Statistikaameti andmetel suurenes teraviljatoodang 2024. aastal võrreldes varasema aastaga 9%, kuid jäi siiski 15% madalamaks kui 2022. aastal. Kaunvilja saadi veerandi võrra rohkem, kartulit aga 12% vähem kui 2023. aastal.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnulkasvatati eelmisel aastal teravilja 349 200 hektaril, millest veidi üle poole ehk 56% võttis enda alla taliteravili. „Kuigi teravilja kasvupind vähenes aastaga peaaegu 1%, oli lõplik teraviljasaak 1 303 500 tonni. Sellest 57% moodustas nisu, 24% oder, 10% kaer ja 6% rukis,“ tõi Kirs välja.
Hektari kohta saadi 2024. aastal keskmiselt 3,7 tonni teravilja. Taliteravilja saagikus oli parem, keskmiselt 4,4 tonni hektarilt, samas kui suvivilja saadi 2,9 tonni hektarilt.
Kaunvilja kasvatati 2024. aastal 60 400 hektaril, millest 82% võttis enda alla põldhernes. Kaunvilja kasvupinna suurenemise tulemusena oli kogusaak rekordiline 148 700 tonni. See on 25% võrra rohkem kui aasta varem. Keskmiselt saadi kaunvilja 2,5 tonni hektarilt.
Rapsi ja rüpsi saak vähenes
Rapsi ja rüpsi kasvupind oli 60 200 hektarit ja see vähenes võrreldes 2023. aastaga 21%. Talirapsi jaoks oli aasta ebasoodne – saadi kaheksa aasta madalaim saagikus (tonni hektarilt). Lõplik rapsi ja rüpsi saak kokku oli 96 100 tonni, mis on keskmiselt 1,6 tonni hektarilt. Saak vähenes aastaga 30%.
Kartulit kasvatati kokku 3200 hektaril ja selle kasvupind vähenes aastaga 8%. Kartuli kogusaak oli 74 700 tonni, mis teeb elaniku kohta arvestatuna keskmiselt 54 kilogrammi. Köögivilja kasvupind suurenes ja oli mullu 1700 hektarit. Köögiviljasaak jäi kehva saagikuse tõttu siiski 23% madalamaks ja oli 33 200 tonni. Puuvilju ja marju toodeti kokku 4400 tonni ehk kaks korda rohkem kui nende kasvatamiseks äärmiselt ebasoodsal 2023. aastal.
Vaata ka põllumajanduse valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
