Riigikogu menetlusse on jõudnud välismaalaste seaduse muudatused, mille kohaselt tuleb tööandjal maksta kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele vähemalt tegevusala keskmist palka ja neid saab palgata senisest lühemaks perioodiks.
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Suure tõenäosusega plaanivad poliitikud muudatused vastu võtta veel selle aasta jooksul.
Hooajatöötajate töötamise aega vähendatakse
Praegu on kolmandast riigist pärit välismaalasel lubatud Eestis töötada hooajatöötajana kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Eelnõu lühendab ajutiselt seda perioodi. Edaspidi võib välismaalasest hooajatöötaja Eestis töötada maksimaalselt 183 päeva ehk kuus kuud. Muudatus kehtib kuni 2022. aasta 30. aprillini ja pärast seda võib välismaalane teha hooajatööd jälle kuni 270 päeva.
Muudatus mõjutab neid sektoreid, kus praegu on lubatud välismaalasest hooajatöötajat palgata: põllumajandus, metsamajandus, kalapüük, majutus ja toitlustus ning toiduaine- ja joogitööstus. Muudatuse eesmärk on kaitsta kohalikku tööjõuturgu ja ennetada olukorda, kus kohalik töötaja asendatakse välistöötajaga. Lisaks loodavad eelnõu koostajad, et muudatus tagab selle, et välistööjõudu kasutatakse ainult hooajatööde tegemiseks.
Hooajatöötajale tuleb maksta sektori keskmist tasu
Praegu kehtiva seaduse kohaselt tuleb tööandjal maksta lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele vähemalt Eesti keskmist palka (lühiajaline töötamine: kuni 365 päeval 455 päeva jooksul). Erandina ei kehti see välismaalastest hooajatöötajate kohta. Riik soovib eelnõuga praegust olukorda muuta ja lisada seadusesse nõude, et tööandja peab välismaalasest hooajatöötajale maksma vähemalt tegevusala keskmist palka. Näiteks metsandusega tegeleval tööandjal tuleb edaspidi maksta hooajatöötajale vähemalt 1370 eurot kuus, toidutootmises 1123 eurot, taime- ja loomakasvatuses 1044 eurot ning majutuses 957 eurot.
Eelnõu näeb ette mõnevõrra soodsama palgakriteeriumi lihttöölistele. Tööandja kohustub maksma hooajatöötajast lihttöölisele vähemalt 80% tegevusala keskmisest palgast. Näiteks põllumajanduses tuleb lihttöölisele maksta vähemalt 835 eurot. Hooajatöötaja ametikoht tuleb märkida politsei- ja piirivalveametile esitatavas lühiajalise töötamise registreerimise taotluses.
Riik põhjendab hooajalisele töötamisele palgakriteeriumi kehtestamist sellega, et see vähendab skeemitamist palgakriteeriumiga, välistades, et hooajatöötajana tööle vormistatud välismaalane töötab tegelikult üldtingimustel.
Välismaalane peab Eestis töötama täiskohaga
Eelnõu lisab välismaalaste seadusesse tingimuse, et lühiajaliselt võib Eestis töötada ainult täistööajaga. Riik põhjendab muudatust sellega, et see välistab vaidlused palgakriteeriumi täitmise üle, näiteks osatööajaga töötamisel. Täistööajaga töötamise nõue hakkab kehtima ka töötamiseks mõeldud elamisloa osas.
Uue kriteeriumina lisandub tööandjale ka kohustus kinnitada, et ta ei ole eelnenud 12 kuu jooksul koondanud täistööajaga töökohta, mille täitmiseks ta taotleb välismaalase lühiajalise töötamise registreerimist. Muudatuse eesmärk on vältida kohaliku tööjõu asendamist välistööjõuga.
Edaspidi on lühiajaliseks töötamiseks vaja pikaajalist viisat. Kui praegu võib kolmandast riigist pärit välismaalane Eestisse tööle tulla lühiajalise viisa (C-viisa), pikaajalise viisa (D-viisa) alusel või viisavabalt, siis edaspidi võivad üldreeglina Eestis töötada ainult pikaajalise viisaga välismaalased. Riigi hinnangul võimaldab muudatus paremini kontrollida Eestisse tööle tuleva välismaalase tausta.
Siiski näeb eelnõu ette ka mõned erandid, mil välismaalane võib Eestis töötada pikaajalise viisata. Näiteks võib välismaalane alustada Eestist töötamist ka mõnel muul seaduslikul viibimisalusel, kuid 30 päeva möödudes tööle asumisest peab tal olema Eestis välja antud pikaajaline viisa. See tähendab, et välismaalane võib alustada töötamist lühiajalise viisa või viisavabaduse alusel ning taotleda pikaajalist viisat juba Eestis viibides.
Pere kaasa võtmine muutub keerulisemaks
Eelnõu piirab ka lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist. Kui praegu on lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele antud viisa Eestis töötamiseks, siis võib samadel tingimustel anda viisa ka välismaalase abikaasale ja alaealisele lapsele. Edaspidi võib viisa anda samadel tingimustel vaid välismaalase alaealisele lapsele, kui välismaalane kasvatab last üksi.
