• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

autor: Ann Riisenberg, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik
märts 2023
Kategooria: Keskkond, Põllumehe Teataja märts 2023
Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

Miks leidub meie vees juba kümmekond aastat tagasi keelatud taimekaitsevahendite toimeainet kloridasooni ja selle laguprodukti kloridasoon-desfenüüli?

Sellele küsimusele andis vastuse Eesti Maaülikooli äsja valminud uuring.

Ligi kümme aastat keelatud ainete nimekirjas

Euroopa Liidus on kloridasooni sisaldavad umbrohutõrjevahendid keelatud juba 2014. aastast. Vaatamata sellele leidub kloridasooni ning selle laguaineid laialdaselt Euroopa riikide pinna- ja põhjavees. Juba ligi kümme aastat on neid tuvastatud ka Eesti pinna-, põhja- ja joogiveest.

Ann Riisenberg, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik
Ann Riisenberg, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik

Kloridasooni ja selle peamise laguprodukti kloridasoon-desfenüüli sisaldust vees on Eestis mõõdetud alates 2012. aastast. Peamiselt on seda teinud Eesti Keskkonnauuringute Keskus nitraaditundliku ala põhjavee seire raames.

Pandivere ja Põltsamaa-Adavere nitraaditundlikul alal on aastail 2016–2019 põhjaveest kloridasoon-desfenüüli leitud peaaegu pooltes proovides, kusjuures rohkem kui neljandikus proovides ületas selle aine sisaldus põhja- ja joogivees lubatud normi.

Arvestades, et kloridasoon-desfenüül ei näita Eestimaa vees vähenemise märke, tuligi välja selgitada, kust aine sinna jõuab. Selguse saamiseks tellisid keskkonnaministeerium ja maaeluministeerium Eesti Maaülikoolilt uuringu.

Maaülikool võttis uuringut tehes proove neljal alal: Viljandimaal Olustveres, Jõgevamaal Adaveres ja Nõmaveres ning Tartumaal Mõras. Proove ei võetud ainult pinna-, põhja- ja joogiveest, vaid ka mullast ja sõnnikust ning loomade söödast.

Vee-, mulla-, sööda- ja sõnnikuproovid

Veeproove võeti 117. Kõigil uuritud aladel leidus osas proovides kloridasooni ning selle jääke põhja- ja joogiveele lubatud piirväärtusest (0,1 mikrogrammi liitri kohta) rohkem, kõige suurem aine sisaldus leiti Olustvere uurimisalal. Laguaine suurim sisaldus mõõdetigi mullu septembris Olustvere pargi allikast väljuvas truubis: 25 mikrogrammi liitris.

Uurimisaladelt võeti ka 23 mullaproovi. Proove võeti nii künnisügavuselt (kuni 30 cm) kui ka meetri sügavuselt. Adavere ja Olustvere põldude künnisügavusel leidus kloridasooni jälgi. Meetri sügavusel ainet ei leitud.

Tahke- ja vedelsõnnikus uuritavaid jääke ei tuvastatud. Samuti olid uuringualadel nendest jääkidest vabad nii kloridasooni jälgedega kui ka puhtal mullal kasvanud põllukultuurid. Seega pole alust arvata, et kloridasoon ja selle jäägid sõnnikuga mulda satuksid.

Kloridasoon-desfenüüli jälg leiti ühest loomasöödast (rapsišrotist), mis pärines väljastpoolt Euroopa Liitu. Praegustel andmetel ei kujuta selle ühendi söödas leidumine siiski ohtu põllumajandusloomade tervisele või põllumajandusmaa pinnase saastumisele.

Tegemist on peedikasvatuse pärandiga

Uuringus järeldatakse, et kloridasoon ja tema laguained on peamiselt talletunud pinnases ühest meetrist sügavamal, kust need sobivatel tingimustel järk-järgult põhjavette vabanevad. Võib ka oletada, et kloridasoon ja selle laguained on olnud aastakümneid seondunud künnikihis oleva orgaanilise ainega. Kloridasooni ja kloridasoon-desfenüüli allikaks on pinnasesse kogunenud jääkreostus. Pärit on see aastakümnete tagusest laialdaselt levinud peedikasvatusest, kus kloridasooni kasutati umbrohutõrjevahendina.

Uuringu raames kogutud andmed kinnitasid, et kloridasooni ja selle jääke meie keskkonda enam ei lisandu.

Jääkreostus ei ohusta loomi ega inimesi

Teaduskirjanduse põhjal saab järeldada, et kloridasoon ja selle laguproduktid võivad loomade tervist kahjustada vaid väga suurte koguste korral. Looduses neid aineid õnneks niisugusel hulgal ei esine.

Kloridasoon-desfenüüli leidumine joogivees pole ohtlik ka Eesti inimeste tervisele, sest ainetele kehtivaid piirväärtusi ei ole reaalne joogivee ja toidu kogustega ületada. Arvutused näitavad, et 100 kilo kaaluv inimene peaks tervisekahju tekkimiseks iga päev tarvitama sadu liitreid neid aineid sisaldavat vett.

Sildid: keskkondpõhjavesitaimekaitsetaimekaitsevahendidTartu Ülikoolväetamine
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Triivi vähendavate otsakute kasutamine taimekaitsetöödel

Järgmine artikkel

Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

Seotud artiklid

Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte
Persoon

Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

märts 2023
Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet
Persoon

Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

märts 2023
Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht
Arvamus

See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

märts 2023
Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay
Toetus

Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

märts 2023
Järgmine artikkel
PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja märts 2023

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.