Uued aretustehnikad taimekasvatuses, mis võimaldavad kiiremat ja täpsemalt suunitletud sordiaretust, võivad edendada põllumajanduse kestlikkust ja aidata kaasa säästvamale toidusüsteemile, märkis Euroopa Komisjon 29. aprillil avaldatud uuringus.
Samas väitsid uuringu autorid, et 2001. aastal vastu võetud praegused geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad õigusaktid ei ole nende uuenduslike tehnoloogiate jaoks otstarbekad ja takistavad Euroopa Liidus tehtavaid teadusuuringuid. Komisjon lubas alustada laiaulatuslikku konsultatsiooni tulevase õigusraamistiku arutamiseks nende uute aretusmeetodite tarvis.
„Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA-COGECA hinnangul toob Euroopa Komisjoni uuring teaduslikku selgust uute aretustehnikate üle peetavasse arutelusse. Uued aretustehnikad on eriti olulised strateegia “Talust taldrikule” ambitsioonikate eesmärkide valguses. Näiteks taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks põllumajanduses. Uued aretustehnikad pakuvad reaalsed ja konkreetsed lahendused praegustele ja tulevastele kliima-, keskkonna- ja toidujulgeolekuvaldkonna väljakutsetele,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees, Euroopa põllumeeste liidu COPA asepresident Roomet Sõrmus.
.jpg "heworitz")
Sõrmuse sõnul loodavad põllumajandustootjad, et uute aretustehnikate abil on võimalik muuta taimed haiguskindlamaks ja kliimamuutustega paremini kohanevaks. „Tootjad loodavad Euroopa Komisjoni kiiret tegutsemist, et kaotatud aega rahvusvahelises konkurentsis tagasi teha. Teadus- ja faktipõhine lähenemine on antud küsimuses kriitilise tähtsusega. Samas on selge, et muudatused võtavad aega. Seetõttu on väga oluline, et kiiresti tehakse seadusandlikud muudatused uute aretustehnikate nendes valdkondades, kus praegu on teaduslik arusaam suurem,“ lisas ta.
Komisjoni dokument pealkirjaga „Uuring uute genoomiliste meetodite staatuse kohta liidu õiguses ja Euroopa Kohtu otsuse valguses kohtuasjas C-528/16“ tuleneb 25. juuli 2018. aasta Euroopa Kohtu otsusest. See kohustas taimesorte, mis on loodud uute tehnoloogiate abil, läbima samasuguse pika ja aeganõudva tunnustamisprotsessi nagu geneetiliselt muundatud organismid. Uuring tehti vastusena ELi nõukogu palvele seda teemat lähemalt analüüsida. Uuringu kokkuvõttes märgitakse, et biotehnoloogia areng koos põhiterminite definitsioonide puudumisega (või tähenduse ebaselguse tõttu) tekitab mõningate mõistete tõlgendamisel endiselt ebaselgust. See võib põhjustada regulatiivset ebakindlust. Euroopa Kohtu otsus on negatiivselt mõjutanud avalikus ja erasektoris tehtavaid uuringuid uute aretustehnikate kohta.
Panus roheleppe saavutamisse
Euroopa Komisjoni Tervisekaitse peadirektoriaadi ametnike sõnul võivad mõned uute tehnoloogiate abil saadud taimesordid aidata kaasa ELi roheleppe eesmärkide saavutamisele. Eriti strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia osas ning samuti ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele. Näitena tuuakse, et taimed, mis on haigustele ja keskkonnatingimustele või kliimamuutustele üldiselt vastupidavamad, millel on paremad agronoomilised või toitumisomadused, võimaldavad vähem kasutada põllumajandustootmiseks vajalikke sisendeid (sh taimekaitsevahendeid) ja kiiremat taimekasvatust. Teisalt juhitakse tähelepanu ka sellele, et mõned huvigrupid leiavad, et need eelised on hüpoteetilised ja saavutatavad ka muude vahenditega kui biotehnoloogia. Mahetootjad ja GMO-vabade toodete tootjad on mures tarbijate usalduse kahjustamise ja uute aretustehnikatega loodud kultuuridega kooseksisteerimise ohtude pärast. Nad kardavad, et nende väärtusahelale antakse tugev löök.
Euroopa Komisjon leiab, et on olemas piisavalt tõendeid ja teaduslik alust sihipärase poliitilise tegevuse algatamiseks osade uute aretustehnikate valdkonnas (suunatud mutagenees ja tsisgenees). Muude organismide ja muude uute tehnikate osas kavatseb komisjon jätkata vajaliku teadusinfo kogumist, pidades silmas võimalikke edasisi poliitilisi meetmeid. Seni jääb nende suhtes kehtima praegune GMO-sid käsitlev õiguslik raamistik.
Euroopa Komisjon on algatanud uuringu tulemuste arutamist ELi nõukogu, Euroopa Parlamendi ja sidusrühmadega. Mõjuhinnangu ettevalmistav osa avaldatakse eeldatavalt 2021. aasta kolmandas kvartalis. See tugineb uuringule ja teabevahetusele kaasseadusandjate ja sidusrühmadega. Järgneb mõjuhinnang ja see hõlmab täiendavaid konsultatsioone kõigi huvitatud isikutega. Volinik Stella Kyriakides: “Kui juhtpõhimõtteks on tarbijate ja keskkonna ohutus, on nüüd aeg pidada kodanike, liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga avatud dialoogi, et ühiselt otsustada edasine tee nende biotehnoloogiate kasutamiseks ELis. ”
Lisainfo
https://ec.europa.eu/food/plant/gmo/modern_biotech/new-genomic-techniques_en
