Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikme Vahur Tõnissoo ootamatu lahkumine puudutas paljusid kaasteelisi. Mõni inimene on andekas ja andev mitmes vallas, Vahur oli üks neist.
Vahur käivitas Valtu-Nurmes külaülikooli, kus mõtteid jagasid teiste seas sellised nimed nagu Marju Lepajõe, Viivi Luik, Ülo Vooglaid või Mart Saarma. Ta kaasas ja liitis kogukondi. Uuris süvitsi Rail Balticu planeerimist: Vahuri ettepanekud muutsid trassi paiknemist nii, et lõhkumata jäid külad ja ettevõtted. Vahur oli reisijuht Tiibetis ja suur süveneja. Ta viis läbi koolitusi Maaülikoolis ja ettevõtetes, juhtis Äripäeva raadios saateid „Kasvupinnas“, tõi endaga uudseid lähenemisi, samal ajal üle korrates püsivaid väärtuseid.
„Oma ülejäänud elu tahan ma pühendada Eesti põllumeeste aitamisele,“ ütles Vahur mõne aasta eest ning kasutas oma kogemusi ja teadmisi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikmena selle eesmärgi nimel.
Uued lähenemised
Kust tuleb idee tuua ühe laua taha õpetajaid, arstid ja põllumehed, et läbi koostöö teineteist toetada? Tavaliselt Vahur enda isikut ja rolli oma algatustes esile ei tõstnud ja võib-olla oleks ta vastuseks kostnud: „Ju oli vastuvõtja sellele mõttele sel hetkel olemas.“ Vahuri mõtted ja meetodid võisid olla tavatud, ent need toimisid.
„Lahenduse poole liikudes tundus mõnikord, et mees on veidi unelmas – me pole harjunud, kui inimene julgelt suuri unistusi sõnastab. Aga vahel on vaja olla oma mõtetes ajast ees, et suuri asju saavutada. Vahur uskus visiooni, mida ta kirjeldas ja oli oma mõtete sõnastamisel väga täpne,“ ütleb professor Rando Värnik Eesti Maaülikoolist.
„Mõnikord võisid tema ideed tunduda utoopilised, ent lõpuks need siiski teostusid. Väga laia silmaringiga mehena oskas ta sihte seada,“ teab põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu liige Jaak Läänemets.
Tee teistele head – ja kui ei saa, ära vähemalt tee halba
Ent kuidas jõuda lahendusteni? Vahur oli palju lugenud, loetu üle järele mõelnud ja jõudnud järeldusele, et õigete otsuse tegemiseks on vaja informatsiooni, teadmisi ja kogemusi, kusjuures väärtuseks on nende ühtsus. Seejuures lähtus ta alati eetilistest aluspõhimõtetest – kombinatsioon, mis muutis ta paljudele mentoriks.
„Ma väga rõhutaks tema isiksuseomadusi – mitte, et need eraldiseisvatena oleks unikaalsed, ent need kokku olid talle nii jäägitult iseloomulikud. Kunagi ei langenud Vahur nii madalale, et oleks kellegi suhtes inetult käitunud,“ meenutab tulundusühistu Farm In juhatuse liige Margo Kuusk. „See on vastastikuse austuste põhimõte – kui ka vestluspartner ei olnud sama meelt, ei olnud ühelgi ajahetkel tunda, et Vahur oleks oponenti halvustanud.“
Kaasteelised tõstavadki esile inimlikku soojust ja hoolimist, mis lähtus Vahuri sisemisest väärtussüsteemist, budistlikust taustast – rõhutas ta ju ikka ja uuesti: „Tee teistele head. Ja kui ei saa head teha, ära tee vähemalt halba.“ Maailmas kehtivad alati karmaseadused, uskus Vahur.
Rando Värnik: „Ta otsis kogu aeg võimalusi, kuidas ise paremaks saada ja kuidas sektori arengule kaasa aidata nii, et asjad edeneksid tervikuna hästi, samas püüdis mõista, millised väärtused ühel või teisel inimesel on. Niisugused diskussioonid on ühiste eesmärkide saavutamiseks äärmiselt olulised.“
Värnik toob esile ka oskuse kuulata: „Vahur andis vestluspartnerile võimaluse ja aja ise lahenduseni jõudmiseks, lähtus sellest, et inimene ise arutleks ja teeks otsuse. Ka see on juhtimise osa, kuidas suunata inimesi oma eesmärke saavutama. Meil oli erinevaid sõite nii ettevõtetesse kui õpiringide läbiviimiseks – selliste hetkede kaudu on näha, kuidas inimene mõtleb. Vahur oli inimeste inimene. Ja pere oli oluline.“
Vahendaja ja liitja
On inimlik, et langeme mõnikord oma emotsioonide võrku, jättes kõrvale info, mis meie soovidega ei kattu. Vahur endale niisugust lähenemist ei lubanud: lahenduste poole liikumiseks alustas ta olukorra selgitamisest, eraldades faktid emotsioonidest ja soovidest, määratles ja põhjendas eesmärgi ja kaasas realistliku lahenduse poole liikumisel erinevad osapooled.
„Ta andis endale alati aru, et igal probleemil on mitmeid kihte ning enne poole valimist ja võitlusväljale tormamist tuleb faktid selgeks teha. Üsna tihti oli ta aruteludel isegi häirivalt pikalt vait – seda vaikimist kasutas ta aga erinevate osapoolte kuulamiseks ja selguse loomiseks,“ ütleb Vahuriga viis aastat igapäevast tihedat koostööd teinud põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Süsteemsust õpetas Vahur ka kaasteelistele kodanikuliikumises Avalikult Rail Balticust, kui ta kirjutas: „Lahendust otsides peab lähtekoht olema konstruktiivne, mitte destruktiivne. Meie pingutame selleks, et raudtee saaks väga hea. Meil on positiivne otsing. Samal ajal on kõik seisukohad vaja argumenteerida ja tõestada.“
Sarnaselt sedastas ta Farm In-i juhina, et oluline on jõuda tulemuseni: „Me ajame koos ühist asja, mitte ei aeta koos igaühe enda asja. Meie väärtused on usaldus, igal tasandil toimuv koostöö ning tulemuslikkus – kui tulemust pole, siis pole mõtet asju teha.“
Läänemets meenutab: „Oma asja eest Vahur seisis ja oma veendumusi kaitses ning viis plaani ellu. Iga kord ei leidnud tema pakutud lahendus toetust, ent ta oli endas kindel. Samas Vahur ei olnud vastanduja ega konfliktide soodustaja ja püüdis lahenduse poole liikudes alati leida ühisosa.“
Selge on ka see, et Vahuri lähenemine polnud päris igaühele vastuvõetav, samas teises seltskonnas seda väärtusena hinnataksegi.
Ühistegevus
Vahur oli nii Eesti põllumeeste asja ajades kui ka muudes tegemistes ühistegevuse usku. Mõte, et edu võti on koostöö, mitte konkurents, kordus tema juttudes ikka ja jälle.
Jaak Läänemets: „Meil oli palju, mida koos arutada ja mille eest seista. Teda käivitas kindel veendumus, et koos töötades ja toimetades oleme tugevamad.“
Margo Kuusk: „Kui juhtus, et ühistegevusele suunatud organisatsiooni halvas mõttes ära kasutati, siis Vahur väga taunis selliseid tegevusi ja rääkis, et nii ei tohi. Sellised näpuga viibutused oskas ta teha viisakamalt, kui mul vähem kogenuna olnuks kiusatus reageerida. Oma kogemusele ja inimeste tundmisele tuginedes oskas ta kriitikat taktitundeliselt teha. Vahur ei pannud kedagi paika väites, et ta on halb. Sellist aupaklikku suhtumist kaaslastesse võiks meil kõigil rohkem olla.“
Kuusk meenutab ka nii mõnelgi koolitusel näidatud slaidi Leonardo da Vinci maalist „Püha õhtusöömaaeg“ – Vahur osutas paralleelile klassikalise ühistegevusega, kus samuti keegi ehk kaaslaste ees naeratab, salamisi teades, et kokkulepe on teistega sõlmitud. Olukord, kus keegi laudkonnas on Juudas, oli enne meid ja jääb ka edaspidi.
Sügav kultuurihuvi ja lugemus lubasid Vahuril tõmmata paralleele erinevate valdkondadega ja luua tervikut. Reisidel võttis Vahur aja endale, et laadida akusid. Kogetud ja läbitunnetatud budistlik filosoofia tuli aga kaasa igapäevaellu, vestlustesse ja õpetustesse.
Läbi erinevate rääkijate ja olukordade koorub meenutustest välja ikka seesama mees, kelle väärtussüsteem suunab kaasteelisi vastandumise asemel üheskoos lahenduste poole liikuma ja sisemiselt kasvama. Kombinatsioon ootamatutest ja edasiviivatest ideedest, läbimõeldud ettepanekutest ja inimlikust soojusest tõmbas inimesi ligi. Jääb loota, et väärtused, mida Vahur kandis, panevad hetkeks peatuma ja mõtlema, kuidas teha paremaid ja harmoonilisemaid valikuid.
Põllumehe Teataja avaldab sügavat kaastunnet Vahuri perele ja kaasteelistele.
Ütlusi Vahur Tõnissoolt
- Miks vastandatakse ja tekitatakse konflikte? Põhjus on selles, et kõik inimesed on erinevad. Inimestel on alateadlik hinnang, et kõik tema suhtes tavapärasest erinev on väär. Edukas koostöö on võimalik ainult siis, kui vastandamise lahendamist alustatakse eneseanalüüsist, ehk kuidas minu mõtted on soodustanud vastandamise tekkimist. Ainuke viis maailma muuta on muuta maailma, muutes iseennast. Elu on eelkõige koostöö, mitte aga lõputu konkurents.
- Koostööd tehes püütakse leida tegutsemisviis, mis võimaldab täielikult arvestada kõigi osapoolte huvidega. Tulemuseks on sünergia, mis üksikult tegutsedes ei saa kunagi tekkida. Sünergia on summaarse efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel. Sünergia kui samasuunalise koostoime tõttu on lõppefekt alati suurem kui üksikmõjutuste summa.
- Igal hetkel me loome oma kõne, keha ja meelega järgmised hetked. Kui me aga täidame oma keha, kõne ja meeleteod armastuse, kaastunde, hoolivuse, sallivuse ja enesedistsipliiniga, siis me loome palju paremaid järgmisi hetki ja aegu.
- Majandus ei kasva, kui kirume valitsust, majandus kasvab, kui igal hetkel teeme rohkem viljakaid tegusid. Viljakaid tegusid teeme palju rohkem, kui meil on usk, lootus ja armastus oma rahvasse, riiki ja valitsusse.
- Inimesed on ekslikud. Me ikka libastume, aga on väärtused, mis kannavad ja kehtivad igal ajal. Kui nende järgi elad, siis on tulemus alati parem.
- Eetiline aluspõhimõte on – aita teist nii palju kui võimalik ja kui sul pole võimalik aidata, siis ära tee vähemalt kellelegi halba. Kujutate ette, et olen seda kaks aastat rääkinud ja nüüd on nii, et kui keegi nõupidamisel taas hakkab kedagi maha tegema, siis leidub ikka seltskonnas inimene, kes meelde tuletab, et meil oli kokkulepe, et kui me aidata ei saa, siis me vähemalt ei tee kellelegi kahju. Selle koha peal tekib paus ja minnakse konstruktiivsemalt edasi. Mõjub.
- Me kogeme igal hetkel iseenda poolt varem loodud põhjuste tagajärgi ja samaaegselt loome uusi põhjuseid oma tulevastele tagajärgedele. Seetõttu on väga oluline elada praeguses hetkes ja panna tähele, mis parasjagu meie meeles toimub. Kes oskab märgata ja endale teadvustada oma meeleseisundeid, see õpib ennast tundma. Kes ennast tunneb, see suudab oma elu valitseda.
- Soovin, et Eesti põllumeestest ja talupidajatest saaksid tõelised valitsejad omal maal. Me oleme kindlasti võimelised muutuma manipuleerimise objektidest iseseisvalt otsustavateks subjektideks.
Vahur Tõnissoo
- Lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse mehhaniseerimise eriala, õppinud ka Rootsi Majandusjuhtide Instituudis ja Tartu Ülikoolis ärijuhtimise alal.
- Töötanud 8 aastat Kehtna näidissovhoostehnikumis masinaõpetajana.
- Juhtinud 16 aastat farmiseadmeid müüvat ettevõtet DeLaval.
- Aastail 2011–2014 oli tulundusühistu Farm In juht.
- 2015–2017 oli Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees, üks keskliidu ja koja liitumise eestvedajaid.
- Alates 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige.
- Algatas ja juhtis rahvaharidusprojekt külaülikool, mille eestvedamise eest pälvis ta nii Kehtna valla haridusteo kui ka Raplamaa aasta õpiteo tunnustuse.
- Oli kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust asutajaliige – 2013. aastal tunnustati tema tegevust kodanikuühiskonna missiooniinimese tiitliga.
- 2018. aastal nimetati Eesti Maaülikooli aasta vilistlaseks.
