• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Kalle Hamburg, elektroonikust kartulikasvataja

autor: KRISTINA TRAKS
aprill 2020
Kategooria: Persoon, Põllumehe Teataja aprill 2020
Kalle Hamburg naudib pigem tööd põllul kui müügileti taga. Foto: Scanpix, Alar Truu

Kalle Hamburg naudib pigem tööd põllul kui müügileti taga. Foto: Scanpix, Alar Truu

Üle 30 aasta kartulikasvatusega tegelenud Kalle Hamburg ütleb, et alustas nii nagu paljud teisedki praegu põllumajanduses tegutsejad – ühes taskus auk, teises ei sedagi ning ainsaks tööriistaks kõblas ja kärbsepiits.

Esimesed kartulid pani elektroonikuks õppinud ja Tallinnas elanud Kalle maha 1989. aasta kevadel. Oli talumaade tagastamise ja kolhooside lõpuaeg. Põllumajandus ärivaldkonnana oli kui kullaauk, sest valitses totaalne puudus kõigest. Samas poleks töökultuur tänapäevases mõistes kannatanud mingit kriitikat.

„Otsustasin vanemate maad tagasi võtta ning hakatagi põllumajandusega tegelema. Loomadega ma ennast siduda ei tahtnud, sest polnud lauta ega tehnikat. Käisin talupidajate kursustel Sakus ja seal sain tuttavaks sümpaatsete kartuliteadlaste Viive Rosenbergi ja Luule Tartlaniga. Nii jõudsingi kartulikasvatamiseni ja meie koostöö on kestnud tänapäevani,“ räägib Kalle.

Kartul kopaga kasti

Tol alustamise aastal oli suur defitsiit ka seemnekartulist. Selle limiiti pidi taotlema ja tutvusi ära kasutama. „Tuttava tuttava kaudu jäi jutt, et saan ühe autokoormatäie kartuliseemet. Otsisin siis Tallinnast kõige suurema auto,“ muigab Kalle. Rõõm süsteemi ülekavaldamisest kestis aga seni, kuni ta nägi, kuidas kartuliseeme autokasti laaditi – kopaga. „Kui saadud kraami kodus sorteerima hakkasin, selgus, et pool sellest oli kuivmädanikku täis ja läks praaki.“

Ega esimese aasta saagist õiget nahka ei tulnudki. Järgmisel aastal kasvatas Kalle juba ise meristeemtaimedest seemne, nii nagu teadlased olid soovitanud teha. Alles kolmandal aastal sai ta saagi, mis esimese katsetusega võrreldes oli super. „Tollal oli üldiselt kartuli kvaliteet nii vilets, et korraliku kvaliteediga kartulit müüsin lausa järjekorra alusel. Nagu kõigest muust, oli ka sellest defitsiit,“ meenutab ta.

EPA2023

Kartulikasvatus hakkas vaikselt kasvama. Kalle Hamburgil pole olnud ambitsioone saada suurimaks kasvatajaks, põllud laienesid üsna jõukohaselt. Alguses oli ta ise nii põllul töötamas kui ka turul saaki müümas. 2000. aastal sai alguse TÜ Talukartul ja Kalle keskendus rohkem kartuli kasvatamisele. Ta ütleb, et ei ole väga müügiinimene ning naudib pigem tööd põllul kui müügileti taga.

Algusest peale on ta rõhku pannud pigem seemne- ja vähem toidukartuli kasvatamisele. Praegu on kartul maas 30–40 hektaril, lisaks kasvatab Kalle ka teravilja ja rapsi, sest põldudele on vaja viljavaheldust. „Kartul jätab 60% toit­aineid mulda ja sellepärast kasvatan teravilja ise. Poleks mõistlik seda maad välja rentida, et keegi sealt supersaagi võtaks,“ ütleb ta.

Omad nõksud

Kartulikasvatamist on peetud lihtsaks, kuid Kalle ütleb, et nõkse peab teadma. Kartul maitseb paljudele ehk ta on vastuvõtlik taimekahjuritele ja haigustele. „Vaenlasi on tarvis tunda. Kui sa neid ei tunne, võib kogu asi lõppeda fiaskoga,“ ütleb Kalle.

„Taimekaitsevahendite kasutamisega on nii ja naa. Euroopas valitseb roheliste diktaat ja aina keelatakse taimekaitsevahendeid ära, kuid alternatiivi ei pakuta. Samas tarbija tahab endiselt saada tippkvaliteediga kartuleid. Väga keeruline on seda saavutada, kui nõutakse sisuliselt mahekasvatatud kuldmune. Alati lisandub ka ilmafaktor – tingimata on mingi probleem sademetega, neid on kas liiga vähe või liiga palju.“

Muidugi katsub põllumees kahjureid ja haigusi üle kavaldada. Näiteks lehemädanikul hoiab Kalle silma peal automaatilmajaamade abil. Need asuvad kartulipõllul ning saadavad iga kolme tunni tagant mitmesuguseid andmeid Šveitsis asuvasse serverisse, kus on loodud matemaatilised mudelid, mille põhjal paneb süsteem kokku graafiku lehemädaniku arenemisest. Kartulikasvataja teab nende andmete järgi täpselt, millal on kõige õigem aeg lehemädaniku tõrjeks. „Põllul ei toimu umbropsu taimekaitsetöid. Ei ole mõtet kulutada preparaate ega töötunde tühja töö tegemise peale,“ lisab Kalle.

Põldudel kasutab ta Šoti tehnoloogiat: muld aetakse suurtesse peenardesse ning kobestatakse ja sõelutakse läbi, igas peenras on kaks vagu, kuhu pannakse kartulid maha. Koristades kombain lausa kihutab põllul – 6–8 km tunnis, ja kuna sõelutud mullas kive pole, võtab 3,5 tonni kartuleid kaheksa minutiga. Sama tööd käsitsi tehes jõuab üks inimene päevaga võtta umbes tonni kartuleid. Hea saak on Kalle sõnul 40 tonni hektarilt. Talle kuulub ka Eesti kartulikasvatuse rekord: teadlaste poolt kinnitatud 72 tonni mugulaid ühe hektari pealt.

Kartulid ja makaronid

Kui nõukogude ajal kutsuti Eestit kartulivabariigiks, siis praegu pole endisest hiilgusest suurt midagi järel. Kartulitarbimine on aastaid olnud langustrendis nagu ka kasvatamine. Põhjus on lihtne – kartuli toiduks valmistamine on aeganõudev ning kiire eluviisiga inimestele näib lihtsam makaronid potti puistata. Kartuli haihtumine toidulaualt ei ole sümptomaatiline mitte ainult Eestile, vaid see on nii kõikides riikides, kus varem kartulit palju tarbiti.

Kas Kalle pole mõelnud, et hakkaks hoopis midagi muud kasvatama? „Ei ole seda mõtet pähe tulnud. Oleme teinud tööd, et kartulitarbimist erinevates ühiskonnagruppides propageerida,“ ütleb kogenud kartulikasvataja.

Tarbimine on muutunud ka selles suhtes, kust ja kuidas kartulit ostetakse. Enam ei osteta sügisel keldrisse kogu talvekartulit, sest paljudel pole keldreidki. Ka turult kartuliostmise traditsioon on aegade hämarusse vajumas. „Pole ime, sest Nõmme turu hinnad on kordades üle kaubanduskettide hindadest. Inimesel on mugav osta kartul sealt, kus ta ostab ka ülejäänud toidukauba ja nii ongi poed põhilised kartuliostukohad,“ ütleb Kalle.

Sellega, et poodides müüdav lahtine kartul tihtipeale kriitikat ei kannata, on kartulikasvataja nõus. „Jah, iga endast lugupidava kartulikasvataja praakkartul on ka parem kui see lahtine must kartul,“ ütleb ta. Eks küsimus on hinnas ja hind on kartuli puhul paraku kõige tähtsam. „Kui kohalik kartulikasvataja sobiliku hinnaga kartulit ei anna, tuuakse seda sisse ükskõik kust.“

Lisaprobleem tarbijale on ka see, et kartul asub kauplustes samal pinnal näiteks tomati ja banaaniga. Jah, köögiviljad on erksa valguse käes atraktiivsed, aga kartulile sellised tingimused ei sobi – ta muutub roheliseks ja temas tekib solaniin, mis pole inimese tervisele kasulik.

Kalle räägib hinnakurioosumist näitliku loo. Neli aastat tagasi oli kartuli hind väga madal. Kalle oli kutsutud „Ringvaate“ saatesse rääkima, kuidas valida talvekartulit. „Tahtsin näidata traatussi puretud kartulit ja otsisin seda oma saagi hulgast kolm tundi. Ei leidnud. Läksin siis poodi, võtsin sealt umbes pool kilo kartulit, mille eest küsiti 7 senti. Mida muud sa veel selle raha eest saad ja kui olematu pidi siis olema hind, mis tootja kartuli eest sai,“ imestab ta. Kas traatussi näidiseid leidus poekartulite hulgas? „Jah, sealt sain näidised kätte küll,“ nendib Kalle.

Eesti kartuliturgu nimetab Kalle heitlikuks. Meil ei ole oma kartulitööstust ning seega peavad Eesti kasvatajad leppima, et toote hind kõigubki siia-sinna olenevalt aastast ja saagist. Näiteks möödunud aasta saak oli nii suur, et Eesti kasvatajad said kartulit eksportida Poola ja Lätti-Leetu, kus põud saagile kurja tegi.

Milline paistab Eestimaa köögiviljakasvatuse tulevik?

Kalle Hamburg sõnab, et koroonakriis teda praegu kuigivõrd mõjutanud ei ole, sest välistööjõudu ta ei kasuta. „Koosolekutel peab nüüd vähem käima ja see on isegi hea,“ sõnab ta. Samas köögiviljakasvatajaid ning piimafarme mõjutab kriis küll, sest paljud neist sõltuvad ju välistööjõust.

Pole väga kasumlik äri

„Köögiviljakasvatajad on tõsise dilemma ees, sest sisendi hinna osakaal toodangu müügihinnast on väga suur. See tähendab, et kui sa ei saa taimi õigel ajal maha pandud ja saaki õigel ajal koristatud, siis oled kõvasti miinuses. See äri pole nii kasumlik, et kannatada välja olukord, kus pool saaki jääb töökäte puuduse tõttu üles võtmata.“

Kalle Hamburg loodab, et poliitikud mõistavad seda, kui oluline on otsustada kiirelt. „Praegu ei ole aeg teha katsetusi, hoides piirid jaanipäevani võõrtööjõule kinni ja vaadata, kas Eesti inimene läheb põllule tööle. Aga kui ei lähe? Jaanipäeval tööjõuprobleeme lahendades on juba hilja mis hilja,“ kinnitab Kalle Hamburg.

Tema sõnul on väga raske ennustada, mis köögiviljakasvatusest saab. Me sõltume ka impordist ja pole teada, mida hakkavad tegema naabrid. Soome kohta oli juba uudis, et tõenäoliselt köögivilja hind tõuseb, kuna võõrtöölisi ei lasta riiki.

Elame heaoluriigis

Võimalikud on ka ekspordipiirangud. „Meie valitsus peaks mõistma, et võõrtööjõu kasutamine põllumajanduses on heaoluriigi tunnus. On see siis halb, et meil nii hästi on läinud ja me ise enam põllul ei küüruta,“ märgib Kalle ja lisab, et kõige olulisem on enda ja oma töötajate tervist hoida ning katsuda mitte kaasa minna paanikaga.

Hea, et Kalle Hamburg ei hakanud kasvatama krüsanteeme!

Viive Rosenberg
Viive Rosenberg.

Kartuliteadlane Viive Rosenberg on üks neist, kes inspireeris Kalle Hamburgi just kartulikasvatusega tegelema. Ta meenutab ammu juhtunud lugu, kuidas Kalle tulnud ühel ilusal hommikul Saku teaduskeskusesse, et küsida nõu krüsanteemikasvatuse kohta.

„Tal oli idee lilli hakata kasvatama. Viisin ta siis kasvuhoonesse, kus parasjagu kartulitaimi paljundati. Kalle sattus nähtust nii vaimustusse, et lubas kohe hakata kartulit kasvatama,“ meenutab Viive Rosenberg.

„Nii läkski! Kalle võttis meilt kaasa Vigri ja Antsu seemet ning kasvatas neid. Tal olid väga ilusad põllud ja head saagid.“

Hiljem hakkas Kalle Hamburg küll rohkem Saksa sortidega tegelema, kuid koostöö kartuliteadlasega jätkus ikkagi – saadi kokku erialastel üritustel ning oldi liikmed MTÜ-s Eesti Kartul. See mittetulundusühing tegeles kartuli propageerimisega ja teadmiste-oskuste jagamisega, näiteks korraldati õppereise.

Viive Rosenberg nendib, et ega Kallel ei ole kõige paremad maad, kipuvad vee alla jääma. „Samas on ta oma töös visa ja arukas ning nii asjad edenevadki. „Ei“ ei oska ta hästi öelda, sellepärast on ta kõiksugustes komisjonides liige ja peab end jagama mitme asja vahel,“ ütleb Viive Rosenberg.

Jutu lõpetuseks mainib Rosenberg, et tal on hea meel, et Kalle ei hakanud lilli kasvatama, sest nendega oleks olnud palju raskem kui kartuliga.

Sildid: Eesti põllumeeskartulikasvatuspersoon
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Põllumehed võivad pääseda põllukultuuride andmete esitamisest

Järgmine artikkel

Parem pool muna kui tühi koor

Seotud artiklid

Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix
Persoon

Airi Külvet: loodussõbraliku põllumajanduse usku talupidaja

juuli 2023
Üks põhjus, miks Teele Eskor läks veterinaariks õppima, on veterinaaride puudus. „Olen oma loomi sageli pidanud ravima telefoni ja videote saatmise teel,“ nendib noortalunik Teele. Foto: erakogu
Persoon

Teele Eskor: piimal on tulevikku!

aprill 2023
Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte
Persoon

Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

märts 2023
Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet
Persoon

Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

märts 2023
Järgmine artikkel
Võõrtööliste ootel põllumajandus. Foto: Pixabay

Parem pool muna kui tühi koor

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.