Kahe ja poole kuu pärast algab uus seitsmeaastane Euroopa Liidu eelarveperiood, kuid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavad 1. jaanuarist 2021 ei rakendu ja pole ka teada, kas üleminekuperiood tuleb ühe- või kaheaastane.
Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju nentis, et üleminekuperioodi osas ei ole veel lõplikku kokkulepet Euroopa Liidu institutsioonide vahel saavutatud, kuid kuna üleminekuperioodi alguseni pole enam palju aega jäänud, siis see otsus peaks tehtama õige pea. „Kui vaadata praeguseid jõujooni, siis pigem on tõenäolisem kaheaastane üleminekuperiood,“ lisas Paju.
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste (näiteks pindala- ja loomatoetused, rohestamise toetus jne) rakendamisel uus eelarveperiood muudatusi kaasa ei too, küll aga on liikmesriikidel jätkuvalt õigus toetusmeetmete tingimusi igal aastal muuta.
Reno Paju selgitas, et taotlusvoorud toimuvad tavapärastel aegadel, loomapõhistel toetustel märtsis ja pindalapõhistel toetustel mais. „Eelarve toetuste rakendamiseks tuleb uue perioodi vahenditest,“ lisas Paju.
Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlusvoorud on kavas nii 2021. kui ka 2022. aastal. Mõlemal aastal saab võtta üheaastase kohustuse. Neid olemasolevaid kohustusi, mis lõpevad 2020. aastal, pikendada ei saa, nende asemel saab võtta uue üheaastase kohustuse.
Praegu pole veel selge, mis saab järgmisel aastal investeeringutoetustest. Maaeluministeeriumist selgitati, et kuna käesolev programmiperiood on lõppemas ja suures osas on eelarvevahendid juba kasutuses ning ka üleminekuperioodi suhtes ei ole veel Euroopa Liidu institutsioonide vahel kokkulepet saavutatud, siis seetõttu polegi praegu veel teada, millises mahus ja mis investeeringutoetuste taotlusvoorud avanevad 2021. aastal.
Hea teada
Vastuoluline riigieelarve eelnõu
Septembri viimasel päeval esitas valitsus riigikogule riigieelarve seaduse eelnõu, mille põllumajandust puudutavast osast võib lugeda: „Valitsus seisab Eesti põllumajandus- ja toidutootjate võrdsete konkurentsitingimuste eest Euroopa Liidus. Jätkatakse põllumeestele tõuaretustoetuste ning üleminekutoetuste maksmist.“
Samas on aga eelarvetabelis põllumajanduse üleminekutoetuste real kirjas ümmargune null. Kuidas seda sõnade ja arvude vastuolu seletada?
Reno Paju sõnul on ka järgmisel aastal ehk üleminekuperioodil võimalik maksta üleminekutoetusi samas mahus nagu 2020. aastal ehk Eesti puhul maksimaalselt 15,4 miljoni euro ulatuses.
Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on 2021. aasta riigieelarve läbirääkimised olnud pingelised. Ministeeriumi avalike suhete osakonnast selgitati, et maaeluminister esitas oma ettepanekud. Sealhulgas üleminekutoetused, aga eelarve prioriteetiteks on praeguses olukorras tervishoid, riigikaitse, siseturvalisus ja pensionid.
Seega 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõus üleminekutoetusi praegu sees ei ole ja edasine selgub eelarve menetlemise käigus.