Toidusektori väiketootjate seas tehtud uuringu tulemused näitavad, et koroonaviirusest tingitud eriolukord ja sellele järgnenud kuud mõjusid väiksemate tootjate müügile vähem negatiivselt.
Koroonaviiruse globaalne pandeemia ja eriolukorra kehtestamise järgne ostupaanika mõningate kaupade puhul demonstreeris, et vaja on senisest enam tähelepanu pöörata toidukaupade tarneahela toimimisele ebaharilikes olukordades. Olulist rolli toidujulgeoleku tagamisel ja varustatusega seotud riskide maandamisel mängivad just kohalikud väiketootjad ja lühikesed tarneahelad, kuid ka nende toimimiseks on uutes olukordades vaja võimekust nii tootmissüsteemi, turustuskanaleid kui logistikasüsteemi kiiresti ümber kohandada.
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut tegi juunis toidusektori väiketootjate seas küsitluse koroonaviirusega seotud piirangute esmase mõju kohta. Uuring oli üks osa Ungari Teaduste Akadeemia juhitud rahvusvahelisest võrdlusest koroonapandeemia mõju kohta. Uuringule vastas Eestis 52 väiketootjat, neist vaid nelja käive oli üle 300 000 euro. Uuringule vastanud hindasid, kuidas muutus nende müük, müügikanalid, töökorraldus, ja mis probleemid neil esinesid 12. märtsist 17. maini kehtinud eriolukorra ajal ning mais ja juunis järk-järgult leevenenud piirangute jooksul.
Müügikanalid muutusid
Pooled vastajad tõid välja, et pärast eriolukorra kehtestamist nende toodangu müük vähenes, viiendik hindas, et müügimahud jäid samaks ja 31% tootjatel müük suurenes. Müügi vähenemine puudutas vähem kõige väiksemaid tootjaid: alla 15 000-eurose aastakäibega tootjatest kolmandik mainis müügi langust, üle 50 000-eurose aastakäibega tootjate hulgas nentis 65% vähenemist. Müügi kasvu kirjeldades tõi üks tootja välja, et kasv tekkis just hästi säilivate ja odavamate töödeldud toidukaupade (nt mahlad, moosid) osas, samas kallimad nišitooted (külmkuivatatud tooted, lisanditega tooted jms) jäid seisma. See tähendab, et tehti vähem emotsioonioste ja keskenduti esmavajaduste tagamisele.
Kõige olulisemateks müügikanaliteks peeti enne koroonaviiruse puhangut talus/tootmises kohapeal müüki, avalikel üritustel, laatadel jms müüki, erinevaid poode, turgu ja restorane. Nende olulisus langes eriolukorra ajal, sh kõige suurem oli langus, mis puudutas müüki avalikel üritustel, restoranides, toitlustusasutustes, turul. Müügi langus jaekaubanduses oli tootjate hinnangul väike. Küsitlusele lisatud kommentaarides rõhutati probleemina just HoReCa tellimuste kadu. Ka piirangute leevendamise järgne välisturistide vähesus mõjutas müügi taastumist.
Koroonaviiruse puhangu ajal suurenes müügi olulisus ettevõtjate endi e-poes ja telefoni teel tehtud tellimuste tarbijatele kojuveo tähtsus. Neid müügikanaleid kasutasid eelkõige suuremad tootjad (üle 50 000-eurose käibega). Hästi kirjeldas olukorda ühe vastaja kommentaar: „Enamik restorane langes eriolukorra saabudes kohe ära, üksikud tellisid eriolukorra ajal edasi, kuid märkimisväärselt vähem. Nüüdseks on olukord taastumas. Käivitasime kiirelt kojuveoga e-poe, oli palju abiks, kuid nüüdseks on e-poe müük langenud (siiski arvestatav), jäänud on väljakujunenud püsikliendid. Jaekaubanduse tellimused langesid samuti, kuid on nüüd taastumas.“
Piirangute mõju oli piiratud ka eriolukorra kehtimise aja tõttu, sest suurimate piirangutega ajavahemik märtsist maini oli mitmete tootjate hinnangul neile hooajaväline periood, kus avalikke üritusi, laatasid jms toimub vähe.
Märtsist muutus oluliseks personaalne suhtlus tarbijaga
Kuivõrd olulised olid mitmesugused müügikanalid enne pandeemiat ja pandeemia ajal (keskmine hinnang skaalal 1 – pole üldse oluline … 5 – väga oluline).
Kolmandik müüb e-poes
Kuna viirusepuhanguga seotud piirangud mõjutasid inimeste näost-näkku suhtlust, siis üks huvipakkuvaid küsimusi oli, kuidas muutus elektrooniliste sidevahendite kasutamine oma toodangu müümisel. Tootjaid, kes üldse ei kasutanud elektroonilisi vahendeid, oli vähe (14%) ja nende puhul oli peamiselt tegemist tootjatega, kes müüsid väikses mahus oma toodangut üldjuhul avalikel üritustel. 29% vastajatest nimetas, et nad kasutavad e-posti, sotsiaalmeediat jms oma info jagamiseks ja tellimuste vastu võtmiseks.
35%-l oli oma koduleht koos e-poega/võimalusega tellimust esitada ning viiendik vastajatest kasutas teiste hallatavaid e-poode ja/või tellimuskeskkondi oma toodangu müügiks.
Facebook on oluline müügikanal
Mida suurem tootja, seda tõenäolisem, et tal on oma e-pood: üle 15 000-eurose käibega vastajatest pooltel oli oma e-pood. Veebilehti ja sotsiaalmeediat müügiks ning reklaamiks kasutavatest tootjatest 62% nimetas Facebooki kasutamist ja 23% muude organisatsioonide hallatavaid veebilehti (nt talutoit.ee,
eestioma.ee, kohaliktoit.maaturism.ee). 15% nimetas eraldi otse tootjalt tarbijale algatusi, mille info võis olla Facebookis või kodulehel. Tootjatest, kes kasutasid elektroonilisi vahendeid müügiks, hindas 60%, et nende müük suurenes eriolukorra jooksul, ligi veerand arvas, et müük jäi samaks ja 16% puhul see vähenes.
Eraldi väärib välja toomist, et kõikidest vastajatest 10% nimetas, et nad just pandeemia ajal lõid endale e-poe või elektroonilise tellimusvõimaluse. Kuid uute võimalustega tekkisid ka uued proovikivid. Näiteks toodi välja raskusi elektrooniliste tellimuste täitmisega, vajadust panustada oluliselt oma aega ja finantsressursse e-poe edasiarendamisse ja süsteemi tehnilisse haldamisse.
Tekkis probleeme ja avanes võimalusi
Müügi- ja käibelangusega seotud probleemide kõrval nimetasid uuringule vastajad suuremate murekohtadena tööjõuga seotud küsimusi. Tootmist puudutas tööjõu kättesaadavuse probleem, sh tulenes see nii suurenenud tööjõu vajadusest osade tootjate puhul, piirangutest tööjõu liikumisele, töötajate terviseprobleemidest kui ka suurenenud nakkusohust tingitud vajadusest tootmine ümber korraldada.
Näiteks kommenteeris üks vastaja: „Kõige suurem murekoht oli see, et töötajad haigeks ei jääks. Muutsime ümber tehases töötavate töötajate töö, kes said kodutööd teha. Nad jäid koju kuni mai lõpuni. Osa on veel siiani. Ja tootmistöölised hoidsime täiesti eraldi kõigist. Kauba kokku pakkimine toimus ajal, mil tootmist ei toimunud“.
Müügi vähenemisest tekkinud käibelangus seadis 10% vastanutest probleemi ette, kuidas tööjõukulusid katta. Osaliselt saadi abi töötukassa hüvitisest.
Logistika osutus proovikiviks
Omaette probleemide ringi moodustasid logistika ja transport. Elektrooniliselt esitatud tellimuste kohaletoimetamiseks hakati massiliselt kasutama pakiautomaate, mille puhul kerkisid kitsaskohtadena esile kiirus, ülekoormatus, probleemid info liikumisega, ühekordsete ja väikesekoguseliste tellimuste täitmisega seotud aja- ja saatmiskulud. Samuti ei ole pakiautomaat sobilik toidutootjatele, kelle kaup on kergesti riknev ja külmutust vajav.
Turg uue äriidee ootel
Sellega seoses tehti ka ettepanekuid, et sellise kauba saatmise probleemi lahendamine on üks kasutamata ettevõtlusvõimalus, mis oluliselt aitaks parandada kogu kohaliku tarneahela toimimist.
Seda, et kriisid pakuvad probleemide kõrval ka võimalusi, demonstreeris hästi ühe tootja kommentaar uuringus: „Algul loomulikult müügid langesid, kuid on nüüd järjest tõusnud. Reageerisime kiirelt ka toodete sortimendi täiendamisega ja tõime uued värsked tooted turule, mis on väga hästi vastu võetud ja müügi kasvule kaasa aidanud. Tuleb tunnistada, et ilma koroonata me neid tooteid tegema poleks hakanud, seega on kriisist ikka kasu ka olnud.“
Koroona mõju on olnud lühiajaline
Koroonaviiruse pandeemiaga seoses sattusid ettevõtjad neist sõltumatu väliskeskkonna mõjul enda jaoks uude olukorda, kus kohanemiseks tuli senist tegevust kiiresti ümber korraldada. Nõudluse ja turustuskanalite kiired muutused, tarbijate ja töötajate liikumisele ja tegevusele seatud piirangud seadsid paljud tootjad silmitsi uut tüüpi probleemidega, kuid pakkusid ka uusi võimalusi.
Piirangud olid üsna leebed
Võrreldes mitmete teiste riikidega olid Eestis eriolukorra ajal kehtestatud piirangud suhteliselt leebed ja majanduslangus Eesti Panga hinnangul väiksem kui algselt prognoositud. Eriolukorra ajal seatud piirangute mõju nii tootjate kui ka tarbijate käitumisele on esialgu olnud lühiajaline. Ettevõtjate puhul näiteks kiirendasid piirangud juba käimasolevaid arenguid, sh just turustustegevuse elektroonilisemaks ümberkorraldamist ja olemasolevate ressursside (nt pakiautomaadid) ära kasutamist.
Üks muudatus toob kaasa teise
Samas näitavad tootjate kommentaarid ka süsteemide uusi kitsaskohti, kus ühe lüliga seotud probleemi lahendamisel kerkivad esile uued küsimused järgmises lülis. Näiteks pärast elektrooniliste tellimuste võimaluse loomist tootja võimekus seda täita ja kohale toimetamise logistikat organiseerida.
