Põllumeeste esindusorganisatsioonid on varakevadest saadik püüdnud lahendada põllumajandussektori tööjõuprobleemi, selgitades valitsusele, et välistööjõu riiki lubamine on hädavajalik. Jaanikuu lõpuks ei olnud selgitustöö vilja kandnud.
Põllumehe Teataja esitas valitsusjuht Jüri Ratasele, välisminister Urmas Reinsalule ja siseminister Mart Helmele kolm küsimust selle kohta, mida tööjõumure likvideerimiseks kavatsetakse ette võtta. Kuna valitsuses kujundas sel teemal seisukoha siseministeerium, siis vastas küsimustele siseminister Mart Helme.
Millal avatakse Eesti piir Ukraina kodanikele?
Arutelud Euroopa Liidu ning Schengeni välispiiri ületamise piirangute leevendamise täpse kava üle Euroopa Komisjoni juhtimisel käivad.
Kokku on lepitud selles, et välispiir avaneb järk-järgult ja eelkõige selliste kolmandate riikide kodanikele, kus epidemioloogilised näitajad seda võimaldavad. Samuti tuleb arvestada sellega, millised piirangud on kolmandad riigid kehtestanud oma kodanike riigist välja lubamisele.
Seega, kui kolmas riik kuulub Euroopa Liidu tasandil kokkulepitavasse turvaliste riikide nimekirja ja see ei ole piiranud oma kodanike riigist lahkumist, siis on välismaalasel võimalik seadusliku aluse ehk viisa või viisavabaduse alusel, ja kehtiva lühiajalise töötamise registreerimise olemasolul Eestisse tulla.
Eeldusel, et juuli alguses ei avata piiri Ukraina tööliste Eestisse saabumiseks, siis mida soovitate farmeritele piimakarjakasvatuse senises mahus ning tõrgeteta töö jätkamiseks (teadupärast sõltub veerand Eesti lehmadest võõrtööjõust elik lüpsjatest ning teistest farmitöötajatest).
Meil on Eestis hulgaliselt töötuid ning riigi kohustus on praegusel keerulisel ajal olla toeks Eesti elanikele ja luua neile võimalused vabadele töökohtadele asumiseks. Tänase seisuga on registreeritud töötuse määr 7,8 protsenti ehk meil on üle 50 000 töötu.
Eestis on hästi välja arenenud kutseõppesüsteem ja valitsus soodustab igati ka töötajate ümberõpet, et aidata inimestel tööturu vajadustega paremini kohaneda.
Üleminekuks on samuti juba loodud toimivad mehhanismid. Toon taaskord esile, et põllumajandussektorile loodi täiesti eraldiseisev meede, millega lubati siin seaduslikult viibivatel võõrtöölistel Eestis töötada kuni 31. juulini, et võimaldada tööandjatel uue olukorraga kohaneda ja leida Eesti elanike seast sobivad töötajad. Töötukassa panustab igakülgselt, et Eesti tööotsijad ning tööandjad omavahel kokku viia.
Tänavu märtsis pikendas valitsus Eestis viibivate võõrtööliste töötamisõigust kuni 31. juulini 2020. Kas on plaanis nende inimeste siinviibimise ja töötamise õigust pikendada või mitte? Kui luba pikendatakse, siis mis ajani?
Eestis seaduslikult viibivale välismaalasele täiendava töötamise võimaldamine kuni 31. juulini on seadusandja tahe ning see tuleneb välismaalaste seadusest. Vabariigi Valitsusel puudub pädevus teha vastavast tähtajast erandeid – see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Täiendavalt on valitsus juba konsensuslikult esitanud oma seisukoha ka selles osas, mis võimaldaks antud tähtaja pikendamist.
Juba kehtestatud regulatsiooni eesmärk on anda põllumajandussektorile mõistlik kohanemisaeg, leidmaks Eesti elanike seast sobivaid töötajaid.
Selle aja pikendamine oleks vastuolus Eesti töötajate huvide ja ootustega kaitsta Eesti tööjõuturgu ja leida neile võimalusi vabadele töökohtadele asumiseks ega täidaks ka eesmärki leevendada tööjõuga seonduvaid probleeme suvisel hooajal.
