Kes ei tahaks tunnustust? Kõik tahavad, nii ka põllumehed. Selleks, et esile tõsta inimesi, kelle tööviljana jõuab meie lauale puhas ning maitsev kodumaine toit, hakkasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht korraldama aasta põllumehe konkurssi. Aasta oli siis 2001.
Konkursiga tahetakse esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi. Võitja selgitab välja žürii, lisaks on rahval võimalik valida oma lemmik ehk rahvapõllumees.
Kandidaate saavad esitada põllumajandusega seotud liidud, ühingud, seltsid ja organisatsioonid. Aja jooksul on kandidaatide arv olnud väga erinev – on olnud aastaid, kus tiitlisaajaks on esitatud ligi 20 meest ja naist, aga tavaliselt on kandidaatide arv ulatunud veidi üle kümne.
2020. aastal oodati kandideerima ainult naisi – selle põhjus oli asjaolu, et kuigi aastate jooksul oli konkursil osalenud tublisid naisjuhte, ei olnud ükski neist veel aasta põllumehe tiitlit pälvinud.
Esimene tunnustus üle pika aja
Esimene aasta põllumehe tiitel läks Põlvamaale, Külmsoo talu peremehele Raivo Mustingule. Praeguseks on ta oma elutöö – piimakarjakasvatusega tegeleva talupidamise – pojale üle andnud, aga tegutseb talutootmises edasi.
20 aastat tagasi auhinda vastu võttes sõnas Raivo Musting oma tänukõnes: „See on tõesti üle hulga aastate esimene suurem tunnustus üleüldse põllumeestele. Ma ei mäleta, et tänase Eesti Vabariigi ajal oleks põllumehe tööd üleüldse hinnatud. Ka põllumees kuulub ilmselt sellesse elanikkonna kihti, kes aeg-ajalt tahaks, et tema tööd kasvõi hea sõnaga tunnustatakse.”
Nüüd, aastal 2021, tõdeb Raivo Musting, et ega kiitusega praegugi lood kiita pole. „Kui arvestada seda, palju ma mullu sõimata sain, kui julgesin suu lahti teha ja öelda, et ilma Ukraina hooajatöötajateta pole meie põllumajanduses võimalik läbi lüüa, siis võib arvata, et asi on pigem hullemaks läinud. Aga ega me seda tööd tunnustuse pärast tee, see on elustiil. Kui hea sõna tuleb kolleegide suust, siis on seda väga hea kuulda,” nentis Raivo Musting.
Konkurss peegeldab Eesti põllumajanduse ajalugu
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus leiab, et põllumeeste positsioon on 20 aasta jooksul ühiskonnas kindlasti palju muutunud ja seda paremuse poole.
„Konkurss on kujunenud meie valdkonnas kõige tunnustatumaks konkursiks, usun, et aasta põllumehe tiitel on kõige ihaldatum,“ kinnitab Sõrmus.
Ta lisab, et konkurss on olnud ka hea ajaloopeegeldus, kuidas põllumajandus on nende aastate jooksul arenenud – justkui Eesti põllumajanduse ajaloo järjepidev jäädvustus.
Artikkel ilmus Põllumehe Teatajas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 25. juubeliaastale pühendatud rubriigis.
