Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise. Selles rõhutatakse järgmise aasta riigieelarves ja riigieelarvestrateegias tehtavate valikute tähtsust põllumajandussektori eduka rohepöörde saavutamisel.
Siseriiklike toetuste maksmine ja soodusaktsiiside rakendamine aitab tagada Eesti põllumajandusettevõtetele ausaid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu siseturul, sest kahjuks oleme ka erakorralise toetuse suuruse osas selgelt kehvemas olukorras kui meie otsesed konkurendid lähiriikides Lätis ja Leedus.
„Loodame, et tuleva aasta riigieelarve koostamisel tehtavad otsused ja valikud toetavad valitsusliidu eesmärki väärtustada riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid. Peame väga oluliseks valitsusliidu lubadust maksta põllumeestele kriisiabi või võimalusel üleminekutoetusi. Nõustume valitsusliidu seisukohaga, et toetuste abil saab tõsta põllumajandus- ja toidutootjate konkurentsivõimet ning suurendada keskkonnahoidu,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
„Lähiaastatel kavandatav rohepööre tähendab põllumajandus- ja toidusektori jaoks nii uusi võimalusi kui ka üsna suuri väljakutseid. Keskkonnainvesteeringutes ja biomajanduse arendamises peituvad lahendused Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamiseks. Põllumajandustootjad on valmis rohepöörde eesmärkide saavutamiseks keskkonnahoidu investeerima, kuid mõistagi on investeerimisvõimekus tihedalt seotud põllumajandusettevõtete majandusliku olukorraga,“ lisas Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on järgmiste aastate oluliseks märksõnaks ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel digi- ja rohepöörde ning tulemuspõhise programmi ettevalmistamine. See eeldab nii riigi- kui ka erasektoris äärmiselt tõsiseid investeeringuid digitaliseerimisse, mis toetab maamajandussektori arengut ja Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamist. Põllumajanduskoja liikmete jaoks on väga oluline, et riigieelarve toetab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava tulemuslikku ja ettevõtjate vajadusi arvestavat rakendamist alates 2023. aastast.
Võrdsed võimalused Euroopas
Põllumajanduskoda tunnustab pöördumises valitsuse poolt sellel aastal põllumajandustootjatele makstavat COVID-19 kriisiabi. Kahjuks oleme erakorralise toetuse suuruse osas selgelt kehvemas olukorras kui meie otsesed konkurendid lähiriikides Lätis ja Leedus, mis tekitab paratamatult konkurentsimoonutusi. Nii näiteks antakse Eesti piimatootjatele kriisiabi ca 50 eurot lehma kohta, samas kui Läti karjakasvatajad on abi saanud üle 160 euro.
„Peame väga tähelepanelikult jälgima, et meie ettevõtjatele oleks tagatud võrdsed võimalused Euroopa Liidu ühisturul ausalt konkureerimiseks. See hõlmab endas nii ELi toetusi, siseriiklikke toetusi ka kui erinevaid maksusoodustusi. Euroopa Liidu eelarvest tulevate toetuste tase on järgmisel aastal ca 25% madalam ELi keskmisest, mistõttu on paratamatult oluline ka põllumajanduse siseriiklik toetamine. Loodame, et valitsus panustab täiendavateks siseriiklikeks toetusteks järgmisel aastal vähemalt 15,3 miljonit eurot,“ rõhutas koja juht.
Põllumajanduskoda leiab, et vähemalt praegusel tasemel tuleb säilitada ka põllumajanduses kasutatava diiselkütuse, gaasi ja elektri aktsiisisoodustused. Põllumajandussektori toetamiseks on kütuseaktsiisi langetamine väga selgelt ja tõhus meede kodumaise tootmise hoidmiseks ja soodustamiseks. Praegu kehtiv erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäär 100 eurot/1000 l on pea viis korda kõrgem ELi poolt kehtestatud miinimummäärast. Meie lõunanaabrid Läti ja Leedu rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes ca kaks korda madalamat aktsiisimäära.
Lisainfo
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees, tel 5205857, roomet.sormus@epkk.ee
