetme määrusest ka vastav keelav säte. Sellega tuletati meelde haldusõiguslikku põhimõtet, et iga haldusakt on õiguspärane vaid kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas.
.jpg "heworitz")
Taotlejatele ei saa seega teha etteheiteid tegevuste kohta, mis on kooskõlas kehtivate toetusmeetmete normidega – kõik PRIA etteheited peavad tuginema kehtival normil.
Tegevuse ümberkujundamist ei saa alati ette heita
Teise küsimusena oli vaidluse all asjaolu, kas ja millises ulatuses võib PRIA teha taotlejale etteheiteid tegevuse ümberkorraldamise kohta. Nimelt asus PRIA vaidluses seisukohale, et taotleja põhikirjaliste tegevuste laienemine ja töömahu suurenemine ei õigusta uue juriidilise partnerkeha loomist, vaid taotleja oleks saanud enda põhikirjalisi eesmärke muuta ning töötajaid juurde värvata.
Kohus selgitas otsuses, et ei saa pidada kohaseks juriidilisele isikule tehtavaid etteheiteid selle kohta, kas kõiki tegevustega seotud ülesandeid tuleb täita üksi või võib luua teatud ülesannete täitmiseks eraldiseisev juriidiline keha. Seda saab otsustada vaid isik ise. Eriti põhjusel, et mistahes põhikirjaliste eesmärkide muutmine võib olla oluliselt keerulisem, kui juriidilise isiku enda asutamine. Seejuures rõhutas kohus taas põhimõtet, et kehtivas õiguses puudub keeld juriidilisel isikul teise juriidilise isiku loomiseks.
Seega kinnitas kohus põhimõtet, et juriidilise isiku tegevuse vormi ja viisi üle otsustab alati
juriidilise isiku juhtorgan ning PRIA pädevus selle hindamisel on piiritletud üksnes meetme tingimustele vastavuse kontrollimisega.
Õigusi ei tohi segi ajada seotud isikute mõistega
Ehkki konkreetses vaidluses kinnitas Tartu Ringkonnakohus toetuse taotlejate õigust oma tegevuse kujundamiseks ja PRIA keeldu sellesse sekkumiseks, ei tohi seda segi ajada ühiste ärihuvide kaudu seotud isikute kontseptsiooniga.
Õigusliku regulatsiooni kohaselt käsitletakse selliseid ettevõtteid ühe põllumajandusliku ettevõttena ning taotleja vastavust toetuse saamise tingimustele ja muid toetuse saamise õigusi hinnatakse just kõigi ettevõtete üleselt ning nende näitajate koosmõjus.
