• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Kubota heinatehnika

Neli küsimust ja vastust taimekaitsevahendite kasutamise kohta

autor: Eva Lind, Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja ja Eliise Mesi, Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna nõunik
aprill 2020
Kategooria: Taimekaitse, Põllumehe Teataja aprill 2020
Neli küsimust ja vastust taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Taimekaitsevahendeid kasutades tuleb silma peal hoida nii sellel, kui mõni vahend turult kaob, kui ka sellel, milliseid uusi tooteid Eesti turule lubatakse. Väga oluline on taimekaitsevahendite õige kasutamine, mille suhtes paraku kiputakse vahel eksima.

Milliste taimekaitsevahendite kasutamise õigus tänavu lõpeb?

Põhjus, miks taimekaitsevahendid turult kaovad ning registrist kustutakse, peitub enamasti Euroopa Komisjoni rakendusmääruse alusel toimeaine heakskiidu pikendamata jätmises või loa valdajate soovis pikendamist mitte taotleda.

Selle aastal 30. juunil lõpeb kasutamisõigus dimetoaati sisaldavatel insektitsiididel Danadim 40 EC ja Perfekthion Top, mis on põllumeeste seas leidnud kasutust laia tõrjespektri ning kontaktse ja süsteemse toimeviisi poolest. Dimetoaadi keelustamise põhjus oli suur terviserisk nii tarbijale kui ka käitlejatele, töötajatele ja kõrvalistele isikutele. Ka on riskihindamise käigus tuvastatud risk imetajatele, lindudele ja mesilastele, samuti lülijalgsetele, kes pole taimekaitses sihtmärgiks.

Teine oluline toimeaine, mille loa heakskiidu perioodi ei pikendatud ja mille kasutusõigus tänavu 3. novembril lõpeb, on tiaklopriid. Seda toimeainet sisaldavad putukatõrjevahendid Biscaya ning Proteus OD on Eestis põllumeeste seas aastate jooksul samuti suurt kasutust leidnud.

Registrist on kustutatud klorotaloniili sisaldavad teraviljapreparaadid Amistar Opti ja PROCEED, mille kasutamine seenhaiguste tõrjeks on lubatud 20. maini.

Salva traktor

Kuna toimeaine desmedifaami heakskiitu ei pikendatud, on registrist kustutatud suhkru- ja söödapeedi preparaat Betanal Expert, mille jäägid kujutavad ohtu nii tarbijale kui ka kariloomadele. Betanal Experti kasutusluba lõpeb 1. juulil. Samuti lõpeb loa valdaja soovil tänavu 1. juulil kasutusluba viiel glüfosaati sisaldaval tootel: Glyfos Supreme Plus, Klean G, Master Gly, Premazor Turbo ja Roundup Garden. Lisaks ei soovinud loa valdajad pikendada Eestis veel mitmete toodete kasutamist, mistõttu on registrist kustutatud Maister OD, MCPA 300 SL, Atlantis OD ja Stunt 250EC.

Milliste taimekaitsevahendite kasutamise õigus on juba käesoleval aastal lõppenud?

Toimeaine heakskiidu pikendamata jätmisest tulenevalt on kasutamise õigus tänavu lõppenud propikonasooli sisaldavatel toodetel Archer Turbo 575 EC, Taspa 500 EC Bumper 25 EC, FUNGTION, Propi 25 EC, Tilt 25 EC, Artea 330 EC, Bolt XL, Bumper Super ning Menara 410 EC. Lisaks glufosinaatammooniumi sisaldav Basta, tiraami sisaldav Vitavax 200 FF, dikvaati sisaldav DESSICA, Diqua, MAXIMA, DQ 200, Reglone Super ning pümetrosiini sisaldav Plenum. Need tooted on registrist kustutatud, lõppenud on ajapikendused müügiks ja kasutamiseks.

Tasub meeles pidada, et Eesti taimekaitsevahendite registrisse lisandub ka uusi tooteid. Praegu on põllumajandusametis töös näiteks dikvaati sisaldavatele toodetele alternatiivi pakkuv kartuli desikant Spotlight Plus, mis sisaldab toimeainet karfentrasoonetüül.

Samuti on meile esitatud mitmeid uusi putukatõrjevahendite taotlusi, sealhulgas suvirapsi puhtimisvahend Buteo Start (toimeaine flupüradifuroon), süsteemne ja kontaktne atsetamipriidi sisaldav Mospilan 20 SG ning ka mitmeid bioloogilisi preparaate.

Milliseid taimekaitsevahendeid tänavu kasutada tohib ja kuidas neid kasutada?

Iga taimekaitsevahend on turule lubatud kindlatel tingimustel. Seetõttu on väga oluline olla teadlik kõikidest kehtivatest nõuetest ja järgida rangelt taimekaitsevahendi kasutusjuhendit, et vähendada ohtu nii inimestele, loomadele, tolmeldajatele kui ka keskkonnale tervikuna. Tolmeldajate heaolule pööratakse suurt tähelepanu nii Euroopas kui ka kogu maailmas ja seetõttu kehtib ka Eestis õitsvate taimede pritsimiseks üldine keeld. Erand kehtib taimekaitsevahenditele, mille riskihindamise tulemusena on lubatud pritsimine nii põllukultuuri kui ka umbrohu õitsemise ajal ajavahemikus 22.00–05.00, ja see ei avalda mõju tolmeldajatele. Erand kehtib ka taimekaitsevahendile, mida on teatud kahjurite tõrjeks vaja kasutada päevasel ajal ning riski tolmeldajatele pole tuvastatud.

Päevasel ajal, kui mesilased ega teised tolmeldajad ei lendle, on lubatud kasutada kontaktseid taimekaitsevahendid, mis sisaldavad toimeaineid lambda-tsühalotriin, deltametriin ja taufluvalinaat ning asadirahtiin A.

2020. aasta hooajal võib kasutada süsteemseid tiaklopriidi sisaldavaid taimekaitsevahendeid, mille kasutusluba novembris lõppeb. Taimekaitsevahendeid Decis Mega, Decis Forte, Kaiso 50 EG, Karate Zeon ning Proteus OD võib kasutada päevasel ajal juhul, kui mesilased ega teised tolmeldajad ei lendle. Jätkuvalt on päevasel ajal lubatud kasutada tooteid Mavrik, Evure, NeemAzal-T/S ja Biscaya. Kõiki teisi insektitsiide võib pritsida ainult kell 22.00–05.00, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate lendlus pole veel alanud või on lõppenud.

Kasutamise erandiks taimede õitsemise ajal on Proteus OD, mida võib kasutada ajavahemikus 22.00–05.00 hernemähkuri tõrjeks herne õitsemise ajal, rapsi ja rüpsi hiilamardika tõrjeks ning oa-teramardika tõrjeks oa õitsemise ajal. Biscaya kasutamine õitsva rapsi, rüpsi ja maasika puhul on lubatud samuti ajavahemikus 22.00–05.00. Tootega Fastac 50 võib erandina tõrjuda hernemähkurit herne õitsemise ajal kell 22.00–05.00. Samas ajavahemikus tohib pritsida õitsvaid taimi toodetega Mavrik ja Evure.

Iga taimekaitsevahendi kasutamise nõuded, sealhulgas lubatud erandid, on kirjeldatud vahendi registrikandes ja infolehes.

Kust saab värskeimat infot turule lubatud ja registrist kustutatud taimekaitsevahendite kohta? Kas PMA saadab teavitusi?

Eestis turustamiseks ja kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite ja kasvuregulaatorite nimekiri muutub pidevalt. Registrisse lisatakse uusi taimekaitsevahendeid ja kustutatakse olemasolevaid. Samuti leiab infot kustutatud toodete kohta, mille ajapikendus veel kehtib.

Jooksvalt uuendatud infot turule lubatud taimekaitsevahendite ja nende kasutustingimuste kohta on saadaval taimekaitsevahendite registris ja jooksva aasta jooksul tehtud muudatused on avaldatud kuude lõikes eraldi põllumajandusameti kodulehel alammenüüs „Muudatused taimekaitsevahendite registris 2019. ja 2020. aastal“.
Euroopa Liidus vastu võetud olulisematest ja Eesti taimekasvatust enim mõjutavatest otsustest anname teada ka pressiteates või kajastame kodulehel asuvas rubriigis „Toimeainete ja taimekaitsevahendite registriga seotud muudatused“. Et info kindlamini taimekaitsevahendite kasutajateni ja turustajateni jõuaks, leiab ajakohast ja olulist teavet ka infolehtedelt.

Hea teada

Glüfosaadi kasutamise heakskiitmist hinnatakse uuesti

2017. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusmääruse, mille alusel pikendati glüfosaadi kasutusluba Euroopa Liidus viis aastat. Glüfosaadi kasutamise heakskiit kehtib seega kuni 15. detsembrini 2022. Seni võivad glüfosaati sisaldavad tooted igas liikmesriigis turul olla. Praegu on alustatud Euroopa Liidus taas glüfosaadi kasutamise ümberhindamise protseduuriga. Sel korral hindavad toimeainet ja selle jätkuvat heakskiitmise kriteeriumitele vastavust neli liikmesriiki: Prantsusmaa, Rootsi, Holland ja Ungari.

  • Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid, nende hulgas ka Eesti, on juba praegu glüfosaadi kasutamisele seadnud piiranguid. 2018. aastal keelati Eestis glüfosaadi koristuseelne kasutus saagi närvutamise või kuivatamise eesmärgil. Samuti on Eestis keelatud glüfosaati kasutada koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste vahetus läheduses. Sarnased regulatsioonid kehtivad põllumajandusametile teadaolevalt ka teistes riikides.
  • Glüfosaadi kasutamine teehoolduses pole Eestis aktsepteeritav ja eelistama peab mehaanilist umbrohutõrjet. Põhjamaades ja Balti riikides, kus järgitakse ühtseid taimekaitsevahendite turule lubamise reegleid, on jätkuvalt lubatud glüfosaati sisaldavate preparaatide vabamüük. Eestis on vabamüügis ainult need preparaadid, mille pakendid on suurusega kuni 1 liiter. Suuremad pakendid on mõeldud vaid professionaalsele kasutajale, kel on kehtiv taimekaitsetunnistus.

Sildid: taimekaitsevahendid
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Maaomanik saab taotleda tehnovõrgu talumistasu

Järgmine artikkel

Riigimaal põlluharijaid ähvardanud suur hinnatõus võib ära jääda

Seotud artiklid

Rabaveere farmi juht Olav Kreen kirjutab, et mesinike ja põllumeeste koostöö sujub aasta-aastalt paremini! Foto: mesinikud ootavad riigilt abikätt. Foto: Pixabay
Taimekaitse

Koostööst võidavad kõik!

aprill 2022
Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Foto: Pixabay
Taimekaitse

Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida

märts 2022
Taimekaitsevahendite valik jääb napimaks. Foto: Pixabay
Taimekaitse

Taimekaitsevahendite valik jääb napimaks

märts 2022
Kuidas jõuab taimekaitsevahend turule? Foto: Pixabay
Taimekaitse

Kuidas jõuab taimekaitsevahend turule?

oktoober 2021
Järgmine artikkel
Riigimaal põlluharijaid ähvardanud suur hinnatõus võib ära jääda. Foto: Shutterstock

Riigimaal põlluharijaid ähvardanud suur hinnatõus võib ära jääda

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2022

Sisuturundus

Maaelu arengukava. Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus. Foto: Shutterstock

Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus

aprill 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

aprill 2022
Solarstone

Eesti ettevõte Solarstone paneb viilhallid ja varjualused elektrit tootma

aprill 2022
Integreeritud taimekaitse. Foto: Shutterstock

Integreeritud taimekaitse – oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmisel

märts 2022
Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

märts 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika toetus toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.