Kehtiva seaduse kohaselt peavad põllumehed hiljemalt 30. juuniks esitama põllumajandusametile andmed selle kohta, milliseid põllukultuuride liike ja sorte nad on maha pannud ning kui suurele pinnale.
Kuna põllumeeste esindusorganisatsioonid juhtisid tähelepanu sellele, et andmete esitamise kohustus tekitab lisatööd, on riigikogu menetlusse antud seaduseelnõu selle nõude tühistamiseks.
Tänavu 1. jaanuaril hakkas kehtima taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse säte, mille kohaselt peab ettevõte, kes kasvatab põllukultuuri, sh külvab seemet toidu või sööda tootmiseks, esitama põllumajandusametile teavet kasutatud põllukultuuride liikide kohta. Esitada tuleb kasvatatava põllukultuuri nimetus ja sordi nimi ning iga sordi kasvatamiseks kasutatava haritava maa pindala. Samuti andmed selle kohta, kas kasutatud on sertifitseeritud seemet või paljundusmaterjali või oma tarbeks toodetud seemet (nn OTS-seeme).
Suvivilja kohta tuleb teave esitada külvamise aasta 30. juuniks ja talivilja puhul järgmise aasta 30. juuniks.
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu tõdes, et riigil ei ole praegu ülevaatlikku infot selle kohta, milliseid põllukultuuride liike ja sorte ning kui suurel külvipinnal kasutatakse, ning kas tegemist on sertifitseeritud seemne või OTS-seemnega.
„Teada on ainult põllumajandusameti sertifitseeritud seemne tootmise pindade ja koguste andmestik ning statistikaametist saab infot külvatud pindade kohta liigiti. See oli ka peamine põhjus, miks riigikogu maaelukomisjon selle nõude seadusemuudatuse teise lugemise käigus lisada otsustas,“ selgitas Sigmar Suu, et andmete kogumise eesmärk on saada ülevaade põllumajandustootmises kasutatavate sortide ja seemnete kohta.
MTÜ Eesti Seemneliit tegevjuht Karen Rätsep lisas, et loodav andmekogu parandab kindlasti ülevaadet Eestis kasvatatavate sortide kohta. „Praegu selline ülevaade põhimõtteliselt puudub. Seemneliidu kogutavad andmed ei ole avalikud, vaid esitatakse lepingu raames konfidentsiaalse infona ainult sordiesindajale. Põlluraamatutes on ilmselt üsna täpne info, milliseid sorte kasvatakse, kuid selle põhjal ei teki avalikku andmebaasi,“ nentis Rätsep.
Ta lisas, et seemneliidule tuleb jätkuvalt esitada aruandlust OTS-seemne kohta. „Seemneliidul on lepingud üheksa enda liikmeskonda kuuluva sortide esindamisega tegeleva ettevõttega, et esindada neid OTS-seemne valdkonnas. Nende lepingute alusel kogume põllumajandustootjatelt andmeid OTS-seemne kohta. Uuendame lepinguid oma sordiesindajatega igal hooajal ja täpsustame muu hulgas neile kuuluvate/esindatavate sortide nimekirjad, mille OTS-seemne kasutamine põllumehel sel aastal tuleb deklareerida,“ mainis Karen Rätsep.
Teekond põllukultuuride andmete esitamise nõude tühistamiseni
Tänavu jaanuaris saatsid Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Aiandusliit maaeluministrile rea küsimusi, et saada selgust, miks andmete esitamise nõue kehtestati, mis andmeid tuleb esitada seemneliidule, kuidas tehakse kindlaks kõik taimekasvatajad, miks suurendatakse bürokraatiat jpm. Veebruaris esitasid kolm esindusorganisatsiooni riigikogu maaelukomisjonile ettepaneku tühistada sordi kasutamise kohta teabe esitamise kohustus.
Seda soovi on arvesse võetud. Sigmar Suu maaeluministeeriumist kinnitas, et see nõue on plaanis tühistada, sest andmete kasutusotstarbest olulisemaks on kujunenud selle nõude täitmisest tingitud halduskoormuse kasv. Suu lisas, et vajadusel saab sedalaadi ülevaateid tellida ka näiteks uuringute kaudu, ehk leidub oluliselt väiksema halduskoormusega lahendusi.
„Praegu on riigikogu maaelukomisjonis menetlusel taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seadus. Selle raames on ka kõnealune nõue plaanis kehtetuks tunnistada. Samas on seoses koroonaviiruse kriisiga eelnõu lugemine peatatud ja ei ole veel teada, millal sellega jätkatakse,“ nentis Suu.
Seega peaksid põllumehed arvestama, et seadus kehtib, ja seni kuni seda pole muudetud, tuleb arvestada andmete esitamise kohustusega 30. juuniks.
IT-arendus pandi ajutiselt seisma
Andmete esitamise lihtsustamiseks pidi maaeluministeerium 1. juuniks 2020 looma võimaluse põllukultuuride andmete esitamiseks kliendiportaalis aadressil portaal.agri.ee.
Sigmar Suu sõnul on praegu IT-arendus seisma pandud. Kui aga andmete esitamise kohustus siiski jääb, siis saab kuni IT-arenduse valmimiseni põllumajandusametile andmeid esitada kasvõi e-kirja teel. Sigmar Suu avaldas siiski lootust, et riigikogu saab peatselt eelnõu lugemisega jätkata ja andmete esitamise nõue tühistatakse.
Segadus põllumeeste seas
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tegi hiljuti oma liikmete seas uuringu, millest selgus, et üle poole küsitlusele vastanutest ei jälgi seemne ostmisel, kas sort on kaitse all või mitte. Samuti väitis üle poole vastajatest, et neil pole OTS-tasude kohta piisavalt infot.
Seega vajab põllumeeste teadlikkus sordikaitse küsimustes parandamist. Suuremate tootjate teadlikkus sordikaitsest on natuke parem kui väiketootjatel, kuid puudujääke on ka suurematel tootjatel. Rohkem tuleb selgitada ka OTS-tasude eesmärki, tasu suuruse kujunemist ning tõhustada tasu kogumise süsteemi, et paraneks tasu maksmine.
Uuringus osales 212 põllumajandustootjat, neist 134 kasutab rohkem kui 100 hektarit põllumajandusmaad. 32% kõikidest vastajatest kasutab 101–300 hektarit maad, umbes 15% kasutab 301–600 hektarit ja ligi 17% vastajate kasutada on üle 600 hektari maad.
Hea teada: Oma toodetud seeme (OTS) on ettevõtja enda poolt kasvatatud seeme või paljundusmaterjal, mida ta kasutab järgnevalt oma ettevõttes põllumajandussaaduste kasvatamiseks.
Küsimus: Miks OTS-tasu maksma peab ja mille jaoks laekuvat raha kasutatakse?
Karen Rätsep, MTÜ Eesti Seemneliit tegevjuht
OTS-tasu on osa sordikaitse süsteemist, mis on loodud selleks, et tagada kõigi sortidega kokkupuutuvate poolte huvid: aretajatele võimalused luua uusi sorte, põllumajandustootjatele ligipääs vastupidavatele uudsetele sortidele, mille kasutamisel saavutada paremaid tulemusi; riikidele kindlus, et kasvava arvukusega inimkond on toidetud.
Kaitsealuste sortide OTS-seemne kasutamise lubamine enamlevinud kultuuride puhul on põllumeeste kasuks tehtud erand sordikaitses, kuid selle erandi kasutamisel tuleb järgida ka kaasnevaid kohustusi (aruandlus ja õiglane tasu sordiomanikule).
Valdav osa Eestis kasvatatud sorte on välismaist päritolu ja nende Eestisse toomiseks sõlmib sordiesindaja välismaise sordiomanikuga lepingu.
Üks lepingust tulenev kohustus on koguda hilisematel aastatel OTS-tasu põllumeeste endile paljundatud seemnelt. Kogutud OTS-tasudest makstakse seejärel osa tagasi sordiomanikule, kes saab selle suunata uute sortide aretustöösse. Teine pool jääb aga Eesti sordiesindajale, kes saab seda kasutada uute sortide uurimiseks ja katsetamiseks, mida edaspidi Eesti põllumeesteni tuua.
Sellises ringis liigub hüve uuest sordist aretajast põllumeheni ja tagasi. Sordikaitse toimimine sealjuures kindlustab, et aretajatel oleks jätkuvalt stiimulit tegeleda uute sortide aretamisega.
