• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Kubota heinatehnika

Suurim toidukadu tekib etapis, mil toit jõuab tarbijateni

autor: Kersti Aro, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi spetsialist-analüütik, Rando Värnik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse ökonoomika õppetooli professor ja Jüri Lillemets, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi spetsialist-analüütik
aprill 2021
Kategooria: Teadus, Põllumehe Teataja aprill 2021
Toidukadu. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Kogu maailmas pööratakse üha enam tähelepanu toidukao ja -jäätmete vähendamisele ning vältimisele toidu tarneahela kõigis etappides alates esmatootmisest kuni lõpptarbimiseni. 2015. aastal võtsid maailma liidrid vastu ÜRO tegevuskava, milles sätestati kestliku arengu eesmärgid.

Üks kestliku arengu eesmärke on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta. Samuti tuleb vähendada toidukadu tootmis- ja tarneahelas, k.a saagikoristusjärgseid kadusid. Kestlikuks toidutootmiseks on oluline, et kasvuhoonegaaside heited ei suureneks, säiliks loodusvarade võime varustada inimesi toiduga ja toit ei läheks raisku.

Euroopa Liit on kestliku arengu eesmärgid integreerinud oma arengudokumentidesse. Ka Eestilt oodatakse poliitika kujundamisel nendest eesmärkidest lähtumist.

Selleks, et teada saada, kui suur on Eestis toidukadu esmatootmises, mis on toidukao tekkepõhjused ning missugused võiksid olla meetmed, et toidukadusid vähendada või hoopis vältida, uuris Eesti Maaülikool aastatel 2017, 2018 ja 2020 toidukadu põllumajandus- ja kalandussektoris. Lõpparuannet saab lugeda veebilehelt www.pikk.ee/valdkonnad/mak-pusihindamine/lopparuanded-2012-2016.

Teeme mõisted selgeks

Algatuseks on oluline tähelepanu pöörata kahele mõistele. Üks nendest mõistetest on „toit”. Euroopa Liidu määruse kohaselt on toit töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarbimiseks. Toiduks ei loeta taimi enne saagikoristust, elusloomi (välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna), jääkprodukte vms.

Salva traktor

Teine oluline mõiste on „toidukadu“. Sageli võrdsustatakse see „toidujäätme“ mõistega või vaadeldakse seda „toidujäätme“ mõiste osana või räägitakse toidu raiskamisest üleüldiselt. ÜRO ja FAO eristavad mõisteid „toidukadu“ ja „toidujäätmed“ toidu tarneahela erinevates lülides (vt joonis 1). Sellise lähenemise alusel tekib toidukadu toidu tootmisel ja töötlemisel ning toidujäätmed ja raiskamine kaubanduses ja tarbimises.

Toidukao- ja jäätmete teke toidu tarneahelas
Toidukao- ja jäätmete teke toidu tarneahelas – mida rohkem tarneahela lõpupoole, seda suuremaks läheb toidukadu, tekivad toidujäätmed ja raisatakse toitu.

Uuringu tarvis defineeriti toidukadu kui töötlemata või töödeldud toitu, mis on esialgselt mõeldud inimestele tarbimiseks, kuid mis ühel või teisel põhjusel inimeste toidulauale ei jõua (läheb komposti, loomasöödaks, suunatakse bioenergia tootmiseks vms).

Toidukadu Eesti põllumajanduses uuriti veebiküsitluse teel. Põllumajandustootjatel paluti hinnata toidukadu tootmisahela erinevates etappides, arvestades kadu müüdud esmatoodangu kogusest (kaalust) protsentides. 2017. aastal vastas küsitlusele 197 ettevõtet, 2018. aastal 284 ja 2020. aastal 395.

Võrreldes põhjamaadega (uuring tehti Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis) Eesti põllumajanduses toidukao ulatus väga ei erine (vt tabelit allpool). Kui põhjamaades jäi toidukadu vahemikku 0,4–35,5%, siis Eesti põllumajandustootmises oli toidukadu 1,0–36,8%.

Tootmise etapid, toidukao peamine tekkekoht ja ulatus:

Tootmise etapid, toidukao peamine tekkekoht ja ulatus
Allikas: Franke, U., Hartikainen, H., Mogensen, L., Svanes, E. 2016. Food losses and waste in primary production: Data collection in the Nordic countries.

Eestis oli väikseim toidukao määr loomakasvatuses ja suurim aianduses. Põhjamaades oli samuti väiksem määr loomakasvatuses, kuid suurem hernekasvatuses, kuna näiteks Soomes ei õnnestunud uuringu tegemise aastal (2016) hernesaaki põllult koristada.

Valdavalt tekkis kõige suurem toidukadu toidutootmise esimeses etapis. Erandiks on kartulikasvatus, kus suurem kadu tekkis tarbekartuli sorteerimisel, ning hernekasvatus, kus sarnaselt põhjamaadele tekkis suur kadu herne kuivatamisel ja sorteerimisel.

Toidukao tekkel eri põhjused

  • Piimatootmises tekkis kõige suurem toidukadu lüpsmisel, mille põhjuseks olid piima suur somaatiliste rakkude arv ja antibiootikumisisaldus.
  • Lihaveise- ja seakasvatuses tapakaalu saavutanud lihaveised ja nuumsead hukkusid enne tapamajja, kokkuostjale või toidutöötlejale viimist eelkõige haigestumiste või teiste loomade tekitatud traumade tõttu.
  • Nisukasvatuses tekkis kõige suurem terakadu nisu koristamisel, mistõttu osa saagist jäi põllule eelkõige ebasoodsa ilma tõttu.
  • Hernekadu tekkis valdavalt herne kuivatamisel ja sorteerimisel ning välja sorteeriti ebakvaliteetsed herned ja hernekestad.
  • Maasikakasvatuses tekkis suurim kadu maasikate korjamisel. Kui 2018. aastal tekkis toidukadu marjade korjamisel suhteliselt võrdselt mitme teguri koosmõjul, siis 2020. aastal jäi maasikakasvatajate hinnangul mari põllule valdavalt ilmast tingitud kahjustuste ja hooajalise tööjõupuuduse tõttu.
  • Kartulikasvatuses tekkis kõige suurem tarbekartuli kadu sorteerimisel. Välja sorteeriti eelkõige ala- või ülemõõdulised kartulid. Olulised kao põhjused olid ka mehaanilised vigastused ning taimehaigused ja -kahjurid.

Kui kasutuskõlbmatu piim suunati peamiselt kanalisatsiooni või kasutati loomasöödaks, siis taimekasvatuses välja sorteeritud ebakvaliteetne toidunisu ja hernes, müügikõlbmatud maasikad ja toidukartulid valdavalt kompostiti või kasutati loomasöödaks. Vähegi söögikõlblikest maasikatest tehti ka enda tarbeks mahla, siirupit või veini, müüdi odava hinnaga moosimarjaks või pakuti veinitegijatele. Välja praagitud tarbekartulid suunati ka bioenergia tootmisesse või turustati köögivilja koorimisega tegelevatele ettevõtetele.

Uuringut rahastati maaeluministeeriumi rakendusuuringute programmist „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021“.

Kaks soovitust toidukao vähendamiseks

Kuigi toidukadu hakatakse esmatootmises arvestama alates momendist, kui taimne või loomne ressurss on valmis liikuma toidutarneahela järgmisesse lülisse, on esmatootmises kõikidel tootmisetappidel alates seemne valikust ja mulla harimisest kuni loomade heaoluni oluline roll toidukao tekkel.

Seega kumuleeruvad tootmises probleemid ja riskid ehk tootmis­ahela esimeses etapis tekkinud ühe või mitme põhjuse tulem kandub edasi järgmistesse tootmisahela etappidesse, või kui on tegemist haiguste levikuga, siis suisa järgnevatesse aastatesse. See on põhjus, mistõttu hõlmavad toidukao vähendamise soovitused kõiki tootmise etappe.

Välja saab tuua kaks kõige laiemat toidukao vältimise ja vähendamise soovitust. Esimene soovitus on tootmises riskijuhtimise rakendamine. Riskijuhtimine võimaldab ohjata ja suunata tulevikusündmusi. Teine soovitus puudutab koolitusi ja õpitubasid, mis on suunatud nii ettevõtete omanikele kui ka töötajaskonnale. Suurimat kasu nähakse ettevõtjalt-ettevõtjale õpitubades, kus saab teadmisi omandada teistelt ettevõtjatelt nende endi juures.

Samas on toidukao vältimisel ja vähendamisel olulisel kohal ka mitmed muud meetmed, näiteks toetatava nõuande pakkumise jätkamine, digiüleminek põllumajandustootmises ning väiksemates sektorites ühistegevuse arendamine ja edendamine.

Sildid: Eesti Maaülikooljäätmedteadustoidukadu
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

Järgmine artikkel

Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

Seotud artiklid

Suhtumine suurkiskjatesse Eestis. Foto: Pixabay
Andmed

Osale uuringus – kuidas suhtute hunti, karusse ja ilvesesse?

aprill 2022
Põlluraamat
Andmed

Põlluraamat kaustikus, Excelis või arvutiprogrammis

detsember 2021
Mullajaam põllul tehtavaid hooajatöid ei sega, see paigaldatakse pärast külvi ja eemaldatakse enne koristust. Foto: Paul-Tech
Teadus

Mullajaam teeb nähtamatu nähtavaks

detsember 2021
Põllumehe partner PRIA. Foto: Shutterstock
Sündmus

Digilahendused aitavad põllumajandustootmise muuta säästlikumaks

november 2021
Järgmine artikkel
Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret. Foto: Pixabay

Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2022

Sisuturundus

Maaelu arengukava. Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus. Foto: Shutterstock

Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus

aprill 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

aprill 2022
Solarstone

Eesti ettevõte Solarstone paneb viilhallid ja varjualused elektrit tootma

aprill 2022
Integreeritud taimekaitse. Foto: Shutterstock

Integreeritud taimekaitse – oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmisel

märts 2022
Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

märts 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika toetus toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.