• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Langus puudutas vähem väiketootjaid

autor: Anne Põder, Eesti Maaülikool ja Piia Pääso, Eesti Maaülikool
oktoober 2020
Kategooria: Andmed, Põllumehe Teataja oktoober 2020
Koroona ja väiketootmine. Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg oli üks neist toidutootjatest, kes kevadel kiiresti reageeris ja avas toodangu müügiks e-poe. Foto: Kristina Traks

Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg oli üks neist toidutootjatest, kes kevadel kiiresti reageeris ja avas toodangu müügiks e-poe. Foto: Kristina Traks

Toidusektori väiketootjate seas tehtud uuringu tulemused näitavad, et koroonaviirusest tingitud eriolukord ja sellele järgnenud kuud mõjusid väiksemate tootjate müügile vähem negatiivselt.

Koroonaviiruse globaalne pandeemia ja eriolukorra kehtestamise järgne ostupaanika mõningate kaupade puhul demonstreeris, et vaja on senisest enam tähelepanu pöörata toidukaupade tarneahela toimimisele ebaharilikes olukordades. Olulist rolli toidujulgeoleku tagamisel ja varustatusega seotud riskide maandamisel mängivad just kohalikud väiketootjad ja lühikesed tarneahelad, kuid ka nende toimimiseks on uutes olukordades vaja võimekust nii tootmissüsteemi, turustuskanaleid kui logistikasüsteemi kiiresti ümber kohandada.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut tegi juunis toidusektori väiketootjate seas küsitluse koroonaviirusega seotud piirangute esmase mõju kohta. Uuring oli üks osa Ungari Teaduste Akadeemia juhitud rahvusvahelisest võrdlusest koroonapandeemia mõju kohta. Uuringule vastas Eestis 52 väiketootjat, neist vaid nelja käive oli üle 300 000 euro. Uuringule vastanud hindasid, kuidas muutus nende müük, müügikanalid, töökorraldus, ja mis probleemid neil esinesid 12. märtsist 17. maini kehtinud eriolukorra ajal ning mais ja juunis järk-järgult leevenenud piirangute jooksul.

Müügikanalid muutusid

Pooled vastajad tõid välja, et pärast eriolukorra kehtestamist nende toodangu müük vähenes, viiendik hindas, et müügimahud jäid samaks ja 31% tootjatel müük suurenes. Müügi vähenemine puudutas vähem kõige väiksemaid tootjaid: alla 15 000-eurose aastakäibega tootjatest kolmandik mainis müügi langust, üle 50 000-eurose aastakäibega tootjate hulgas nentis 65% vähenemist. Müügi kasvu kirjeldades tõi üks tootja välja, et kasv tekkis just hästi säilivate ja odavamate töödeldud toidukaupade (nt mahlad, moosid) osas, samas kallimad nišitooted (külmkuivatatud tooted, lisanditega tooted jms) jäid seisma. See tähendab, et tehti vähem emotsioonioste ja keskenduti esmavajaduste tagamisele.

Kõige olulisemateks müügikanaliteks peeti enne koroonaviiruse puhangut talus/tootmises kohapeal müüki, avalikel üritustel, laatadel jms müüki, erinevaid poode, turgu ja restorane. Nende olulisus langes eriolukorra ajal, sh kõige suurem oli langus, mis puudutas müüki avalikel üritustel, restoranides, toitlustusasutustes, turul. Müügi langus jaekaubanduses oli tootjate hinnangul väike. Küsitlusele lisatud kommentaarides rõhutati probleemina just HoReCa tellimuste kadu. Ka piirangute leevendamise järgne välisturistide vähesus mõjutas müügi taastumist.

Koroonaviiruse puhangu ajal suurenes müügi olulisus ettevõtjate endi e-poes ja telefoni teel tehtud tellimuste tarbijatele kojuveo tähtsus. Neid müügikanaleid kasutasid eelkõige suuremad tootjad (üle 50 000-eurose käibega). Hästi kirjeldas olukorda ühe vastaja kommentaar: „Enamik restorane langes eriolukorra saabudes kohe ära, üksikud tellisid eriolukorra ajal edasi, kuid märkimisväärselt vähem. Nüüdseks on olukord taastumas. Käivitasime kiirelt kojuveoga e-poe, oli palju abiks, kuid nüüdseks on e-poe müük langenud (siiski arvestatav), jäänud on väljakujunenud püsikliendid. Jaekaubanduse tellimused langesid samuti, kuid on nüüd taastumas.“

Piirangute mõju oli piiratud ka eriolukorra kehtimise aja tõttu, sest suurimate piirangutega ajavahemik märtsist maini oli mitmete tootjate hinnangul neile hooajaväline periood, kus avalikke üritusi, laatasid jms toimub vähe.

Märtsist muutus oluliseks personaalne suhtlus tarbijaga

Kuivõrd olulised olid mitmesugused müügikanalid enne pandeemiat ja pandeemia ajal (keskmine hinnang skaalal 1 – pole üldse oluline … 5 – väga oluline).

Maaülikooli uuring. Tabel: Märtsist muutus oluliseks personaalne suhtlus tarbijaga

Kolmandik müüb e-poes

Kuna viirusepuhanguga seotud piirangud mõjutasid inimeste näost-näkku suhtlust, siis üks huvipakkuvaid küsimusi oli, kuidas muutus elektrooniliste sidevahendite kasutamine oma toodangu müümisel. Tootjaid, kes üldse ei kasutanud elektroonilisi vahendeid, oli vähe (14%) ja nende puhul oli peamiselt tegemist tootjatega, kes müüsid väikses mahus oma toodangut üldjuhul avalikel üritustel. 29% vastajatest nimetas, et nad kasutavad e-posti, sotsiaalmeediat jms oma info jagamiseks ja tellimuste vastu võtmiseks.

35%-l oli oma koduleht koos e-poega/võimalusega tellimust esitada ning viiendik vastajatest kasutas teiste hallatavaid e-poode ja/või tellimuskeskkondi oma toodangu müügiks.

Facebook on oluline müügikanal

Mida suurem tootja, seda tõenäolisem, et tal on oma e-pood: üle 15 000-eurose käibega vastajatest pooltel oli oma e-pood. Veebilehti ja sotsiaalmeediat müügiks ning reklaamiks kasutavatest tootjatest 62% nimetas Facebooki kasutamist ja 23% muude organisatsioonide hallatavaid veebilehti (nt talutoit.ee,
eestioma.ee, kohaliktoit.maaturism.ee). 15% nimetas eraldi otse tootjalt tarbijale algatusi, mille info võis olla Facebookis või kodulehel. Tootjatest, kes kasutasid elektroonilisi vahendeid müügiks, hindas 60%, et nende müük suurenes eriolukorra jooksul, ligi veerand arvas, et müük jäi samaks ja 16% puhul see vähenes.

Eraldi väärib välja toomist, et kõikidest vastajatest 10% nimetas, et nad just pandeemia ajal lõid endale e-poe või elektroonilise tellimusvõimaluse. Kuid uute võimalustega tekkisid ka uued proovikivid. Näiteks toodi välja raskusi elektrooniliste tellimuste täitmisega, vajadust panustada oluliselt oma aega ja finantsressursse e-poe edasiarendamisse ja süsteemi tehnilisse haldamisse.

Tekkis probleeme ja avanes võimalusi

Müügi- ja käibelangusega seotud probleemide kõrval nimetasid uuringule vastajad suuremate murekohtadena tööjõuga seotud küsimusi. Tootmist puudutas tööjõu kättesaadavuse probleem, sh tulenes see nii suurenenud tööjõu vajadusest osade tootjate puhul, piirangutest tööjõu liikumisele, töötajate terviseprobleemidest kui ka suurenenud nakkusohust tingitud vajadusest tootmine ümber korraldada.

Näiteks kommenteeris üks vastaja: „Kõige suurem murekoht oli see, et töötajad haigeks ei jääks. Muutsime ümber tehases töötavate töötajate töö, kes said kodutööd teha. Nad jäid koju kuni mai lõpuni. Osa on veel siiani. Ja tootmistöölised hoidsime täiesti eraldi kõigist. Kauba kokku pakkimine toimus ajal, mil tootmist ei toimunud“.

Müügi vähenemisest tekkinud käibelangus seadis 10% vastanutest probleemi ette, kuidas tööjõukulusid katta. Osaliselt saadi abi töötukassa hüvitisest.

Logistika osutus proovikiviks

Omaette probleemide ringi moodustasid logistika ja transport. Elektrooniliselt esitatud tellimuste kohaletoimetamiseks hakati massiliselt kasutama pakiautomaate, mille puhul kerkisid kitsaskohtadena esile kiirus, ülekoormatus, probleemid info liikumisega, ühekordsete ja väikesekoguseliste tellimuste täitmisega seotud aja- ja saatmiskulud. Samuti ei ole pakiautomaat sobilik toidutootjatele, kelle kaup on kergesti riknev ja külmutust vajav.

Turg uue äriidee ootel

Sellega seoses tehti ka ettepanekuid, et sellise kauba saatmise probleemi lahendamine on üks kasutamata ettevõtlusvõimalus, mis oluliselt aitaks parandada kogu kohaliku tarneahela toimimist.

Seda, et kriisid pakuvad probleemide kõrval ka võimalusi, demonstreeris hästi ühe tootja kommentaar uuringus: „Algul loomulikult müügid langesid, kuid on nüüd järjest tõusnud. Reageerisime kiirelt ka toodete sortimendi täiendamisega ja tõime uued värsked tooted turule, mis on väga hästi vastu võetud ja müügi kasvule kaasa aidanud. Tuleb tunnistada, et ilma koroonata me neid tooteid tegema poleks hakanud, seega on kriisist ikka kasu ka olnud.“

Koroona mõju on olnud lühiajaline

Koroonaviiruse pandeemiaga seoses sattusid ettevõtjad neist sõltumatu väliskeskkonna mõjul enda jaoks uude olukorda, kus kohanemiseks tuli senist tegevust kiiresti ümber korraldada. Nõudluse ja turustuskanalite kiired muutused, tarbijate ja töötajate liikumisele ja tegevusele seatud piirangud seadsid paljud tootjad silmitsi uut tüüpi probleemidega, kuid pakkusid ka uusi võimalusi.

Piirangud olid üsna leebed

Võrreldes mitmete teiste riikidega olid Eestis eriolukorra ajal kehtestatud piirangud suhteliselt leebed ja majanduslangus Eesti Panga hinnangul väiksem kui algselt prognoositud. Eriolukorra ajal seatud piirangute mõju nii tootjate kui ka tarbijate käitumisele on esialgu olnud lühiajaline. Ettevõtjate puhul näiteks kiirendasid piirangud juba käimasolevaid arenguid, sh just turustustegevuse elektroonilisemaks ümberkorraldamist ja olemasolevate ressursside (nt pakiautomaadid) ära kasutamist.

Üks muudatus toob kaasa teise

Samas näitavad tootjate kommentaarid ka süsteemide uusi kitsaskohti, kus ühe lüliga seotud probleemi lahendamisel kerkivad esile uued küsimused järgmises lülis. Näiteks pärast elektrooniliste tellimuste võimaluse loomist tootja võimekus seda täita ja kohale toimetamise logistikat organiseerida.

Sildid: edukas ettevõtjaeriolukordtoiduainetööstusväiketootjad
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Riias Eesti toitu esitlemas

Järgmine artikkel

Ametikoolide põllumajanduserialad naudivad jätkuvalt populaarsust

Seotud artiklid

Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte
Keskkond

Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

jaanuar 2023
Põllumajandustoodangu väärtus tõusis 2021. a 13%, kuid kasvavate kulude tõttu vähenes põllumeeste teenitud tulu veerandi võrra.. Foto: Pixabay
Ülevaade

Põllumeeste teenitud tulu vähenes mullu veerandi võrra

oktoober 2022
Tänavu toimub 21 aasta järel taas maa hindamine, mis annab objektiivse ja ajakohase info maa turupõhise väärtuse kohta. Foto: SHutterstock
Andmed

Maa uus väärtus selgub oktoobri viimasel päeval

oktoober 2022
Digitaliseeritud keskne põlluraamat
Andmed

Aeg põlluraamatute keskseks digitaliseerimiseks on küps

oktoober 2022
Järgmine artikkel
Õppetöö Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli toidutööstuses. Ametikoolide põllumajanduserialad naudivad jätkuvalt populaarsust. Foto: Sandra Urvak

Ametikoolide põllumajanduserialad naudivad jätkuvalt populaarsust

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja märts 2023

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.