Maaeluminister Urmas Kruuse selgitused maaelu teravamate teemade kohta näitavad, et uus valitsuskoalitsioon jätkab üsna sarnast joont eelmise valitsusega ja põllumeestel ei tasu loota suuremateks toetusteks avanevaid rahakraane.
1. Võõrtöölistest abikäte toomine läheb lihtsamaks
Eelmise aasta muutused tööjõuturul on põllumeestel õudusunenäona veel ikka silme ees. Harjumuspärasele ja ilmselt ka vajalikule välistööjõu Eestisse toomisele tõmbas toonane valitsus kriipsu peale. Eesti võõrtööliste ees lukus hoidmist vedanud EKRE on nüüd valitsusest lahkunud ja asemele on tulnud reformierakond. See on põllumehi pannud tööjõu osas lootusrikkalt uue valitsuse poole vaatama.
Üldsõnaline lubadus
Koalitsioonileppes lubatakse üldsõnaliselt, et välistööjõu kaasamisel arvestatakse Eesti tööjõuturu olukorda ja soovitakse hoida Eesti inimeste tööhõive võimalikult kõrgel tasemel. Põllumehi nii pealiskaudne lähenemine aga ei rahulda, kuna uus hooaeg on peagi algamas ja põllumajandusettevõtjad ootavad selgust välistööjõu kasutamise kohta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus on rõhutanud, et valitsusel ja põllumajandusorganisatsioonidel tuleb aegsasti kokku leppida, millistel tingimustel välistöötajad hädavajalikke hooajatöid tegema tulla saavad.
Maaeluminister Urmas Kruuse kutsuski 19. veebruariks kokku politsei- ja piirivalveameti, terviseameti, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja maaelusektori esindajad, et arutada välistööjõu liikumise ja kasutamisega seotud teemasid. Otsustati, et moodustatakse mitme ministeeriumi ja terviseameti esindajatest töögrupid, kes hakkavad välja töötama täpset tööjuhendit tööandjatele, kuidas täiendava tööjõu Eestisse kutsumise korral peab käituma. Samuti möönis Kruuse, et välja tuleb selgitada, kas ümberõppe käigus saab tuua põllumajandusvaldkonda inimesi, kes mujal rakendust ei leia. „Kindlasti ei loo me kunstlikke takistusi välistööjõule,“ lubab Kruuse. „Oluline on, et suudaksime eelmise aasta õppetundidest õppida,“ leiab ta.
Tunneli lõpus kumab valgus
Võõrtööjõu lubamine on üks selgemaid teemasid, millega uus valitsuskoalitsioon soovib eelmisest eristuda.
2. Toetustega vanamoodi – raha ei ole
Põllumajandustoetuste puhul tekib tunne, et valitsusevahetust ei ole toimunud. Koalitsioonileppes on ilusa hüüdlausena kirjas: seisame Euroopa Liidu tasandil otsetoetuste võrdsustamise eest. On raske näha, mida sisulist uus valitsus selles suhtes teha saab. Töö on juba eelmise valitsuse poolt tehtud ja Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi eelarve paigas. Urmas Kruusegi kiidab Põllumehe Teatajale antud vastuses eelmise valitsuse saavutusi, et põllumajanduslike otsetoetuste eelarve on järgmisel eelarveperioodil 1,03 miljardit eurot, mis on tubli edasiminek, kuna saame seitsme aasta jooksul põllumeestele üle 300 miljoni euro rohkem raha kui varasemal perioodil.
Võimalusi lihtsalt ei ole
Roomet Sõrmus soovitab valitsusel hea seista, et kasutatud saaksid kõik täiendavad siseriiklikud soodustused ja toetused – alates aktsiisidest ja käibemaksuerisustest lõpetades siseriikliku üleminekutoetuse ja kriisiabiga.
Koalitsioonileppes on isegi vastav punkt, mis lubab põllumeestele maksta kriisiabi või võimalusel üleminekutoetusi. Paraku saab Urmas Kruuse vastusest üheselt selgeks, et võimalusi ei ole.
Eelmine valitsus põllumeestele tänavuseks aastaks üleminekutoetusi ette ei näinud. Opositsioon kritiseeris toonase valitsuse suutmatust, aga nüüd on ka reformierakondlasest maaeluministri vastus sarnane eelmiste maaeluministrite vastustega: sel aastal ei ole plaanis maksta põllumajandustootjatele üleminekutoetusi ja riigieelarvesse ei ole selleks vahendeid eraldatud.
Urmas Kruuse viitab selle asemel koalitsioonileppe teisele lubadusele: maksta kriisiabi. „Sel aastal on planeeritud rakendada vähemalt 12 miljoni euro suuruse eelarvega erakorraline kriisiabi,“ lubab ta. Tegemist on abipaketiga, mille suuruse arvutas välja eelmine valitsus. Paraku ütlesid põllumajandusorganisatsioonid juba toona, et tegelik abivajadus on vähemalt kaks korda suurem ehk 24 miljonit eurot. „Praeguses paketis jäi esialgse ettepaneku kohaselt väga tagasihoidlikuks näiteks piimasektori toetus, millele tuleks kindlasti leida lisavahendeid. Keerulises olukorras on mitmed loomakasvatuse harud, aga ka aiandustootjad,“ kommenteerib Sõrmus. Ka planeeritud 12 miljoni euro väljamaksmine on takerdunud, kuna ei suudeta kokku leppida kriisiabi väljamaksmise tingimustes.
Kruuse tunnistab, et kriisiabi suurus on põllumeestes tekitanud palju pahameelt. Seetõttu oligi tema esimene tegevus kutsuda pooled laua taha ja vaadata numbritele otsa. „Olemasolevad vahendid on tõesti napid, seetõttu vaatan aktiivselt ringi, kas olukorda on võimalik veel parandada,“ lubab Kruuse. Ta lubab ka, et väljamaksmine saab olema kiire.
Toetusi sihitakse täpsemalt
Kruuse kinnitusel ongi valitsuse pikaajalisem plaan toetada põllumajandussektorit senisest sihitumalt. Koalitsioonileppes lubatud kriisiabina saaks raha suunata just sinna, kus häda kõige suurem. Kõlab hea plaanina, kuna seni on Eesti olnud kriisiabiga üsna kitsi, samal ajal kui ümberkaudsed riigid seda oma põllumajandus- või loomakasvatussektorile jagavad.
Ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats võiks sellise plaani üle justkui rõõmustada. Atsi sõnul on senise top-up-süsteemi asendamine kriisiabitoetustega olnud taluliidu viimase aja üks olulisematest ettepanekutest. Kriisiabi oleks võimalik maksta õiglasema jaotusmeetme alusel, mis hõlmaks ka noortalunikke, kes aegunud referentsandmete tõttu on top-up’ist kõrvale jäänud. „Meie jaoks pole mingit vahet, kuidas neid toetusi nimetatakse, peaasi, et neid õiglaselt jagatakse ja et neist kasu on,“ leiab Ats.
Paraku on kriisiabi olemuselt väga prognoosimatu. Valitsus võib küll lubada kriisiabi maksmist, kuid reegleid, millal abi makstakse, ei ole ning abistamine sõltub valitsuse hinnangust olukorra tõsidusele. Sellele viitab ka Kruuse, öeldes, et igasuguse kriisiabi maksmine sõltub turuolukorrast.
3. Käibemaksuerisused päevakorrast maast
Diislikütuse aktsiisisoodustusest on COVID-19 kriisi ajal olnud põllumajandusele suur abi. Aktsiisisoodustuste tuleviku kohta valitsusleping aga selgeid vastuseid ei anna.
Roomet Sõrmuse ütlusel huvitab põllumajandust, milliseks kujunevad diislikütuse ja gaasi aktsiisid. Veelgi enam, kodumaise tootmise soodustamiseks oleks vaja vähendada ka põhitoiduainete käibemaksumäära. Eelmise valitsusega hakkas tekkima lootus jõuda esimeste tulemusteni, kuna uuriti võimalusi alandada käibemaksumäära kodumaisele köögiviljale. „Loomulikult peame seda väga oluliseks. Loodame, et valitsus jätkab selle teema analüüsimisega ja rakendamiseks võimaluste leidmisega,“ lisab ka taluliidu juht Kerli Ats.
Valitseb maksurahu
Selle teema juures võivad aga põllumehed jääda igatsema eelmist valitsust, sest praegusesse valitsusse jõudnud reformierakond on tuntud maksuerisuste vastane. On palju loota, et nad otsiksid võimalusi mõne uue käibemaksuerisuse loomiseks. Küsimuse, kas uus koalitsioon jätkab käibemaksu alandamise plaaniga kodumaisele köögiviljale, pareerib Kruuse kergelt ühe teise ettevõtjatele antud lubadusega: „Uus koalitsioon on kokku leppinud maksurahu, mistõttu hetkel kodumaise köögivilja käibemaksu alandamine päevakorras ei ole.“ Iseasi, kas ettevõtjad maksurahu soovi just sellisena mõtlesid …
Soodsam aktsiis jääb kehtima
Diislikütuse aktsiisi puhul lubab Kruuse siiski, et koroonapuhangu tõttu eelmisel aastal langetatud aktsiisimäärad jäävad kehtima lubatud ajani ehk tuleva aasta 30. aprillini. Sealhulgas jääb püsima ka põllumajanduses olulise eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär, mis langetati 133 eurolt 100 euroni 1000 liitri kohta.
Erimärgistatud diislikütusega on õhus veel üks eelmise valitsuskoalitsiooni algatus. Juba maaeluminister Mart Järvik algatas erimärgistatud diislikütuse kasutuskorra muutmise. Väidetavalt õnnestus erimärgistatud kütust osta valemängijatel, kelle puhul ei suudetud kontrollida, kas kütust kasutatakse põllumajandustöödel. Põllumehed on senise kasutuskorra muutmise plaanidesse suhtunud suure umbusuga. Positiivset nähakse vaid siis, kui muudatustega maksukahjust kätte saadav raha läheks põllumajanduses kasutatava kütuse aktsiisimäära vähendamiseks.
Kruuse lubab oma eelkäija algatusega jätkata. Tema kinnitusel on erimärgistatud diislikütuse kasutamise muudatusi käsitlev vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus ettevalmistamisel. „Muudatuste eesmärk on vähendada erimärgistatud diislikütuse väärkasutusi ja tagada, et aktsiisisoodustus jõuaks nendeni, kellele see on ette nähtud,“ lausub Kruuse.
Tema väitel on eelnõus sisalduvaid muudatusi mitmel korral põllumajandussektoriga arutatud. Millised muudatused aset leiavad, selgub juba üsna pea, sest Kruuse lubab, et juba veebruaris/märtsis esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse küsimiseks esindusorganisatsioonidele.
Ministri esimesed rahaeraldused tehtud – turuarendus on prioriteet
On siiski kohti, kus maaeluminister Urmas Kruuse ametisse astudes rahakraani lahti keeras. Ametiaja esimestel päevadel lisas ta turuarendustoetuse algsele eelarvele 200 000 eurot.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul on nii ekspordiks kui ka koduturul tehtavaks müügiedenduseks oluline turuarendustoetus, mille eelarvet eelmine valitsus kärpis. Ta tunnustab Kruuset, kelle kiire rahaeraldus hoidis ära suure kärpe, kuid võrreldes varasemate aastatega on eelarve siiski ligi 25% võrra väiksem.
Koalitsioonileppes lubatakse toetada ettevõtjate kodu- ja välisturule suunatud tegevusi. Koja arvates oleks ettevõtjatele uute turgude leidmiseks vaja toimivat põllumajandussaaduste ja toiduainete ekspordistrateegiat.
Sõrmuse ütlusel aitaks see liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi suunas ja toetaks Eesti kui usaldusväärse, puhta ja kvaliteetse toidu päritolumaa kuvandit. „Tagada tuleks Eesti valmisolek ekspordi sihtriikides nõutavate täiendavate riiklike seireprogrammide ja analüüsiseeriate tegemiseks,“ soovitab Sõrmus.
Suurendada tuleb ka riigi panust uute eksporditurgude avamisel. Arvestades riiklike vahendite piiratust on Sõrmuse sõnul oluline kiiresti ette valmistada maaelu arengukava meede, et ekspordile suunatud tegevusi (nt välismessidel osalemist) oleks võimalik MAK-ist juba järgmisel aastal toetada.
Uute turgude avamisel loodab Kruuse heale koostööle ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutiga. Toiduainetööstuse konkurentsivõime tagamiseks on maaelu arengukavas ette nähtud laiendatud võimalused. „MAK-i muudatustega lisandub üleminekuaastateks 2021 ja 2022 ligemale 260 miljonit euroraha, millega plaanime suurendada senist toiduainesektori investeeringute ja müügivõimekuse tõstmisele suunatud tegevuste mahtu,“ lubab Kruuse.
Milliste lahendustega täita koalitsioonileppe lubadus ja tuua inimesed tagasi maapiirkondadesse ning soodustada noorte eneseteostusvõimalusi maal?
Kerli Ats, Eesti Talupidajate Keskliidu tegevjuht
Vaja on kompleksseid meetmeid. Märksõnadena toon välja konkurentsivõimeliste palkadega töökohad, haridusvõimalused, sealhulgas huviharidusvõimalused, infrastruktuuri, kiire interneti, huvitegevuse võimalused ning maaelu ja sealhulgas põllumajandusvaldkonna ametite populariseerimise.
Urmas Kruuse, maaeluminister
Oleme nii üleminekuperioodi kui ka taastekava vahenditest planeerinud täiendavaid vahendeid ettevõtluse arendamiseks maapiirkonnas ning kavatseme seda hõlmava MAK-i muudatuse ka lähiajal valitsusele esitada. Lisaks oleme koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega välja töötamas maale elama asumise soodustamise katseprogrammi, mille rakendamisega loodame alustada käesoleval aastal. Programmi eesmärk on aidata luua täiendavaid võimalusi maapiirkonnas kodu soetamiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks.
Valitsusliidu lubadused maaelu korraldamisel koalitsioonileppes ja valitsuse 100 päeva plaanis
Koalitsioonileppe peatükk „Tasakaalus Eesti“
- Näeme maaettevõtlust loodusvarade mitmekesisel kasutamisel ja töötlemisel põhineva biomajandusena, aga ka inimestele ja ettevõtetele suunatud teenindusena.
- Põllumajanduse rohe- ja digipöörde ning teadmistepõhise poliitikakujundamise protsessi toetamiseks tõstame vastavat kompetentsi maaeluministeeriumi valitsemisalas.
- Toetame ettevõtjate nii kodu- kui ka välisturule suunatud tegevusi ning arendame ühistulist tegevust. Riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks väärtustame kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid.
- Toetame mahepõllumajandussektori arengut ja mahemajanduse terviklikku arendamist ning edendame mahetoodete ja -teenuste eksporti.
- Seisame Euroopa Liidu tasandil otsetoetuste võrdsustamise eest ning maksame põllumeestele kriisiabi või võimalusel üleminekutoetusi.
- Toetuste abil tõstame põllumajandus- ja toidutootjate konkurentsivõimet ning suurendame keskkonnahoidu.
- Toetame kodumaise kalanduse kestlikkust ning töökohtade säilitamist kalandussektoris. Loome eeldused vesiviljeluse arenduseks avamerel ja siseveekogudel.
- Jätkame maaelu ja põllumajanduse toetamist läbi erinevate MES-i meetmete. Tagame selged ja läbipaistvad otsustusprotsessid.
- Soodustame inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse ja noorte eneseteostuse võimalusi maal.
Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele. - Võimaldame kohaliku elu edendamiseks kiiret eurorahade kasutuselevõttu.
- Koostame kvaliteetse elukeskkonna arengukava lähtudes kvaliteetse avaliku ruumi aluspõhimõtetest.
- Toetame regionaalsete laenu- ja käendusinstrumentide ning regionaalprogrammide kaudu maapiirkondade ja kohaliku ettevõtluse arengut.
Lubadused koalitsioonileppe teistest peatükkidest, millel on maaelule suur mõju
- Loome Tulevikurahastu kliima- ja digipöörde kiirendamiseks, mille vahendid suuname teadus- ja arendustegevusse ning teadmusmahuka majanduse arendamiseks.
- Välistööjõu kaasamisel arvestame Eesti tööjõuturu olukorda ning soovime hoida Eesti inimeste tööhõive võimalikult kõrgel tasemel.
- Tagame noortele peredele võimaluse saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel minimaalse omafinantseeringuga.
Peatükk „Tasakaalus Eesti“ valitsuse 100 päeva plaanis
- Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014‒2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel.
- Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030.
- Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
