• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahepõllumajandus
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögiviljakasvatus
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Lindude gripp on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale. Foto: Pixabay

    Lindude gripp on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale

    Kuuse-kooreüraski kahjustus Valgamaal. Foto: Maksim Tund.

    Erametsaomanikele toetus kuuse-kooreüraski kahjustuste ennetamiseks

    PRIA: Mida leiti pindala- ja loomatoetuste kontrollide raames? Foto: PRIA

    PRIA: Mida leiti pindala- ja loomatoetuste kontrollide raames?

    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo.

    Veebruaris toimub kalanduse toetustaotluste vastuvõtt COVID-19 mõjude leevendamiseks

    PRIA maakondade toetuse saajad

    Ülevaade 2020. aastal makstud PRIA toetustest

    Täiendav maksusoodustus. Foto: Shutterstock

    Talunikele kehtestati täiendav tulumaksusoodustus

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahepõllumajandus
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögiviljakasvatus
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Lindude gripp on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale. Foto: Pixabay

    Lindude gripp on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale

    Kuuse-kooreüraski kahjustus Valgamaal. Foto: Maksim Tund.

    Erametsaomanikele toetus kuuse-kooreüraski kahjustuste ennetamiseks

    PRIA: Mida leiti pindala- ja loomatoetuste kontrollide raames? Foto: PRIA

    PRIA: Mida leiti pindala- ja loomatoetuste kontrollide raames?

    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo.

    Veebruaris toimub kalanduse toetustaotluste vastuvõtt COVID-19 mõjude leevendamiseks

    PRIA maakondade toetuse saajad

    Ülevaade 2020. aastal makstud PRIA toetustest

    Täiendav maksusoodustus. Foto: Shutterstock

    Talunikele kehtestati täiendav tulumaksusoodustus

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Wihuri Agri John Deere

Riigi jaoks pole piimatootjate olukord veel piisavalt halb

autor: TANEL RAIG
oktoober 2020
Kategooria: Piimandus, Põllumehe Teataja oktoober 2020
Madala piimahinna tõttu raskustesse sattunud piimatootjad soovivad riigilt abi, kuid riigi prioriteedid on praegu mujal kui põllumajanduses. Fotol Põlvamaal Külmsoo talus piimakarja kasvatav Ole Musting. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Põlvamaal Külmsoo talus piimakarja kasvatav Ole Musting kavatseb hoolimata madalast piimahinnast edasi tegutseda, sest 32 aastat töötanud peretalu oleks kahju kinni panna. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Madala piimahinna tõttu raskustesse sattunud piimatootjad hüüavad appi. Paraku ei ole abi tulemas. Maaeluministeerium püüab pilti näidata ilusamana ja lubab abi olukorra halvenedes, kuid tegelikult on riigi prioriteedid mujal kui põllumajanduses.

Piimatootjate väitel on neile makstav kokkuostuhind juba mitmendat kuud madalam piima tootmiseks tehtavatest kuludest. „Maksmata arvete kaust on kasvanud hirmuäratavalt kiiresti ja kasvab veelgi,“ kirjeldab OÜ Külmsoo juhataja Ole Musting, kuidas madal piima kokkuostuhind on nende ettevõtet mõjutanud. „Kasumist või investeeringutest võib hetkel vaid unistada,“ lisab ta.

Tõnu Post Saaremaal asuvast Kõljala POÜ-st kinnitab samuti, et praegune piima hind ei ole jätkusuutlik. „Kui ettevõte peab arenguks igal aastal investeerima, siis sel aastal oleme investeerinud vaid hädavajalikku,“ nendib ta. Tema kinnitusel on piimatootmise omahind praegu 300 eurot tonn ja ettevõtte jaoks oleks jätkusuutlik, kui piima eest makstaks vähemalt 320 eurot tonnist. Paraku näitavad piimahinna graafikud teistsuguseid numbreid. Alates maist ei ole piimatonni kokkuostuhind 300 euroni enam küündinud.

Lähiajal ilusamaks ei lähe

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira ütleb, et piimatoodang Euroopa Liidus, USA-s ja Okeaanias on võrreldes eelmise aastaga umbes 2% kasvanud. Tegelikult isegi rohkem, sest maailmaturul kaubeldakse vaid osaga piimatoodangust.

Samal ajal on inimeste sotsiaalse distantseerumise tõttu HoReCa- ja turismisektor kokku tõmbunud ja seetõttu on nõudlus piimatoodete järele oluliselt vähenenud. Pakkumise kasv surub hindu alla. Viira teeb tuleviku kohta lihtsa järelduse: olukorra paranemiseks peab piimatoodang vähenema või nõudlus kasvama hakkama. Viira usub, et lähiaasta perspektiivis jääb piima kokkuostuhind madalamaks kui 2019. aastal, mil see oli kogu aeg üle 300 euro tonni eest.

Piimatootjate perspektiivi vaagides tõdeb Viira, et tootjad ise saavad lühiajalises plaanis tegeleda ainult tootmiskulude kokkuhoiuga. See on keeruline, kuid tulusid suurendada on veelgi keerulisem. „Kellel võimalik, see müüb mullikaid, nii mõnigi piimatootja suurendab tõenäoliselt teravilja ja õlikultuuride kasvupinda,“ loetleb ta edasisi arenguid. Kuid lisab, et põllukultuuride kasvatamisel on ilmal nii suur roll, et selle käigu tasuvus selgub alles aasta pärast.

„Kui riik vähegi peab piimandussektorit Eesti majanduses oluliseks, siis tuleks leida võimalus maksta piimandussektoris üleminekutoetusi maksimaalses võimalikus mahus, ja juhul, kui Euroopa Komisjon lubab maksta täiendavat kriisitoetust, siis tuleks ka seda teha,“ soovitab Ants-Hannes Viira.

Ta meenutab 2014–2016. aasta kriisi, kui riik käitus protsükliliselt ehk otsustas kriisi ajal toetusi vähendada ja pärast kriisi suurendada. Tulemusena vähenes kriisi ajal piimalehmade arv Eestis 12% ja kuigi 2017. aastal üleminekutoetused taastati, ei ole piimalehmade arv Eestis siiani taastunud.

Piimalehmade arv Eestis väheneb sõltumata piima hinnast:

Piimalehmade arv Eestis väheneb sõltumata piima hinnast

Viira ütlusel tuleb mõelda ka sellele, et ühe ettevõtja kulud on teise ettevõtja tulud. Ta selgitab, et piimandussektor annab tööd ja käivet ka teraviljakasvatajatele ja söödatehastele, logistikasektorile, energiatootjatele, pankadele, veterinaaridele, konsulentidele jne. „Seega kandub piimandussektori kriisi mõju edasi paljudele teistele,“ räägib Viira. „Stabiilsust kogu põllumajandussektorile ja selle olulisust ei tohi alahinnata,“ hoiatab ta.

Tootjad ootavad uusi toetusi

Ole Musting leiab, et riigi abimeetmete puhul võiks suurendada piimalehma toetust. Tõnu Post lisab, et kui Eesti lõunanaabrid on teinud otsuse oma piimakarja omanikke toetada, siis meie valitsus seda teinud ei ole. „Kindlasti oleks vajalik otsene toetus,“ ütleb ta, sest piimahinna olulist tõusu pole tema väitel sel aastal ette näha.

Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajandussaaduste tarneahela büroo juhataja Erki Miller kinnitab, et maaeluministeerium peab jätkuvalt piimatootmise toetamist vajalikuks. Kuid olukorda näeb ministeerium teisiti kui ekspert või piimatootjad.

Milleri sõnul tegi piima kokkuostuhind kevadistele koroonapiirangutele viivitusega reageerides mais küll järsu languse, kuid juulis toimus stabiliseerumine ja lähikuudeks võib oodata piimahinna kerget tõusu.

Kui põllumehed toovad eeskujuks Lätit, kes oma kriisi sattunud piimatootjaid erakorraliselt toetas, siis Miller juhib tähelepanu, et seni ei ole Läti piimatootjad veel raha saanud. „Läti küll taotles Euroopa Komisjonilt luba erakorralise abi andmiseks ja ka sai selle, kuid toetust ei ole välja makstud,” väidab Miller.

Läti erakorraline riigiabi küsitav

Tema sõnul on avaldatud andmete kohaselt Lätis erakorralise riigiabi maksmise eeltingimus piimatootjate sissetuleku vähenemine vähemalt 20% võrreldes referentsperioodiga, kuid sellist langust ei ole toimunud.

Leedus on piimatootjatele erakorralist abi makstud, kuid eeltingimuseks oli piimatootjate sissetulekute vähenemine vähemalt 5% võrra võrreldes referentsperioodiga. Erki Miller ütleb, et seejuures tuleb silmas pidada Leedu keskmist piima kokkuostuhinda, mis püsib konkurentsitult Euroopa Liidu madalaimana, jäädes ka Eesti keskmisest hinnast ligikaudu kümnendiku võrra madalamaks.

Olukord pole veel hull

Iseloomustamaks, et piimatootjate olukord ei ole veel kõige hullem, toob Miller veel ühe näitaja – ta võrdleb piimatootjate sissetulekute langust jaanuarist juulini. Kui tänavu jaanuarist juulini osteti 5% madalama kokkuostuhinnaga piima 3,7% võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, siis tootjate müüdud piima koguväärtus jäi vaid 1% väiksemaks kui aasta tagasi.

Miller möönab, et piima keskmise kokkuostuhinna pikaajalisem püsimine alla tootmise omahinna mõjutab kindlasti piimasektorit negatiivselt ja on ohuks selle jätkusuutlikkusele. Kuid piimalehma pidajatele on tänavu makstud täiendavat üleminekutoetust 3,82 miljonit eurot ja aasta lõpus makstakse veel 5,77 miljonit eurot piimalehma kasvatamise otsetoetust.

Milleri kinnitusel kavandatakse ka uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil jätkata piimalehma kasvatamise otsetoetuse maksmisega, mis peaks piimatootjate sissetulekuid stabiliseerima.

Raskustesse sattunud piimatootjad on Milleri sõnul kasutanud Maaelu Edendamise Sihtasutuse koroonameetmeid nii käibevahendite nappuse leevendamiseks kui ka investeeringuteks, millega kulusid vähendada. „Hoiame arengutel aktiivselt silma peal ning vajadusel kaalutakse täiendavaid meetmeid,“ lubab Miller.

Üleminekutoetuse real on kirjas null

Maaeluministeeriumil on keeruline piimatootjate aitamiseks täiendavaid meetmeid kasutusel võtta, kuna poliitiliselt on valitsuse prioriteedid praegu mujal. Maaeluministril nende muutmiseks piisavat mõjujõudu ei ole. Kui põllumehed lootsid, et järgmise aasta riigieelarvest makstakse üleminekutoetusi maksimaalses lubatud mahus, mis aitaks ka madalatest sissetulekutest löögi alla sattunud piimatootjatel piimakarja säilitada, siis tegelikult on 2021. aasta riigieelarve eelnõus üleminekutoetuste reale kirjutatud 0.

Maaeluminister Arvo Aller on tunnistanud, et ministeerium küll esitas eelarveläbirääkimiste käigus taotluse üleminekutoetuste maksmiseks täismahus, 15 miljoni euro ulatuses, kuid eelarves jäi vastav rida tühjaks. Järgmise aasta eelarveprioriteedid on tervishoid, teadus, riigikaitse ja pensionide tõstmine, tõdes Aller. „Kui piimatootjad satuvad hätta, siis tuleb neil eraldi pöörduda valitsuse poole ja me vaatame, millised on eelarve võimalused,“ sõnas Aller ERR-ile.

Eksperdid on hoiatanud, et kui valitsus piimatootjate muret kuulda ei võta, siis viib see Eestis piimakarja vähenemiseni nagu juhtus eelmise kriisi ajal.

Piimakarjakasvatajad Tõnu Post ja Ole Musting lubavad, et nemad veel oma piimatootmist likvideerima ei hakka. „Piimatootmist me lõpetada ei plaani, püüame leida erinevaid lahendusi, mis aitaks keerulise aja üle elada,“ sõnab Post. Ka Musting lubab, et tema ettevõtte plaanides on edasi võidelda. „Lihtne see pole, aga seda rõõmu ei taha ka valmistada, et peretalu, mis on 32 aastat toimetanud, lihtsalt kinni panna,“ lausub Musting, kuid möönab, et piimatootmise lõpetamine on siiski korduvalt kaalumisel olnud, sest ilmselgelt on ka lihtsamaid viise elatist teenida.

Epiima juhatuse esimees Jaanus Murakas on lubanud, et suure piimatööstuse valmimisel Paides suudetakse piimatootjatele maksta sarnast hinda, nagu on Põhja-Saksamaal ja Iirimaal. Kas piimatootjatel on põhjust loota taolisele piimahinna muutusele?

Vastab: Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor

Piima kokkuostuhinda mõjutavad mitu olulist tegurit – piima koostis ja kvaliteet, piimatööstuste efektiivsus, piimatootjate ja -töötlejate suhted jne. Selleks, et piima kokkuostuhind oleks kõrgem, on vaja saada ühest kilost toorpiimast rohkem piimatooteid ja teha seda efektiivsemalt. Rohkem piimatooteid saaks suurema rasva- ja valgusisaldusega piimast. Ka see annaks rohkem raha, kui me suudaks toota ja müüa senisest enam kallimasse hinnasegmenti kuuluvaid piimatooteid.

Nii Iirimaa kui ka Saksamaa piimatööstusi iseloomustab kõrge tootlikkus – sealsed tööstused töötlevad ühe töötaja kohta 3–4 korda rohkem piima. Seejuures on Iirimaal piimatööstuse toodangu väärtus 1 kg töödeldud piima kohta madalam kui Eestis, Saksamaal on see umbes 15% kõrgem. Seega, kui uus piimatööstus on senistest kordades efektiivsem, siis jah, see võimaldab maksta senisest kõrgemat piima kokkuostuhinda. Aga samas tuleks sektoris tööd teha ka piima rasva- ja valgusisalduse suurendamise ning piima ja piimatoodete kvaliteedi parandamisega. Viimast just selleks, et suurendada kallima hinnasegmendi toodete osatähtsust.

Balti riikide piimatootjatele makstakse Euroopa madalaimat hinda (piima hind, eur/tonn, augustis 2020):

Balti riikide piimatootjatele makstakse Euroopa madalaimat hinda

Eesti keskmine piima kokkuostuhind püsib alla Euroopa Liidu keskmise. Turuolukorra halvenedes vahe tavaliselt suureneb ja soodsamatel aegadel väheneb. Põhjuseid, miks Eesti piimahind püsib EL-i keskmisest madalam, on mitu: alates piimatootjate madalamast turujõust ja piimatöötlemise väiksemast efektiivsusest võrreldes paljude teiste EL-i liikmesriikidega kuni tootmismahuni, mis ületab tublisti ­siseturu vajadust.

Sildid: eelarveEuroopa Liitpiima hindpiimatööstuspiimatootminepõllumajanduspoliitikatoetusüleminekutoetus
ShareTweet
Eelmine artikkel

Ametikoolide põllumajanduserialad naudivad jätkuvalt populaarsust

Järgmine artikkel

EPA2020 – põllumeeste oma suursündmus Tartus!

Järgmine artikkel
EPA2020

EPA2020 – põllumeeste oma suursündmus Tartus!

Põllumehe Teataja detsember 2020

Põllumehe Teataja detsember 2020
Lely uuendustest

Sisuturundus

Loomade jälgimissüsteem Smartbow. Foto: Smartbow

SMARTBOW loomade jälgimissüsteem lahendab tööjõukriisi farmis

oktoober 2020
Traktori lisaraskused. Näide tööriistakastiga raskusest. Foto: TrBet OÜ

Traktori lisaraskused – rätsepatöö vastavalt kliendi soovile

oktoober 2020
Lüpsirobot Lely A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

september 2020
Kaja Piirfeldt ja Eve Valdvee. Foto: Raul Mee

Põllumajandusloendus toob ettevõtjale kasu ja selgust

september 2020
Aina rohkem piimakarjakasvatajaid valib oma piimatootmise pikaajaliseks toetus- ja konsultatsioonipartneriks Lely. Miks?

Kasumliku ja nauditava piimatootmise nimel!

september 2020
  • Loetuimad
  • Comments
  • Viimased
Vahur Tõnissoo ja Roomet Sõrmus. Foto: EPKK

Põllumajanduskoja juhatuses jätkavad Roomet Sõrmus ja Vahur Tõnissoo

Vahur Tõnissoo

Lahkus Vahur Tõnissoo

Vahur Tõnissoo, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige. Koostöö põllumajanduses. Foto: Arno Mikkor

Valguse võitu oodates

Põllumehe Teataja detsember 2017
Talupidajate ootused uuele valitsusele. Foto: Shutterstock

Talupidajate ootused uuele valitsusele

Milliseid põllumajandustoetusi põllumehed 2021. aastal saavad? Fotol Reno Paju, Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja

Milliseid põllumajandustoetusi põllumehed 2021. aastal saavad?

Põllumehe Teataja oktoober 2020
Lindude gripp on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale. Foto: Pixabay

Lindude gripp on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale

Kuuse-kooreüraski kahjustus Valgamaal. Foto: Maksim Tund.

Erametsaomanikele toetus kuuse-kooreüraski kahjustuste ennetamiseks

Vahur Tõnissoo

Lahkus Vahur Tõnissoo

PRIA: Mida leiti pindala- ja loomatoetuste kontrollide raames? Foto: PRIA

PRIA: Mida leiti pindala- ja loomatoetuste kontrollide raames?

PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo.

Veebruaris toimub kalanduse toetustaotluste vastuvõtt COVID-19 mõjude leevendamiseks

Põllumehe Teataja detsember 2020 lood

Eesti Liha: Eesti lihatootjad ühe mütsi alla

Eesti Liha: Eesti lihatootjad ühe mütsi alla

detsember 2020
Eestimaa Talupidajate Keskliit valib iga-aastasel talukonkursil välja ka parima alternatiivtalu, kes ei tegele traditsioonilise põllumajandustootmisega. Tänavuseks parimaks alternatiivtaluks krooniti Tori Siidritalu, auhinna võttis vastu peremees Karmo Haas (fotol vasakult kolmas).

Pärnus pärjati parimaid

detsember 2020
Kas heidutusjaht oli põllumehele kasulik? Suur-laukhaned ja valgepõsk-lagled tänavu 17. aprillil Kostivere teraviljapõllul. Foto: Jaanus Remm

Kas heidutusjahist oli põllumehele kasu?

detsember 2020
Kobras ehitab oma elupaiga veetaseme tõstmiseks tammi. Selleks kasutab ta langetatud puude tüvesid, oksi ja risu, mis seotakse savi ja mudaga. Foto: Metsaühistu

Kobras – looduse ümberkujundaja

detsember 2020
Satelliitseire põllumajanduse teenistuses

Satelliitseire põllumajanduse teenistuses

detsember 2020

PRIA uudised

PRIA: Mida leiti pindala- ja loomatoetuste kontrollide raames?

Veebruaris toimub kalanduse toetustaotluste vastuvõtt COVID-19 mõjude leevendamiseks

Ülevaade 2020. aastal makstud PRIA toetustest

PRIA maksis 2020. aastal toetusteks ligi 319 miljonit eurot

Keskkonnatoetuste väljamaksmine on alanud

Alates märtsist kaob võimalus siseneda e-PRIAsse pangalingi kaudu

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Teemad

  • Andmed
  • Arvamus
  • Eksport
  • Eriolukord
  • Euroopa Liit
  • Haridus
  • Kaubandus
  • Keskkond
  • Kindlustus
  • Koostöö
  • Kütus
  • Linnukasvatus
  • Loomakasvatus
  • Mahepõllumajandus
  • Mesindus
  • Mess
  • Mets
  • Nõustamine
  • Persoon
  • Piimandus
  • Puu- ja köögiviljakasvatus
  • Raha
  • Seadus
  • Seakasvatus
  • Sisuturundus
  • Sündmus
  • Taimekaitse
  • Teadus
  • Tehnika
  • Teraviljakasvatus
  • Toetus
  • Toiduainetööstus
  • Tööjõud
  • Turism
  • Ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!