Tänavu kehtima hakanud uus töö- ja puhkeaja kord annab graafiku alusel töötavatele inimestele nädalas pikema katkematu puhkeaja, kuid muudab osadele tööandjatele keerulisemaks töögraafikute koostamise.
Euroopa Kohtu mullune otsus sätestas, et tööandja peab graafiku alusel töötajatele senise 36-tunnise katkematu puhkeaja asemel võimaldama nädalas 47 tundi katkematut puhkeaega. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) leiab, et sellist puhkeaja arvestamist on keeruline tagada nii põllumajanduses, kus töö on hooajaliselt intensiivne, kui ka suurtes toidutootmise ettevõtetes, kus tööd tehakse kahes või kolmes vahetuses.
EPKK ja teisedki erialaorganisatsioonid on suhelnud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ka teiste asutustega, tehes ettepaneku jätta kehtima senine kord, kuid selle ettepanekuga ei arvestatud. Nüüd aga on jõutud nii kaugele, et ministeerium koostab maikuu jooksul seaduseelnõu, et leida kompromiss nii töötajate kui ka tööandjate huvide vahel – see tähendab nii töötajate tervise kaitse tagamist kui ka tööandjatele paindlikkust tööaja korraldamisel.
Milles probleem?
Paljudes põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevates ettevõtetes kasutatakse tööaja arvestuses summeeritud ehk graafikuga tööaega. Neil, kes kasutavad n-ö lühike nädal-pikk nädal graafikut, võib uue korra tõttu tekkida vajadus lisavahetuseks ning ettevõte peab palkama juurde uusi töötajaid.
EPKK juhatuse liige Meeli Lindsaar tõi välja, et näiteks toidutööstustes tekib probleem üleminekul õhtuselt töövahetuselt hommikusele vahetusele. „Ettevõtjate sõnul jääb siin n-ö kolm tundi puudu. Näiteks Eestis mitut tootmisüksust omavas ettevõttes, kus töötab üle 700 töötaja, tähendab pikema puhkeaja võimaldamine seda, et juurde oleks vaja palgata umbes 70 inimest. Teise suure toidutootja sõnul, kellel on Eesti väikelinnas üks tootmisüksus, tähendab see minimaalselt 8–10 inimese juurde palkamist,“ tõi Lindsaar näiteid.
12-kuine arvestusperiood aitab?
Meeli Lindsaar lisas, et EPKK on olukorra selgitamiseks kohtunud ka Tööinspektsiooniga, kust öeldi, et põllumajanduses on erandina lubatud rakendada 12-kuulist arvestusperioodi, mis on graafikuga töö puhul tööandjale kõige paindlikum lahendus. „Suhtlesin ettevõtjatega ja nende sõnul kasutavad vähesed võimalust teha aasta keskmist töötundide arvutust, sest inimesed peaksid sel juhul aasta tööandja juures töötama. Aga sellist kindlust ei ole töötajal ega ka tööandjal,“ sedastas Lindsaar.
Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Carolin Liis Tamm pareeris, et see ei tähenda, et töötaja peaks tingimata 12 kuud ettevõttes töötama. „Kui töötaja lahkub varem, siis lõpeb periood töösuhte lõppemisega. Seega põllumajanduses on paindlikkus 12-kuulise arvestusperioodiga üsna hästi tagatud,“ sõnas Tamm.
Rõhk nõustamisel
Aasta alguses kasvas märgatavalt Tööinspektsiooni poole pöördunud inimeste arv, kes uue töö- ja puhkeaja tõlgenduse kohta selgitusi küsisid. „Jaanuaris-veebruaris küsiti selle kohta iga päev. Tööinspektsioonis on ametis nõustamisjuristid, kes nõustavad töö- ja puhkeaja teemadel, kuid tööajagraafikuid tõesti valmis ei tee,“ mainis Tamm.
Ta rõhutas, et praegu kestab üleminekuaeg ja seetõttu tegelebki inspektsioon esialgu nõustamise, mitte trahvimisega. „Kui Tööinspektsioon leiab, et töögraafik ei vasta uuele tõlgendusele, siis ei järgne ettekirjutust või sunniraha hoiatust, vaid püütakse suunata ja aidata graafikut ümber teha,“ kinnitas Tamm.
Põllumajandussektoris pole tema sõnul tänavu veel kontrolle toimunud, seega ei oska Tööinspektsioon öelda, kas ja kui palju on sektori ettevõtetes probleeme uue töö- ja puhkeaja rakendamisega.
Kommentaar: Valio teeb töögraafikud ülekattega
Moonika Meltsa, Valio Eesti personalidirektor
Valdav osa Valio töötajaid käib tööl graafiku alusel ja juba enne seadusemuudatust oli neile ette nähtud ka pikem puhkeaeg, nii et me ei pidanud tegema väga palju muudatusi. Ent seadusemuudatusest tulenevalt kohandasime töögraafikud pisut sobivamaks.
Arvestades Valio ettevõtte suurust (460 töötajat, neist tootmises 377, kus töö käib kahes vahetuses – toim) värbame regulaarselt uusi töötajaid, aga selle põhjus ei ole kindlasti seadusemuudatused. See on meie tootmise eripära ning töötajaid oleme alati planeerinud töögraafikutesse teatava varuga, sest värske piima tooted on kiire ringlusega ja peavad pärast valmimist kiirelt poelettidele jõudma.
Saame uue korraga hakkama
Puhkeaja arvestuseks kasutame neljakuulist arvestusperioodi. 12 kuu keskmise arvestus lisaks ilmselt tööaja planeerimisel tööandjale paindlikkust, ent samas on see praegu piirangutega meede, mis on kasutatav ainult kollektiivlepinguga tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajate puhul.
Nii et kokkuvõttes ei tekitanud seadusemuudatus meie tööprotsessides „auke“, sest osakonnad on suured ja graafikud on planeeritud ülekattega. Kui on aga väiksemad osakonnad, siis võivad tekkida alatunnid.
