• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Taimekaitsevahendile Danadim 40 EC on väljastatud eriluba kasutamiseks sügishooajal

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
mai 2020
Kategooria: Taimekaitse
Danadim 40 EC on väljastatud eriluba kasutamiseks sügishooajal. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Põllumajandusamet rahuldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja taotluse ning väljastas eriloa taimekaitsevahendi Danadim 40 EC kasutamiseks 2020. aasta sügishooajal.

Eriloa kohaselt võib olemasolevaid Danadim 40 EC laovarusid kasutada ajavahemikul 20. juuli 2020 kuni 20. oktoober 2020, luba on väljastatud taimekaitsevahendi kasutamiseks talinisul, talirukkil, taliodral ja talitritikalel.

heworitz

„Seni kehtiva loa kohaselt oli Danadimi kasutamine lubatud kuni 30. juunini 2020. Olukorras, kus taliteraviljade külvipinnad Eestis on aasta aastalt suurenenud, on oluline, et põllumeeste tööriistakastis oleks vahendid kahjurite edukaks tõrjumiseks. Enne taimede talvituma minekut on vajalik tagada võimalikult heas elujõus taimik, mis on kahjuritest ja haigustest vaba,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Olav Kreen.

Kreeni sõnul on talivilja kaitsmine oluline, sest seoses soodsate ilmastikutingimustega on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud teraviljakahjuri rootsi kärbse osakaal, kes on varajasel kahjustusel võimeline hävitama kogu taimiku. Kuna rootsi kärbest saab tõrjuda ainult süsteemsete toodetega ning alternatiivide puudumise tõttu on Danadimi erikasutusloa pikendamine põllumeestele suureks abiks eelseisval sügishooajal.

heworitz

„Põllumajanduskoda tänab ametnikke ja maaeluministrit, kes on mõistnud probleemi tõsidust ning lubanud selle erisuse rakendamist,“ ütles koja teraviljatoimkonna juht.

Siinkohal rõhutab põllumajanduskoda veelkord, et taimekaitsevahendite kasutamisel on oluline rakendada teadlikku ja säästlikku lähenemist. Tuleb tagada kehtivatest eeskirjadest kinnipidamine ning taimekaitsevahendi hoolikas ja õige kasutamine. Koda tunnustab Eesti põllumeeste seni tehtud ja jätkuvaid pingutusi selle nimel, et nende tootmine oleks jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik. Taimekaitsevahendeid ei kasutata põhjenduseta, vaid ainult saagi päästmise eesmärgil ja ikka selleks, et kindlustada Eesti toiduga varustatus.

Enne kasutamist tuleb kindlasti põhjalikult tutvuda Danadimi eriloas esitatud tingimustega ning toote infolehega, mis on leitav Põllumajandusameti kodulehelt.

Taust

Teraviljale on täna Eestis kasutada lubatud sisuliselt vaid kaks süsteemset putukatõrjevahendit – Danadim 40 EC (dimeteoaat) ja Proteus OD (tiaklopriid). Danadimi kasutamine tavaloa alusel on lubatud kuni 30.06.2020 ja Proteus OD kasutamine kuni 03.11.2020.

Viimaste aastate üks olulisim teraviljakahjur on rootsi kärbes, keda on võimalik tõrjuda vaid süsteemsete toodetega ning kes kahjustab teravilju peamiselt sügisel, kui Danadim 40 EC kasutamise luba on lõppenud. Hetkel on Eestis ainus samadele kasutusaladele registreeritud süsteemse toimega putukatõrjevahend Proteus OD, mis sisaldab toimeainet tiaklopriid. Proteus OD toime jääb aga rootsi kärbse tõrjel nõrgaks ning toime pikkus lühikeseks.

Lisaks vähendatakse nii dimeteoaadi kui tiaklopriidi ehk eri toimemehhanismidega süsteemsete putukatõrjevahendite kasutamisel järgnevate putukapopulatsioonide resistentsuse riski teket. Eri toimemehhanismiga vahendid on vajalikud ka teiste varjatud eluviisiga putukkahjurite tõrjeks, kelle levik ja arvukus on kliimamuutuste valguses viimastel aastatel suurenenud.

Lisainfo

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Olav Kreen, tel 514 2124, olav.kreen@epkk.ee ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnajuht Riina Maruštšak tel 552 8263, riina@epkk.ee

Sildid: EPKKliitude uudisedpõllumajandusamettaimekaitsetaimekaitsevahendid
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Otsime parimat metsamajandajat!

Järgmine artikkel

Aeg saab otsa: välismaa põllutöölised tuleb erandkorras Eestisse lubada

Seotud artiklid

Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss
Euroopa Liit

Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

juuni 2026
Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel
Euroopa Liit

546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

juuni 2026
Stefan Gernert ja Hania Lederking.
Haridus

Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

juuni 2026
Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold
Mets

Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu 10 metsaomanikku

juuni 2026
Järgmine artikkel
Välismaa põllutöölised tuleb erandkorras Eestisse lubada. Foto: Pixabay

Aeg saab otsa: välismaa põllutöölised tuleb erandkorras Eestisse lubada

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.