• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Wihuri_PollumeheTeataja

Möödunud aastal Eesti põllumajandustoodang taas suurenes

autor: STATISTIKAAMET
jaanuar 2021
Kategooria: Andmed
Möödunud aastal Eesti põllumajandustoodang taas suurenes

Foto: Shutterstock

Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2020. aastal 847 800 tonni piima ja 79 900 tonni liha, mis on vastavalt 3% ja 5% rohkem kui aasta varem. Kasutatav põllumajandusmaa ilma koduaedadeta suurenes 3000 hektari võrra, jõudes 983 000 hektarini.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eve Valdvee sõnul suurenes 2020. aastal põllumajandustoodang enamikus taime- ja loomakasvatuse valdkondades. „Eesti põllumehed kasvatasid teravilja kokku 370 000 hektaril, mis tähendab võrreldes eelnenud aastaga peaaegu 2% kasvu. Jätkuvalt suureneb ka aasta keskmine piimatoodang lehma kohta, mis oli 9943 kg ehk 310 kg rohkem kui aasta eest. Lihatoodang suurenes samuti nii veise- kui ka sealiha osas, kuid muret teeb aasta keskpaigast vähenema hakanud piimalehmade arv,“ täiendas Valdvee.

Piimalehmi oli 2020. aasta lõpus 84 400, mis on 600 võrra vähem kui aasta tagasi. Veiseid oli 253 400 ja nende arv jäi 2019. aasta sama perioodiga võrreldes pea muutumatuks. Sigu oli Eestis 316 800 ehk 5% rohkem kui aasta varem. Lammaste ja kitsede arv vähenes 6,6%, neid oli 70 600.

Teravilja kasvupinna suurenemise tulemusena kujunes kogusaagiks rekordilised 1 633 000 tonni, keskmiselt saadi teravilja 4,4 tonni hektarilt, mis on veidi vähem kui eelneval aastal. Teraviljasaagist 841 000 tonni moodustas nisu, 561 000 tonni oder ja 118 000 tonni kaer. Taliteravilja kasvatati 167 000 hektaril ja keskmiseks hektarisaagiks oli 5,3 tonni. Suviteravilja kasvatati 203 000 hektaril, kus hektarilt saadi 3,7 tonni vilja. Taliviljadest kasvatatakse kõige enam talinisu ja suviviljadest suviotra.

Kaunvilja kasvupinnaks oli peaaegu 50 000 hektarit, mis on 15% rohkem kui aasta varem. Kaunviljadest kõige enam kasvatati põldhernest. Keskmiselt saadi kaunvilja 2,4 tonni hektarilt. Rapsi ja rüpsi kasvupind vähenes võrreldes 2019. aastaga 2%, talirapsi ja -rüpsi all oli 57 000 hektarit, suvirapsi ja -rüpsi all 14 000 hektarit. Keskmiselt saadi hektarilt 2,9 tonni rapsi ja rüpsi.

PollumeheTeajabanner

 

Lisainfo

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis, vaata ka põllumajanduse valdkonnalehte.

Infot 2020. aasta põllumajandusloenduse tulemuste kohta ja  27.01.2021 toimunud pressikonverentsi esitluse leiab siit.

Statistikaameti pressiteade 27.01.2021 https://www.stat.ee/et/uudised/moodunud-aastal-eesti-pollumajandustoodang-taas-suurenes

Sildid: Eesti põllumajandusstaistikastatistikaamet
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Talunike asendusteenistus püstitas koroona-aastal rekordi

Järgmine artikkel

Maasturite, lumesaanide ja ATV-dega sõitmine taliviljapõldudel tekitab suurt kahju

Seotud artiklid

Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.
Arvamus

Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

veebruar 2026
Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock
Ülevaade

Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

veebruar 2026
Statistikaameti andmetel suurenes teraviljatoodang 2024. aastal võrreldes varasema aastaga 9%. Foto: Pixabay
Andmed

Teraviljatoodang suurenes 2024. aastal 9%

jaanuar 2025
Järvamaa Kutsehariduskeskus on ainus koht Eestis, kus saab õppida hobumajandust. Kooli juht Rein Oselin kinnitab, et endiselt leidub noori, kes tahavad töötada just suurloomadega. Foto: Kristina Traks
Persoon

Rein Oselin: sõnnikuhargita ei saa isegi tänapäeval põllumeheks

oktoober 2024
Järgmine artikkel
Taliviljapõldudel lumesaanidega sõitmine tekitab suurt kahju. Foto: Pixabay

Maasturite, lumesaanide ja ATV-dega sõitmine taliviljapõldudel tekitab suurt kahju

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja veebruar 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja oktoober 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.